Täiendatud projekti avalik tutvustus toimus 02.08.2023 algusega kell 17.30 Kultuurikeskus Kaja IV korruse koosolekute saalis.

Tagasisidet täiendatud projektlahendusele sai anda kuni 9. augustini 2023.
Tagasiside ja vastuste koondtabeliga on võimalik tutvuda siin 

---

Tutvu projektlahenduse failidega: Asendiplaan; Asendiplaani tingmärgid.pdf ; Haljastuse plaan

Projektlahenduse kirjeldus ja visualiseeringud:

1.1    Olev situatsioon

Projekteeritavad teed asuvad Tallinnas Mustamäe linnaosa ajaloolises Mustamäe II mikrorajoonis, mis piirneb Ehitajate tee, E. Vilde tee, Akadeemia tee ja Kadaka teega. Mikrorajooni lõuna poolses osas on tegemist peamiselt 5-korruseliste kortermajadega elamupiirkonnaga. Olemasolev äärekividega piiritletud ja välisvalgustusega teedevõrk on asfaltkattega, millel eraldiseisvad jalgteed üldjuhul puuduvad. Asumis on kehtestatud piirkiirus 20 km/h. Sadevesi on juhitud osaliselt sadeveekanalisatsiooni ja osaliselt teega külgnevatele haljasaladele. Kuna kvartalisisestel põhiteedel parkimiskohad puuduvad, kasutatakse isetekkelise parkimiskorralduse tulemusel põhiteede üht serva pikiparkimiseks. Selle tulemusel satuvad parkivad sõidukid haljasaladele. Jalakäijate liiklemine on raskendatud. Kortermajade ees on parkimine üldjuhul korraldatud ristiparkimisena.

Mikrorajooni põhja poolne osa on suuremas osas Kadaka parkmets. Parkmetsa läbivad isetekkelised pinnasteed ja osaliselt asfaltkattega jalgteed. Parkmetsa teedel on osaliselt tänavavalgustus. Põhikasutusega pargiteedel, kus tänavavalgustus puudub, on valgustus lahendatud valgustuskaabliga. Pargiteede äärde on paigaldatud pingid ja prügikastid, mis on osaliselt amortiseerunud. Parkmetsa põhjapoolses otsas on uued kortermajad.

Ehitajate tee läänepoolsel küljel paikneb isetekkeline pinnaskattega jalgtee. Kõnealuse jalgtee all paikneb suur elektri ja sidekaablite pakk, sealhulgas Veskimetsa-Mustamäe 110 kV maakaabelliin. Ehitajate tee ja E. Vilde tee ristmikul paikneb E. Vilde tee bussipeatus, mis on varustatud ootepaviljoniga. Nõuetekohane ooteplatvorm puudub. Mikrorajooniga külgnev Kadaka tee lõik on värskelt rekonstrueeritud.

Kvartalis paikneb üks kool (Tallinna Kadaka Põhikool), kaks lasteaeda (Tallinna Kadaka Lasteaed ja Tallinna Männikäbi Lasteaed), Tallinna Tugikeskus Juks, Kultuurikeskus Kaja ja Mustamäe Linnaosa Valitsus, üks kauplus ning mitmed väikeettevõtted. Lisaks värskelt rekonstrueeritud Kadaka staadion.

2.1    Projekti üldkirjeldus

Käesoleva projekti mahus on ette nähtud koostada rekonstrueerimise projekt Mustamäe II mikrorajooni kvartalisisestele põhiteedele ainult järgmistes lõikudes:

1. Kultuurikeskus Kaja E. Vilde tee juurdepääsust kuni Kadaka teeni.
2. Esimeses punktis nimetatud teest kuni Kadaka tee 175 kortermajani, koos nimetatud tee otsast Kadaka teeni minevate jalgteedega.
3. Esimeses punktis nimetatud teest kuni E. Vilde tee 128-ni.
4. Kadaka teest kuni Kadaka tee 157 kortermajani, koos Kadaka tee 155 esise alaga.
5. Kadaka tee 120 kooliga külgnev parkla.
6. Ehitajate teel paikneva „E. Vilde tee“ bussipeatuse rekonstrueerimine.
7. Kadaka parkmetsa teed.

