Lapse arengu jälgimise, dokumenteerimise, analüüsimise ja hindamise eesmärk on koguda lapse kohta informatsiooni mida saab kasutada lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, arengu toetamiseks, õppe- ja kasvatustegevuste kavandamiseks ning tagasiside andmiseks lapsevanemale. Lapse arengu hindamine lasteaias on järjepidev protsess, mis koosneb info kogumisest, dokumenteerimisest, info analüüsimisest ning edaspidiste tegevuste planeerimisest.

 Lapse arengu info kogumine, dokumenteerimine ja analüüsimine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Õpetajad viivad arengu analüüsi läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka õpetaja suunatud tegevustes. Lapse arengu hindamise aluseks on lapse individuaalne areng, eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused. Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi. Rühmaõpetaja tutvustab lapsevanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust.

 Igapäevast õppe- ja kasvatustegevust analüüsib õpetaja õppe- ja kasvatustegevuse päevikus, mis on nähtav üksnes rühmaõpetajatele, juhtkonnale ja teistele lapsega tegelevatele õpetajatele. Info kogumiseks kasutatakse erinevaid vaatluseid, tegevuskirjeldusi, arenguvaatlustabeleid, video- ja audiosalvestusi, intervjuusid, töölehti, teste, kunstitöid ja fotosid laste töödest. Lapse arengu dokumenteerimiseks koostatakse igale lapsele arengumapp, kuhu kogutud materjal annab ülevaate lapse saavutustest ja arengust pikema perioodi jooksul. Info kogumine ja arengumapi sisu lähtub rühma eripäradest ning on täpsemalt lahti seletatud rühma õppeaasta tegevuskavas. Arengumapp on nähtav rühmaõpetajatele, juhtkonnale, teistele lapsega tegelevatele õpetajatele, lapsele ja tema vanematele. Lasteaiast lahkudes saab laps oma arengumapi kaasa.

Rühmaõpetaja viib vähemalt üks kord õppeaastas lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mis :

• annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest;
• selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.

Arenguvestlustel osalemine ei ole lapsevanemale kohustus, kuid vaieldamatult on see nii lapsevanemale kui ka õpetajatele suurepärane võimalus saada tagasisidet lapse arengust ning kokku leppida edasistes suunistes.
 

Koolivalmiduse hindamine toimub samuti kord aastas kevadel. Koolivalmiduse analüüsimise tulemused tutvustatakse lapsevanematele. Kokkuvõtte laste koolivalmiduse tulemusest koostavad lapse arendamisega tegelenud õpetajad ja spetsialistid õppeaasta lõpuks koolivalmiduskaardile. 

Lasteaia lõpetamisel väljastatakse lasteasutuse õppekava läbinud lapsele koolivalmiduskaart, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Koolivalmiduskaardi esitab lapsevanem kooli, kus tema laps asub koolikohustust täitma koos teiste sisseastumisdokumentidega.

Erivajadustega laps

Erivajadusega lapsega tehtava töö peaeesmärk:

• Laps saab aluse elamaks täisväärtuslikku elu hoolimata erivajadusest.

Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse õpi- ja  kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm). 

ERIVAJADUSEGA LAPSE VÕIMALIKULT VARAJANE MÄRKAMINE, ARENGU HINDAMINE JA ANALÜÜS KOOSTÖÖS LAPSEVANEMAGA

• Vaatlus. Last jälgitakse igapäevaselt, lapse arengu erivajaduse hindamisel lähtume tema arengust ja tervislikust seisukorrast. Igapäevase vaatluse käigus hinnatakse lapse taju, mälu, mõtlemist (jälgime näiteks loetust arusaamist, et varakult avastada düsgraafikud ja düsleksikud),  kõnet (et avastada võimalikud kõnepuuded), arutlus- ja meenutusoskusi, käitumist (et avastada emotsionaal- ja käitumisraskused). Tulemused fikseeritakse lapse individuaalses arengumapis ja lapse arenguhindamislehel.
• Pidevalt õppeaasta käigus jälgitakse õpikeskkonna sobivust, sotsiaalset arengut, nõuete ja ülesannete jõukohasust.

• Lasteaia päevakavas on ettenähtud aeg lastega individuaalseks tegelemiseks. Igapäevaselt toimub individuaalne töö lastega, et kinnistada nädala jooksul omandatut ja aidata neid, kelle oskusi tuleb erinevates tegevusvaldkondades arendada. Vajadusel teeme erivajadustega laste toetamiseks muudatusi ja kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendite, ruumide, õppe- ja kasvatusmeetodite planeerimisel) või koostame erivajadusega lapsele individuaalse tegevuskava.

• Arengu hindamine vastavalt eale. Tallinna Lasteaed Mooniõied laste arengu hindamine toimub rühmas üks kord aastas kevadel. Hindamise tulemusena selgitatakse välja need arengu aspektid, mille osas lapse arengutase erineb eakohasest, tuuakse välja lapse tugevad ja arendamist vajavad küljed. Kevadisel arenguvestlusel antakse lapsevanemale tagasisidet lapse arengu kohta, tehakse kokkuvõte lapse vajadustest ning lepitakse kokku edasine tegevusplaan. Vajadusel toimub laiendatud arenguvestlus, kaasatakse erispetsialiste, direktor/õppealajuhataja.

Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö:

- Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.
- Juhul, kui lapse emakeel ei ole lasteasutuse õppe-ja kasvatustegevustes kasutatav keel, siis luuakse talle tingimused selle keele omandamiseks, aidates tal saavutada riiklikus õppekavas seatud eesmärgid.

Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad mitte-eesti kodukeelega lapsed eesti keele  lõimitud tegevuste kaudu.
HTM rahastusel toimuvad eesti keele õppe lisategevused mitte eesti kodukeelega lastele.
 

Õppenõustamine Tallinnas 

Eriõppe võimalused lasteaias