Biojäätmete korduma kippuvad küsimused

• Mis on biojäätmed ja miks ma neid eraldi koguma pean? 
  Biojäätmed jagunevad kaheks: köögi- ja sööklajäätmed (ehk toidujäätmed) ning aia- ja haljastujäätmed (ehk puulehed, oksad, rohi jms). 
  Toidujäätmed on näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad (sh koorismijäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed; lisaks ka majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid. 
  Tutvu biojäätmetega lehel https://www.tallinn.ee/et/keskkond/biojaatmed. 
• Kes peavad alates 01. juunist 2023 hakkama oma biojäätmeid mahutiga koguma?

Kõikidel kinnistutel, sõltumata kinnistu sihtotstarbest või korterite arvust, peab hakkama alates 1. juunist 2023 oma tekkivaid köögi- ja sööklajäätmeid mahutisse koguma ja jäätmevedajale üle andma.

Erandina saavad mahuti kohustusest vabastusi taotleda üksikelamu, paarismaja, ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga elamuga kinnistud, kes kompostivad oma köögi- ja sööklajäätmed kohapeal igast küljest kinnises kompostris ning saavad kompostimiseks nõusoleku oma linnaosavalitsuselt.

Kõrvuti asetsevad kinnistud võivad kasutada biojäätmete kogumiseks ka ühist mahutit. Ühismahuti kasutamiseks tuleb kasutajate vahel sõlmida ühismahuti kasutamise leping ning leppida kokku, kes sõlmib jäätmevedajaga lepingu ning kuidas toimub mahuti tühjenduse eest tasumine. Ühismahuti kasutamine tuleb kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ja oma asukohajärgse linnaosavalitsusega. 
Ühismahuti kasutamise taotlust saab esitada lingil https://evald.ee/tallinn/app/jaatmekaitlus/. 

• Kes tühjendab biojäätmete mahutit?Biojäätmete mahutit tühjendab sama ettevõte, kes tühjendab ka segaolmejäätmete mahutit, sest biojäätmed on samuti hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. 
• Kuidas käib biojäätmete veolepingu sõlmimine? 

Biojäätmete mahuti tühjendamiseks tuleb teha lepingu muudatus oma piirkonna jäätmevedajaga, kes Teie kinnistul ka segaolmejäätmete mahutit tühjendab. Lisainfot jäätmeveo piirkondade ning jäätmevedajate kohta leiad SIIT. 

• Kui tihti peab biojäätmete mahutit tühjendama?

Biojäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostamist, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.Biojäätmete süvamahuti - vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

• Kes võivad mahuti asemel on köögi- ja sööklajäätmeid kompostida oma kinnistul?
  Oma köögi- ja sööklajäätmeid võivad kinnises kompostris kompostida üksikelamu, paarismaja, ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga elamute elanikud, kes on saanud vastava nõusoleku oma asukohajärgselt linnaosavalitsuselt.
• Kuidas ja kust saab taotleda nõusolekuid kompostimiseks?
  Taotlust saab esitada iseteenindusportaalis https://evald.ee/tallinn/app/jaatmekaitlus/. Kui iseteenindusportaali pole võimalik kasutada, tuleb esitada allkirjastatud taotlus koos fotoga kompostrist linnaosavalitsusele. 
• Kes peab nõusolekut taotlema?Nõusolekut peavad taotlema üksikelamu, paarimaja, ridaelamuboksi või kuni kahe korteriga elamus, kes soovivad oma köögi- ja sööklajäätmeid kohapeal kompostida.

Elanik taotleb nõusoleku läbi jäätmevaldajate registri iseteeninduse või saadab LOV’ile allkirjastatud taotluse koos fotoga.

Linnaosa korraldatud jäätmeveost vabastuse komisjon:

• Vaatab läbi taotluse
• Vajadusel kontrollib kohapeal
• Teeb registris nõusoleku märke
• Mitte nõustumisel kirjutab registri märkuste lahtrisse põhjenduse

Linnalt kompostri saanud kinnistud nõusolekut taotlema ei pea!
 

• Milline on nõuetekohane komposter, mis sobib köögi- ja sööklajäätmete ehk toidujäätmete kompostimiseks?

Toidujäätmeid tohib kompostida kompostris, mis on igast küljest kinnine, kahjurite, loomade (sh näriliste) ja lindude eest kaitstud ning mõeldud aastaringseks köögi- ja sööklajäätmete ning aia- ja haljastusjäätmete kompostimiseks.  Lahtises aunas toidujäätmeid kompostida ei tohi, sest see meelitab kohale linde, loomi ja närilisi. 
Lahtises aunas või kastis võib kompostida aia- ja haljastusjäätmeid ning nende kompostimiseks oma kinnistul linnaosavalitsuse nõusolekut vaja ei ole.
Nõuetekohane kompostikast on võimalik ise ehitada või osta lähimast ehituspoest. Kompostimiseks sobivad kõik müügilolevad kompostrid igas hinnaklassis ning elanikul on võimalik valida endale sobilik. 
Üksikelamutele soovitame kompostrit, mis on suurusega 250L-400L. 