Kõikidel põhiprojekti mahus lahendatavatel teelõikudel on lisaks tee-ehitusprojektile ette nähtud koostada rekonstrueerimise projekt olemasolevatele vee- ja kanalisatsioonitrassidele, lahendada sademevee juhtimine ning projekteerida kaasaegne tänavavalgustus. 
Projekti mahus olevad 3D vaated  on koostatud vaid lahenduse illustreerimise eesmärgil. 

Asendiplaanil kujutatud lahendus, sh haljastuse osa, võib sõltuvalt koostamisel olevast tehnovõrkude lahendusest vähesel määral muutuda.
Tööde mahtu kuulus ka Mustamäe II mikrorajooni liikuvusuuring, millega saab tutvuda Tallinna uuringute infosüsteemis https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2022/Mustamae-II-mikrorajooni-liikuvusuuring  

2.2    Plaani- ning vertikaallahendus

2.2.1    Sõiduteed
Projekteeritud sõiduteed paiknevad olemasolevates asukohtades. Liikluskorraldus valdavalt ei muutu. Liikluse rahustamiseks on ristmike kohtades viidud tee telg nihkesse, et likvideerida kvartalisisesed sirged teekoridorid. Kohtadesse, kus ruum telgede nihutamist ei võimalda, on projekteeritud künnised või tõstetud ristmikud.

Ristmike kuju valikul on lähtutud arvutusliku prügiauto ruumivajadusest. Prügiauto pöördekoridor on ligikaudu samaväärne ka kaubaauto (kolimisauto) manööverdusvajadusega.

Sõiduteed on projekteeritud asfaltbetoonkattega. Teekatte laius on kahesuunalistes lõikudes valitud 4,5m. Ühesuunalistes lõikudes 3,5m. Teekate on projekteeritud ühepoolse põikkaldega 2,5%. Kalde suund sõltub maapinna loomulikest kalletest ja sademevee suunamise tehnoloogilistest võimalustest.

2.2.2    Parkimistaskud
Parkimistaskud on projekteeritud muruvuugiga betoonkivisillutiskattega, mis võimaldab sademeveel dreenida läbi katte. Teega pikisuunas paiknevate parkimistaskute haljasala poolsele küljele on projekteeritud 30cm laiune betoonplaatidest murukaitseriba.

Pikisuunaliste parkimistaskute pikkus on 6m ja laius 2,5m. Risti ja diagonaalis paiknevate parkimistaskute laius on 2,6m ja pikkus 5m.
Parkimistaskute ja sõidutee vahele on projekteeritud äärekivi kõrgusega 0cm. Parkimistaskute tagumisele küljele on projekteeritud äärekivi kõrgusega 8cm.

2.2.3    Jalg- ja jalgrattateed
Kõikidele käesolevas projektis kajastuvatele põhiteedele on projekteeritud eraldiseisev asfaltbetoonkattega jalg- ja jalgrattatee. Jalg- ja jalgrattateede ristumiskohtadesse sõiduteede või mahasõitudega üldjuhul äärekive ei projekteerita.

Katend jalg- ja jalgrattateedel vastab Tallinna kergliiklustee tüüpkatendile. Pargialadel  kasutatakse katendi pealmise kihina graniitsõelmeid. Olemasolevatel asfaltkattega pargiteedel on ette nähtud asfaltkatte taastamine. Asfaltkattega teede servadesse äärekive ei projekteerita. Sõelmetest ja betoonkividest kattega teedel kasutatakse konstruktiivsete ääristena metall- või plastikääriseid.

Põhisuundade jalg- ja jalgrattateed on projekteeritud laiusega 2,5m. Muud välja kujunenud jalakäijate liikumissuunad, mis käesoleva projekti alasse jäävad, on projekteeritud laiusega 2,0m.

