Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Lasteaia õppetöö korraldus, metoodikad ja tugiteenused

Lasteaia õppetöö korraldus, metoodikad ja tugiteenused

Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine

Lasteasutus korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1. septembril ning kestab 31. augustini.

 Režiim

  1. Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.
  2. Õppeaasta alguses kinnitab juhataja päevaplaani ja riputab selle stendile lastevanematele tutvumiseks.
  3. Rühma päevarežiim  lähtub laste vanuselistest füsioloogilistest  iseärasustest ja peab olema paindlik (seda on kerge varieerida, , pikendades jalutuskäikude kestust  ilusa ilmaga, lühendades uneaega vanemates rühmades, õppetööd läbi viia väljas)
  • Jalutuskäigud kuuluvad päevaplaani ja toimuvad olenemata ilmast 1-2 korda  päevas, jalutuskäigu kestus 1 t. 20 min. nooremates rühmades kuni 2 tunnini suveajal vanemates rühmades
  • Organiseeritud õppetöö kestus 1 – 3 aastastele – 10-15 min.,  3 – 5 aastastele – 20-25 min., 5 – 7 aastastele – 25-30 min.
  • Nooremates rühmades on päevane puhkeaeg 2 – 2,5 tundi ja vanemates rühmades kuni 1,5 tundi
  • Toidukordade vahe on 3 – 4 tundi vastavalt Laste tervisekaitse juhendile

      4. Lapse  tulek lasteaeda ja kojuminek ei tohi segada uneaega, söömist või planeeritud õppekasvatustegevust.

 

Rühma keskkond

  1. Rühma õpetajad organiseerivad ohutu ja esteetilise keskkonna, mis kindlustab nii laste individuaalse kui ka ühise tegevuse korraldamise, nende mängud.
  2. Arendava keskkonna korraldamine lähtub laste vanuselistest  iseärasustest ja nende arengust, huvidest ja nende individuaalsetest iseärasutest, rühma soolisest koosseisust ning soodustab laste arengut
  3. Rühma keskkond võimaldab lastel teha valiku, iseseisvalt organiseerida tegevust. Materjalid on kättesaadavad lahtistel riiulitel, rühmas on organiseeritud tegevustsoonid:  loovmängud, looduse tundmaõppimine teater, vaikne nurgake, laua- ja liikumismängud jm.
  4. Rühma õpetajad on vastutavad keskkonna sisu ja seisundi eest.
  5. Keskkonna muutmine (täiendava materjali ja näitlikkuse  lisamine)

Õppe- ja kasvatustöö kavandamine

  1. Planeerides õppe- ja kasvatustööd arvestab õpetaja lapse arengu taset, vanust, tema huvisid; rühma koosseisu, laste iseärasusi ja  huvisid.
  2. Individuaalne arenguplaan koostatakse  erivajadusega lastele (keeleline areng, sotsiaalne areng, perekonna keeleline takse,  psühholoogilised iseärasused, lapsed, kes jäävad oma arengus maha või jõuavad ette)
  3. õppe ja-kasvatustöö planeerimisel koostavad rühma õpetajad järgneva dokumentatsiooni: rühma aastaplaan-programm, nädalaplaanid. Tegevuse  tulemused kajastuvad rühmapäevikus.  
  4. Rühma õppe-kasvatustöö planeerimine on  paindlik ja võimaldab pedagoogil vajaduse korral teha muudatusi, mis tuuakse ära rühmapäevikus.
  5. Õpetaja planeerib tegevuskoha, materjalid, abivahendid ja inimesed, kes kaasatakse õppitöö organiseerimisse ja läbiviimisesse.
  6. Rühmade õpetajad koostavad õppetöö nädala ja aastaplaanid, kus määratakse   kindlaks eesmärgid , temaatika, õppetöö sisu ja õppetegevuse liigid
  7. rühma tegevusplaan aastaks koostatakse õppeaasta alguses ja selle koostamises osaleb rühma terve meeskond.  Skeem:
  • ülevaade rühma meeskonnast
  • rühma kirjeldus ja iseloomustus (laste arv, tüdrukule ja poiste arv, sotsiaalsed iseärasused, laste huvid, lemmiktegevus, psühholoogilised iseärasused, kuidas lapsed tulevad kogust, rühma laste iseärasused vanemate ootused)
  • õppe – ja kasvatustöö planeerimine (teemade jaotus, üritused, aastaplaan, nädalaplaanid, laste organiseerimise vormid, õppematerjalid)
  • erivajadusega laste individuaalse töö plaan (individuaalsed plaanid)
  • laste hindamisplaan,
  • vanematega koostöö plaan,
  • õppekasvatustöö aastaaruanne (koostatakse õppeaaste lõpus: õppeprogrammi ja aasta ülesannete täitmise üldjäreldused

