„Ükski inimene ei kao jäädavalt.
Ta tuleb meie juurde taas lille või liblikana.
Ta elab neis, kes teda armastasid.“

Meie seast on igavikuteele lahkunud meie kallis õpetaja Veronika Ševtšenko. Oleme kaotanud imetoreda ja rõõmsameelse õpetaja, alati abivalmis ja südamliku kolleegi ning truu sõbra.

Temaga tundsid end kõik hästi ja turvaliselt. Teda jätkus igale poole, ta märkas ja toetas abivajajaid.

Kui teised enam ei jaksanud, siis tema ikka jaksas.

Langetame leinas pea ja tunneme kaasa Veronika perele.

Puhka rahus, armas Veronika!
Sa elad meie mälestustes!