Projekti koordinaator: Aleksandra Dubjagina
Õpetajad: Viktoria Shapovalova, Julia Tsõgankova, Irina Solovjova, Merle Pähn, Sergei Sumin
Toetaja: Tallinna Haridusamet

Projekti valdkond: Loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkond
Sihtrühm: 7.-9.klass
Partnerid: Tallinna koolid

Projekti kirjeldus:

Tänapäev – see on kõrgtehnoloogia ja globaalsete arengute ajajärk. Kuid kõrvuti teaduse ja kõrgtehnoloogiaga on üheks tähtsamaks valdkonnaks ka loometööstus, mille aluseks on looming ja intellektuaalne kapital. Kui varem ei olnud mingeid kahtlusi hariduse ja teadusliku uurimistööd tähtsuses, siis tänane olukord maailmas räägib sellest, et tulevikus kujuneb suure tähtsusega momendiks teadusliku ja loomingulise (loominguline lähenemine) tegevuse süntees, et lahendada erinevaid küsimusi ja probleeme. Selline lähenemine on põhjendatud ja üldiselt leiab juba nii või teisiti koolis rakendamist. Põhikooli õppeprogramm eeldab, et materjali omandamisel toimuks järkjärguline teadusliku lähenemise „juurutamine“: praktiliste tööde tegemine, oskus analüüsida materjali, planeerida iseseisvalt oma tegevust. Rida õpilasi on huvitatud loodusalastest õppeainetest, nad on uudishimulikud, avatud kõigele uuele, tulvil ideid ja soovi midagi teada saada ning uurida.

Miks mitte pakkuda siis 7.- 9. klassi õpilastele sellist võimalust?

Eesmärgid:

• temaatiliste ürituste/töötubade organiseerimine ja läbiviimine 7.-9. klassi õpilastele, mis ühest küljest aitaksid kaasa õppematerjali kinnistamisele, aga teisest küljest toetaksid õpilaste huvi loodusteaduslike õppeainete omandamisel. See omakorda aitab kujundada õpilaste huvi teaduse vastu;
• organiseerida ja korraldada õpilastele rida töötube/praktilisi õppusi, mille raames pakkuda neile võimalust uurida erinevaid teaduslikke nähtusi/seadusi praktiliste ja loominguliste õppuste kaudu ning vaadelda neid erinevate tegevusvaldkondade (füüsika, bioloogia, keemia, matemaatika, tehnoloogia, kunst, psühholoogia) kontekstis, mis aitab kaasa huvi tõstmisele teadusliku uurimise vastu õpilaste seas;
• saada mitte ainult aktiivseks osalejaks praktilises tegevuses, vaid pigem juhiks, kelle ette seatakse teatud kindel ülesanne või probleem, mis on vaja ilmtingimata lahendada.