8. Rühma tegevuskava aastaks koostakse aasta alguses ja kinnitakse direktori poolt

9. Rühmapäeviku täitmine Eliis süsteemis:

  • Kasvatustöö päevik on kohustuslik dokument,
  • Rühmapäevik on ette nähtud aastaks,
  • Rühma õpetaja kannab rühma eesmärke ja ülesaandeid üks kord aasta alguses
  • Õpetaja fikseerib päeva jooksul läbi  tegevused ja teeb kokkuvõtet iga päev,
  • Päevikut täidetakse 1.09 – 31.05

10. Rühma tegevuskava tutvustatakse vanematele esimesel koosolekul sügisel, arvestades vanemate soovide ja huvidega.

11. Lastevanemate koosolekul kevadel teevad õpetajad kokkuvõtet aastaplaani ja õppeprogrammi täitmisest.

12. Nädalaplaan  riputatakse rühma infotahvele iga nädal, et tutvustada vanemaid jooksva perioodi tööga.

13. Õpetajad kasutavad töös erinevaid metoodikaid, laste organiseerimise vorme. Organiseeritud tegevuseks kasutatakse integreeritud õppetegevust, õppetööd väljas, õpetamist mängude kaudu.

14. Laste muusikalise arengu tegevuskava koostab muusikaõpetaja aasta alguses. Õppetegevused toimuvad iga rühmaga 2 korda nädalas.

15. Liikumistegevusi korraldavad ja viivad läbi rühma õpetajad 1 kord nädalas saalis ja liikumisõpetaja 1 kord nädalas väljas

16. Koostades rühma tegevuskava arvestavad õpetajad lasteaia tegevuskava ja ühisüritusi.

   Töö suveperioodil

  1. Suveperioodil on töötajatel puhkused. Õpetajate puhkuste ajal ühendatakse rühmad,   arvestades laste vanust ja arvu.
  2. Suveperioodil muutub rühmade töörežiim, pikeneb laste viibimise aeg väljas, värskes õhus .
  3. Vastuvõtt hommikul, võimlemine, kehakultuurialane tegevus toimub maist oktoobrini väljas (olenevalt ilmast).
  4. Suveperioodil põhineb õppekasvatustöö materjali kordamisel ja kinnistamisel.
  5. Välja tuuakse mänguasjad, materjalid, liikumise arendamise ja töö organiseerimise abivahendid.
  6. Töö perioodiks plaan ühisrühmades koostatakse vormikohaselt