Jalg- ja jalgrattateed on projekteeritud ühepoolse põikkaldega 2%. Põikkalde suund sõltub konkreetse asukoha maapinna olemasolevates loomulikest kalletest. Üldine põhimõte jalg- ja jalgrattateede põikkalde suuna valikul on, et põikkalde laskuv suund on hoonetest eemale.
Ehitajate tee äärne jalg- ja jalgrattatee uuendatakse vaid Ehitajate tee bussipeatuse piirkonnas. Ülejäänud Ehitajate tee äärne jalg- ja jalgrattatee (bussipeatuse juurest Tammsaare tee suunas kuni olemasolevani) ei kuulu Mustamäe II mikrorajooni teede rekonstrueerimise mahtu. 

2.2.4    Puhkekohad
Projekteeritavate jalg- ja jalgrattateede äärde kavandatakse pinkide ja prügikastidega varustatud puhkekohad. Puhkekohtade arv ja paigutus täpsustub edasistes projekteerimise etappides.

2.3    Liikluskorraldus

2.3.1    Liiklusohutuse taseme parandamiseks ettenähtud abinõud
Käesoleva projektiga on kavandatud järgmised liiklusohutust parandavad liikluskorralduse muudatused:

• Liikluskorraldus jääb valdavalt samaks. Kiiruspiirang kvartalis on 20 km/h.
• Kvartalisiseste põhiteede äärde rajatakse eraldiseisvad jalg-ja jalgrattateed.
• Kultuurikeskus Kaja parklast väljuvatele sõidukitele luuakse uus pääs E. Vilde teele, läbi E. Vilde tee 130a kinnistu. Selle tulemusel ei pea sõidukid läbima Maxima kaupluse kauba laadimise estakaadi esist, kus nähtavused on piiratud ning on oht kaupluse töötajatele.
• Rajatakse nõuetekohased parkimistaskud ja korrastatakse projektala üldine liikluskorraldus.
• Sõidukiiruse piiramiseks rajatakse kvartalit läbivale põhiteele nihutatud ristmikud ja „šikaanid“. Lisaks rajatakse täiendavaid teekünniseid.
• Parendatakse sademevete ärajuhtimist teemaalt;
• Projekteeritakse uus nõuetekohane teevalgustus.

2.3.2    Bussipeatused
Käesoleva projektiga on ette nähtud rajada nõuetekohane bussipeatus E. Vilde tee Nõmme suunale. Peatusesse on projekteeritud asfaltkattega bussiooteplatvorm. Ooteplatvormi pikkus on 41 meetrit, mis võimaldab peatuses peatuda korraga kahel liigendbussil. Bussipeatusesse rajatakse Tallinna tüüpne bussiootepaviljon ning valmidus ühistranspordi reaalaja infotabloo paigaldamiseks. 

2.4    Haljastus 

2.4.1    Üldine
Haljastuse osa lahenduse koostas AB Artes Terrae OÜ. Projektiga on määratud istutuste asukohad ja liigivalik. Varem koostatud dendroloogilise hinnangu alusel on määratud kehvas seisukorras ning ohtlike puude raiete vajadus. 

Üksikute puude ümberistutamise ja likvideerimise vajadus tuleneb projekteeritud teede ehitusest. Iga sellise puu kohta tuleb enne ehitustööde algust teha täiendav eksperthinnang, et selgitada võimalusi puu säilitamiseks olemasolevas asukohas või puu ümberistutamiseks talle sobivate kasvutingimustega alale.

Haljastuslahenduse koostamisel on lähtutud järgnevatest lähtekohtadest: haljastada teede rajamise järgselt tekkivad haljasribad vähest hooldust nõudvate põõsaste massistutustega ning niidutaimestikuga; mitmekesistada korterelamute vahelisi haljasalasid erineva lehe- ja õietooniga puittaimedega ning niidutaimestiku ja sibullillede aladega; varjestada taimestikuga vaateid visuaalselt ebameeldivamatele objektidele (garaažid, tehnohooned). Likvideeritavad ja ümberistutavad puud ning uushaljastus on näidatud haljastuse osa joonisel.     

