Eripedagoog
Eripedagoogi roll lasteaialapse kõnearengu toetamisel olukorras, kus logopeedi teenus puudub
Kõne on lapse arengus keskne vahend, mille abil ta väljendab oma mõtteid, suhtleb eakaaslaste ja täiskasvanutega ning omandab uusi teadmisi. Kui lasteaial puudub logopeedi teenus, lasub suurem vastutus eripedagoogil, kes peab leidma võimalusi, et toetada lapse kõnearengut igapäevaste tegevuste ja sihipäraste harjutustega.
Eripedagoogi töö hõlmab süsteemset ja teadlikku lähenemist, et arendada laste keelelisi oskusi ja ennetada või leevendada võimalikke kõneraskusi. Alljärgnevalt on välja toodud, kuidas eripedagoog saab oma tegevustega toetada lasteaialaste kõne arengut, kui logopeedi abi ei ole hetkel kättesaadav.
1. Lapse kõne arengu jälgimine ja hindamine
Eripedagoog alustab lapse keelelise arengu toetamist kõne arengutaseme hindamise ja pideva jälgimisega. Selleks võib ta:
2. Sõnavara arendamine ja kõnest arusaamise toetamine
Rikkalik sõnavara on lapse edasise keelelise ja kognitiivse arengu alus. Eripedagoog saab sõnavara ja keele mõistmise arendamiseks rakendada järgmisi meetodeid:
3. Häälduse ja suulise motoorika arendamine
Kuigi häälduse korrigeerimine on traditsiooniliselt logopeedi ülesanne, saab eripedagoog toetada suulist motoorikat ja häälikute kujundamist erinevate harjutustega:
4. Foneemiteadlikkuse ja kirjaliku keele eeloskuste toetamine
Lapse hilisem lugema ja kirjutama õppimine sõltub tema oskusest eristada ja mõista keele helistruktuure. Eripedagoog saab foneemiteadlikkust arendada läbi:
5. Suhtlemisoskuste ja eneseväljenduse arendamine
Lapse kõne areng ei hõlma ainult hääldust ja sõnavara, vaid ka oskust suhelda erinevates situatsioonides. Eripedagoog saab toetada lapse eneseväljendust ja suhtlusoskust järgnevate meetoditega:
Kui lasteaias puudub logopeedi teenus, saab eripedagoog täita olulist rolli lapse kõnearengu toetamisel. Süsteemne ja mänguline lähenemine, igapäevased keelekasutust soodustavad tegevused ning teadlik koostöö lapsevanemate ja õpetajatega aitavad lastel arendada oma keeleoskust ja enesekindlust suhtlemisel.
Laste kõnearengu toetamine on järjepidev protsess, kus eripedagoog saab olla oluline suunaja ja toetaja, aidates lastel leida oma hääl ja väljendada ennast maailmas, kus kõne on suhtluse ja õppimise oluline tööriist.
Logopeed
Kui lapsel on kõneprobleem, kust leida abi?
Tasuta (visiiditasu) - Polikliinikulogopeed
Tasuta konsultatsioone koduseks abistamiseks:
Tallinna Õppenõustamiskeskusest aadressilt https://tonkeskus.ee/ - registreeru - tellige logopeedilist nõustamist.
Tasuline:
• Eralogopeed – Eesti Logopeedide Ühingu kodulehel www.elu.ee - ERALOGOPEEDID ( hetkel 15 eralogopeedi).
Kõne on lapse arengus keskne vahend, mille abil ta väljendab oma mõtteid, suhtleb eakaaslaste ja täiskasvanutega ning omandab uusi teadmisi. Kui lasteaial puudub logopeedi teenus, lasub suurem vastutus eripedagoogil, kes peab leidma võimalusi, et toetada lapse kõnearengut igapäevaste tegevuste ja sihipäraste harjutustega.
Eripedagoogi töö hõlmab süsteemset ja teadlikku lähenemist, et arendada laste keelelisi oskusi ja ennetada või leevendada võimalikke kõneraskusi. Alljärgnevalt on välja toodud, kuidas eripedagoog saab oma tegevustega toetada lasteaialaste kõne arengut, kui logopeedi abi ei ole hetkel kättesaadav.
1. Lapse kõne arengu jälgimine ja hindamine
Eripedagoog alustab lapse keelelise arengu toetamist kõne arengutaseme hindamise ja pideva jälgimisega. Selleks võib ta:
- Vaatluse abil hinnata lapse keelekasutust igapäevastes olukordades, nagu mäng, vestlused ja rühmategevused.
- Kasutada vanusele vastavaid hindamisvahendeid, et selgitada välja lapse sõnavara, häälduse, lauseloome ja kõne mõistmise tase.