Lasteaia territooriumile väljumise kord

  1. Õppeekskursioone vaadeldakse kui õppekasvatustegevuse vormi, mis toetavad  ülesannete täitmist.
  2. Õppeekskursioonid ja matkad planeeritakse õppeaasta alguses ja fikseeritakse rühma õppeplaanis
  3. Ekskursiooni marsruut ja kestus mõeldakse läbi rühma õpetajate poolt, arvestada laste vanust ja eesmärke.
  4. Enne lasteaia territooriumilt lahkumist täidavad õpetajad spetsiaalse blanketi ja kinnitavad selle  õppekasvatustöö juhataja asetäitja juures.
  5. Õpetajad informeerivad vanemaid eelseisvast ekskursioonist ja võivad kaasata lasterühma saatmiseks vanemaid.
  6. Täiskasvanute arv oleneb laste arvust, kuid mitte vähem kui 2 täiskasvanud.
  7. Väljudes territooriumilt kannavad nii õpetajad kui ka lapsed spetsiaalseid veste.
Lapse arengu hindamise sisu ja korraldus
  1. Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist.
  2. Pedagoogid viivad vaatlusi läbi kindla plaani alusel, mis koostatakse õppeaasta alguses. Lapse areng toimub positiivses õhkkonnas, kus lapse edule elatakse kaasa, edu märgatakse. Jälgitakse, et õppekeskkond oleks kõigile osapooltele innustav ja toetav. Samas on oluline näha ka arengu neid külgi, mis vajavad toetust ja tugevdamist.
  3. Lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes.
  4. Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused.
  5. Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi
  6. 1 kord aastas (aasta lõpus) õpetajad hindavad lapsi õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade kaudu
  7. 2 korda aastas hinnatakse laste üldoskusi laste individuaalsete arengukartide alusel
  8. 1 kord aastas toimub laste anketeerimine teemal „Rahulolu lasteaia tööga“.
  9. Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viib pedagoog lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mis:
    annab tagasiside lapse arengust ja õppimise tulemustest; selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.
  10. Lapse arengu kohta võib informatsiooni koguda erinevatest allikatest: lasteaiaõpetaja, lapsevanema, lapse, mõne teise spetsialisti käest.
  11. Laste tulemuste hindamise alusel koostavad pedagoogid rühma tegevuskava ja lapse individuaalseid arengukavad.
  12. Hindamise meetoditeks on vaatlus, vestlus, intervjuu, laste tööd, testid ja teised arengu hindamise vahendid.
  13. Lapse arengu jälgimiseks koostatakse igale lapsele arengumapp. Lapse arengumapp on dokumentide kogum informatsiooni kogumiseks lapse arengu kohta lasteasutuses, mis aitab märgata lapse eripära ja fikseerida tema arengut. Arengumapp käib kaasas lapsega kogu lasteaia perioodi. Arengumapi sisu võib olla järgmine: tiitelleht, fotod, arengu kajastavad tööd (joonistused, töövihikud, töölehed, küsitlused, testid jne), vaatlused, individuaalne arengukaart). Laste tööde kogus määrab õpetaja.
  14. Laste 5. eluaastast  viib läbi logopeed kõne areng uuringud 1 kord aastas. Andmed fikseeritakse logopeedi aastaaruandes.
  15. Antropomeetriliste andmete uuringute läbiviimine ja fikseerimine toimub 2 korda aastas.
  16. Koolieelikuid hinnatakse koolivalmiduse kaardi alusel. 7.a. laste hindamine kooliks ettevalmistuse osas toimub aprillis-mais õppekava ja testide alusel.
  17. Aaasta lõpus õpetajad teevad kokkuvõtet laste arengu tulemustest (laste nõrgad ja tugevad küljed)
  18. Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse «Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatud tingimustel.

 


Metoodikad


Tallinna Mustakivi Lasteaias on kasutusel metoodika „Kiusamisest vabaks!“ Lasteaed liitus „Kiusamisest vabaks!“ metoodikaga 2014 aastal.
„Kiusamisest vabaks!“ metoodika keskendub tervetele ja heatahtlikele suhetele lastegruppides nii lasteaias kui koolis. Metoodika lähtub põhimõttest, et me kõik ei saa olla omavahel parimad sõbrad, kuid me kõik saame olla üksteisele headeks kaaslasteks ja seda heaks kaaslaseks olemist on võimalik õppida ja õpetada. Metoodika sümboliks on lillat värvi Sõber Karu, kelle abil õpitakse tunnustama ennast ja kaaslast, ennetama ja ka lahendama konfliktsituatsioone. Sõber Karu toetab ühtlasi laste sujuvat üleminekut lasteaiast kooli. "Kiusamisest vabaks!" metoodika järgi baseerub ennetustöö neljal põhiväärtusel, milleks on sallivus, hoolivus, julgus ja austus.

2023. aastast on lasteaias kasutusel  laste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks metoodikad nagu Vaikuseminutite harjutused, Tarkuste hoidise ja lastega filosofeerimise metoodika. Vaikuseminutite harjutused on sisemise rahu ja tasakaalu hoidmiseks, sest ärritunud olekus on keeruline oma käitumist kontrollida, mis raskendab suhtlemist. Tarkuste hoidise metoodika õpetab väärtusi läbi Eesti rahvapärimuse, kinnistab häid kombeid ja positiivseid uskumusi. Lastega filosofeerimise käigus arendatakse suhtlemis- ja eneseväljendusoskused, kuulamisoskus, kujundatakse väärtushinnangud, õpitakse aktsepteerima teistsuguseid ideid ja maailmavaateid.
 

Viimati muudetud 21.02.2024