2.4.2    Olemasolev haljastus
Projektala idaosa asub Kadaka parkmetsa alal, kus valdavaks puuliigiks on harilik mänd. Projektala läänepoolne osa asub korterelamute vahelisel alal, kus puistu koosneb peamiselt lehtpuudest, peamised liigid on arukask, harilik vaher, harilik jalakas. Põõsarinne on vähene, haljasalad on niidetud. Olemasoleva kõrghaljastuse seisukorra kohta on AB Artes Terrae OÜ koostanud dendroloogilise hinnangu, milles on hinnatud vajadus sanitaarraieks 56 surnud või halvas seisukorras olevale puule. Projektis käsitletavate teede rekonstrueerimise töötsoonist väljapoole jäävate puude sanitaarraiet ei kavandata Mustamäe II mikrorajooni teede rekonstrueerimise mahus. Sanitaarraie tegemise vajadust hinnatakse täiendavalt ning vastavalt sellele planeeritakse ka töö tegemise periood.

Tulenevalt teede projektlahendusest jääb ehitusalale või selle vahetusse lähedusse 10 puud. Nendest neli on IV väärtusklassi puud, mille ümberistutamine ei ole nende seisukorra tõttu otstarbekas ning on lubatud likvideerida. Samuti ei ole otstarbekas ümber istutada III väärtusklassi kuslapuu põõsastikugruppi ning see on plaanis likvideerida.

Viis III väärtusklassi puud tuleb ehitamise käigus püüda säilitada või alternatiivina ümber istutada, kui ehitamise käigus ei ole võimalik tagada puu kasvuruumi. Kuna antud puud on suured puud (v.a puu nr 36), siis nende ümberistutamine ei pruugi olla tulemuslik.     

2.4.3    Projekteeritud haljastus
Projekteeritud haljastuses on kasutatud Eesti avaliku ruumi haljastuses tavapäraseid liike, mis taluvad Eesti kliimaolusid. Projekteeritud liike ja sorte võib ehitamise käigus vajadusel asendada sarnaste kasvukohanõuete, vormiomadustega (sh laius ja kõrgus) taimedega, kui projektis nimetatud liigi istikut ei ole saadaval. 

Murualade ning teeservade liigilise mitmekesisuse ja visuaalse ilu tõstmiseks on projekteeritud niidualad. Päikesevalgusele avatumatel aladel (kokku ca 1360 m2) on kasutatud Nordic Botanical OÜ toodetavat seemnesegu „Liigirikas parasniiske niidu lillesegu“ ning varjulisematel aladel (kokku ca 1195 m2) seemnesegu „Varjulise niidu lillesegu“. 

Projektala keskosas mänguväljaku lähistel moodustuvale kolmnurksele  ca 100 m2 suurusele teede vahelisele alale on kavandatud erineva õitsemisajaga sibullillede gruppide istutamine. Soovitavad liigid on krookuse, märtsikellukese, lumikellukese, siniliilia, kirgaslille, sügislille, metstulbi ja kobarhüatsindi sordid. Istutusalal kasutada vähemalt kuute erinevat liiki sibullilli. 

Haljastuse joonise kirjanurgas on antud projekteeritud taimmaterjali loetelu ning uushaljastuse mahud, sh on plaanis istutada 31 lehtpuud, 14 okaspuud ja 32 üksikpõõsast. Lisaks on projekteeritud 985 m2 alale põõsaste massistutust. 

Teede projekti mahus koostatakse lahendus ka maa-aluste tehnovõrkude rajamiseks,  rekonstrueerimiseks või ümbertõstmiseks (näiteks tänavavalgustuse kaablid, soojustrass, vee- ja kanalisatsioonitorud jmt.). Sõltuvalt tehnovõrkude lahendusest võib haljastuse lahendus vähesel määral muutuda. 

3D visualiseeringud

 

---

Mustamäe II mikrorajooni teede rekonstrueerimise eskiisi avalik tutvustus toimus 02.11.2022.  Eskiisi avalikul tutvustusel laekunud ettepanekute ja otsustega nendega arvestamise kohta saab tutvuda siin