Nõuanded
Nõuandeid lapse sõnavara, lauseehituse ja suhtlusoskuse arendamiseks kodus
1) Rääkige aeglaselt ja rahulikult, kasutades korrektseid lapsele eakohase ehitusega lauseid!
2) Ärge jätke lauset pooleli, lõpetamata ja ärge hüpelge teemalt teemale! Nii omandab laps matkimise teel õige lauseehituse ja õige grammatika kinnistub.
3) Arutlege lapsega tema isikuga seotud informatsiooni üle – Teie perekonnast, vanavanematest ( mis on kellegi nimi, perekonnanimi, kus keegi elab, kellena töötab),lähisugulastest ( nimed, elukoht, tegevused), lapsest endast ( perenimi, vanus, sünnipäev, lasteaed, rühm jm).
4) Pange lapsega koos paika tema eesootava päeva plaan. Arutlege ees ootavad tegevused koos läbi ja andke neile sobilik järjestus.
5) Küsige lapselt igal õhtul, kuidas tal on läinud, mida ta on teinud.Laske lapsel teha oma päevast kokkuvõte- kas varem kokkulepitud plaan sai täidetud või olid mingid muutused. Miks mõne asi jäi ära või asendus? – arutelu sellel teemal annab lapsele võiamluse põhjus – tagajärg – suhete paremaks mõistmiseks. Küsimusi ei pea olema palju – nii saab anda lapsele aega oma juttu koostada. Eksimuste korral või täpsustamiseks kommenteerige lapse juttu!
6) Näidake oma miimika ja žestidega, et kuulate, mida laps ütleb! Sel juhul pühendub ka laps suurema tähelepanuga oma ütluse koostamisele, kasutab korrektsemat kõnet ja lõpetatud õige struktuuriga lauseid.
7) Leidke iga päev aega rahulikuks vestluseks lapsega, vältige segavaid asjaolusid! Segavaks asjaoluks ei ole nt söögitegemine – vestelda saab ka koos mingit kodutööd sooritades, kuid segavaks on kindlasti televiisor vm kõrvaline elektrooniline aparaat, mis juhib tähelepanu kõrvale.
8) Õpetage kõiki pereliikmeid üksteist kuulama ja vältima vahelerääkimisi! Sel juhul pühendab laps enam tähelepanu oma ütluse formuleerimisele ja ei pea kiirustama.
9) Jälgige oma käitumist, kui te lapsega vestlete. Näidake lapsele, et te teda kuulate: olge vähem kriitilised, rääkige aeglasemalt, vähendage küsimuste hulka ja püüdke vähem lapse kõnesse vahele sekkuda! Kui midagi on vaja täpsustada, millegi üle arutleda, tehke seda pärast lapsepoolse ütluse lõppu.
10) Vaadake koos raamatuid. Arutlege juhtumite ja olukordade üle, mis raamatus on juhtunud. Andke hinnang, miks see just nii juhtus. Laske ka lapsel oma hinnangut avaldada. Sel juhul kujuneb lapsel julgus ennast väljendada ja arutleda erinevatel teemadel.
11) Kui laps eksib oma kõnes, andke talle eeskujuks alati õige sõnavorm, grammatiline vorm või lausemudel.
12) Kui lapse kõnes on eksimusi, siis ärge öelge, et laps ütles valesti, vaid andke õige sõnamudel või grammatiline vorm talle näidiseks siis, kui ta on oma ütluse lõpetanud, paluge tal samamoodi öelda, sest nii on õigem. . Kui lapsele öelda, et sa ütlesid valesti, kaob lapsel peagi soov ennast vabalt väljendada.
1) Rääkige aeglaselt ja rahulikult, kasutades korrektseid lapsele eakohase ehitusega lauseid!
2) Ärge jätke lauset pooleli, lõpetamata ja ärge hüpelge teemalt teemale! Nii omandab laps matkimise teel õige lauseehituse ja õige grammatika kinnistub.
3) Arutlege lapsega tema isikuga seotud informatsiooni üle – Teie perekonnast, vanavanematest ( mis on kellegi nimi, perekonnanimi, kus keegi elab, kellena töötab),lähisugulastest ( nimed, elukoht, tegevused), lapsest endast ( perenimi, vanus, sünnipäev, lasteaed, rühm jm).
4) Pange lapsega koos paika tema eesootava päeva plaan. Arutlege ees ootavad tegevused koos läbi ja andke neile sobilik järjestus.
5) Küsige lapselt igal õhtul, kuidas tal on läinud, mida ta on teinud.Laske lapsel teha oma päevast kokkuvõte- kas varem kokkulepitud plaan sai täidetud või olid mingid muutused. Miks mõne asi jäi ära või asendus? – arutelu sellel teemal annab lapsele võiamluse põhjus – tagajärg – suhete paremaks mõistmiseks. Küsimusi ei pea olema palju – nii saab anda lapsele aega oma juttu koostada. Eksimuste korral või täpsustamiseks kommenteerige lapse juttu!
6) Näidake oma miimika ja žestidega, et kuulate, mida laps ütleb! Sel juhul pühendub ka laps suurema tähelepanuga oma ütluse koostamisele, kasutab korrektsemat kõnet ja lõpetatud õige struktuuriga lauseid.
7) Leidke iga päev aega rahulikuks vestluseks lapsega, vältige segavaid asjaolusid! Segavaks asjaoluks ei ole nt söögitegemine – vestelda saab ka koos mingit kodutööd sooritades, kuid segavaks on kindlasti televiisor vm kõrvaline elektrooniline aparaat, mis juhib tähelepanu kõrvale.
8) Õpetage kõiki pereliikmeid üksteist kuulama ja vältima vahelerääkimisi! Sel juhul pühendab laps enam tähelepanu oma ütluse formuleerimisele ja ei pea kiirustama.
9) Jälgige oma käitumist, kui te lapsega vestlete. Näidake lapsele, et te teda kuulate: olge vähem kriitilised, rääkige aeglasemalt, vähendage küsimuste hulka ja püüdke vähem lapse kõnesse vahele sekkuda! Kui midagi on vaja täpsustada, millegi üle arutleda, tehke seda pärast lapsepoolse ütluse lõppu.
10) Vaadake koos raamatuid. Arutlege juhtumite ja olukordade üle, mis raamatus on juhtunud. Andke hinnang, miks see just nii juhtus. Laske ka lapsel oma hinnangut avaldada. Sel juhul kujuneb lapsel julgus ennast väljendada ja arutleda erinevatel teemadel.
11) Kui laps eksib oma kõnes, andke talle eeskujuks alati õige sõnavorm, grammatiline vorm või lausemudel.
12) Kui lapse kõnes on eksimusi, siis ärge öelge, et laps ütles valesti, vaid andke õige sõnamudel või grammatiline vorm talle näidiseks siis, kui ta on oma ütluse lõpetanud, paluge tal samamoodi öelda, sest nii on õigem. . Kui lapsele öelda, et sa ütlesid valesti, kaob lapsel peagi soov ennast vabalt väljendada.