- Pidada koostööd lapsevanemate ja õpetajatega, et saada terviklik ülevaade lapse keelelistest oskustest kodus ja lasteaias.
2. Sõnavara arendamine ja kõnest arusaamise toetamine
Rikkalik sõnavara on lapse edasise keelelise ja kognitiivse arengu alus. Eripedagoog saab sõnavara ja keele mõistmise arendamiseks rakendada järgmisi meetodeid:
- Igapäevaste tegevuste ja mängude kaudu uute sõnade tutvustamine, näiteks pildiraamatute vaatlemine, esemete nimetamine ning võrdlemine.
- Vestluste ja jutustamise ergutamine, kus eripedagoog suunab last rääkima oma kogemustest ning julgustab teda küsimustele vastama ja ise küsimusi esitama.
- Sõnade tähenduse ja kasutamise selgitamine mängulistes situatsioonides, näiteks läbi rollimängude ja pildiseoste loomise.
- Lugude jutustamine ja ümberjutustamine, et arendada lapse oskust järjestada mõtteid ja väljendada end selgelt.
3. Häälduse ja suulise motoorika arendamine
Kuigi häälduse korrigeerimine on traditsiooniliselt logopeedi ülesanne, saab eripedagoog toetada suulist motoorikat ja häälikute kujundamist erinevate harjutustega:
- Suujõu ja liikuvuse harjutused, mis aitavad tugevdada keele, huulte ja lõualihaste koordinatsiooni (nt huulte torutamine, keele tõstmine, õhupallide puhumine).
- Foneemiteadlikkuse mängud, kus laps õpib kuulma ja eristama erinevaid häälikuid, mis on vajalikud õigeks hääldamiseks.
- Rütmilised ja kõnelaulud, mis aitavad parandada hääldust ning tekitada loomulikku tunnetust kõne voolavuse suhtes.
- Jäljendamise harjutused, kus laps õpib kuulma ja matkima erinevaid häälikuid ja sõnu eripedagoogi eeskujul.
4. Foneemiteadlikkuse ja kirjaliku keele eeloskuste toetamine
Lapse hilisem lugema ja kirjutama õppimine sõltub tema oskusest eristada ja mõista keele helistruktuure. Eripedagoog saab foneemiteadlikkust arendada läbi:
- Riimimängude ja rütmiharjutuste, mis aitavad lapsel märgata sõnade kõlalisi sarnasusi ja erinevusi.
- Helide eristamise ja sidumise ülesannete, kus laps kuulab ja määrab, milline häälik on sõna alguses, keskel või lõpus.
- Sõnade ja silpide plaksutamise mängude, mis toetavad lapse teadlikkust keele üksustest ja nende järjestusest.
5. Suhtlemisoskuste ja eneseväljenduse arendamine
Lapse kõne areng ei hõlma ainult hääldust ja sõnavara, vaid ka oskust suhelda erinevates situatsioonides. Eripedagoog saab toetada lapse eneseväljendust ja suhtlusoskust järgnevate meetoditega:
- Dialoogide ja vestlusringide korraldamine, kus lapsel on võimalus väljendada oma arvamust ja kuulata teiste mõtteid.
- Rollimängude kasutamine, mis aitavad lapsel mõista sotsiaalse suhtluse reegleid ning harjutada erinevaid suhtlussituatsioone (nt poes ostlemine, arsti juures käimine).
- Kehakeele ja miimika kasutamise õpetamine, et aidata lastel mõista mitteverbaalse suhtlemise tähtsust.
Kui lasteaias puudub logopeedi teenus, saab eripedagoog täita olulist rolli lapse kõnearengu toetamisel. Süsteemne ja mänguline lähenemine, igapäevased keelekasutust soodustavad tegevused ning teadlik koostöö lapsevanemate ja õpetajatega aitavad lastel arendada oma keeleoskust ja enesekindlust suhtlemisel.
Laste kõnearengu toetamine on järjepidev protsess, kus eripedagoog saab olla oluline suunaja ja toetaja, aidates lastel leida oma hääl ja väljendada ennast maailmas, kus kõne on suhtluse ja õppimise oluline tööriist.
Logopeed
Kui lapsel on kõneprobleem, kust leida abi?
Tasuta (visiiditasu) - Polikliinikulogopeed
Tasuta konsultatsioone koduseks abistamiseks:
Tallinna Õppenõustamiskeskusest aadressilt https://tonkeskus.ee/ - registreeru - tellige logopeedilist nõustamist.
Tasuline:
• Eralogopeed – Eesti Logopeedide Ühingu kodulehel www.elu.ee - ERALOGOPEEDID ( hetkel 15 eralogopeedi).