Loe kompostimise kohta rohkem Kompostiljoni kodulehelt. 


Näited võimalustest:
 
 

• Kust saab taotleda tasuta biojäätmete mahutit? Biojäätmete mahuteid saab taotleda lisaks üksikelamutele, paarismajadele, ridaelamuboksidele ja kuni kahe korteriga elamute elanikele ka 3-9-korteriga korteriühistu juhatuse liikmed. Tähtis on meeles pidada, et ühe elamu asukoha aadressi kohta saab taotleda ühe tasuta mahuti. Näiteks kui paarismaja üks elanik taotleb tasuta mahuti, siis samal kinnistul asuva paarismaja teised elanikud rohkem tasuta mahuteid taotleda ei saa. Soovitame paarismaja elanikel kasutada ühist mahutit ning selleks sõlmida ühismahuti kasutamise leping. 3-9-korteriga korteriühistule saab mahuti taotleda korteriühistu juhatuse liige, kellel on äriregistris õigused korteriühistut tehingute tegemisel esindada.
  Taotlusi saab esitada portaalis http://taotlen.tallinn.ee. 
• Kus peab komposter paiknema?

Komposter, kompostimisaun või kompostikast peab paiknema:

• • naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel
  • ja ehitisest 4 meetri kaugusel

Võivad paikneda lähemal kui naaberkinnistute või -hoonete omanikud lepivad kokku teisiti. Liigiti kogutud aia- ja haljastujäätmed võib panna biojäätmete mahutisse mahus, mis ei ületa kogumismahuti tootja kehtestatud kandevõimet (§ 19 lõige 1 )

• Millises kompostikastis võib kompostida aia- ja haljastusjäätmeid?

Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtises aunas või kastis.
 
  

• Kuhu panna lemmiklooma väljaheited?

Koera väljaheide tuleb visata olmejäätmete mahutisse või kogumiskasti ning kasutada tavalist plastkotti. Biojäätmete kogumiskonteinerisse lemmikloomade jäätmeid panna ei tohi, ka koos komposteeritava kotiga mitte.

• Kui olemas köögihunt, siis millise vabastuse peab omanik tegema, kui biojäätmeid ei teki?

Mahutiga peavad biojäätmeid koguma hakkama ka kõik need, kellel on köögis prügihunt ehk köögihunt. Köögihunti ei saa panna kõiki biojäätmeid, mis kodumajapidamistes tekivad (lilled, kiulised toidujäätmed). Seega isegi kui majapidamises on olemas köögihunt, et vabasta see jäätmevaldajat kompostri või biojäätmete konteineri kasutamise kohustusest.

• Kui isikul mitu kinnistut Nõmmel, kas kõikidele kinnistutele tuleb hankida biojäätmete mahuti või komposter, kuigi elatakse vaid ühel kinnistul ja teistel biojäätmeid ei teki?

Taotleda saab ka ühiskasutust. Olukord, kus inimene väidab, et tal biojäätmeid ei teki pole võimalik.

• Kui isikul on olemas Nõmmel nii eramaja kui korter ja isik elab korteris ning eramajas biojäätmeid ei teki, siis millise avalduse peab ta tegema biojäätmete veost vabastuseks?

Olukorras, kus kinnistul ei toimu vähemalt ühe aasta jooksul elutegevust on võimalik taotleda segaolme jäätmeveost vabastust, millega kaasneb ka vabastus biojäätmete veost. Aga, kui näiteks suvisel perioodil siiski eramajas käiakse, siis see kvalifitseerub kui kinnistu kasutamise alla ning ainukene mõistlik variant on komposteerimine – kõige soodsam.

• Kui kinnistul mitu omaniku, siis kas kõik kaasomanikud peavad tegema avalduse biojäätmete veost vabastuseks? Täna jäätmevedaja registris EVALD ei ole see võimalik.

Taotluse teeb vaid üks kaasomanik. Sellise olukorra puhul saab vaid Strateegiakeskus aidata.

• Kui isikul on mitu kinnistut ja isik soovib kõikidel ise kompostida biojäätmeid, siis EVALD-is ta vabastust kõikidel kinnistutel teha ei saa. Kas siis peab isik paberil eraldi avalduse kõikide kinnistute kohta tegema?

Isik saab teha vabastusi vaid nendel kinnistutel, kus ta on EHR-i järgi omanik. Juhul, kui ta väidab, et on, siis siit teine punkt, mida suunata Strateegiakeskusele.

• Mis saab siis, kui kinnistu omanikud midagi ei tee? Kas tullakse trahvi tegema? Kes teeb ja mille alusel? Kas kõigile kaasomanikele tehakse sel juhul trahv?

Kui kinnistuomanik ei tee mitte midagi, siis ta rikub jäätmehoolduseeskirja ning selle eest on õigus teha trahvi, sellele, kes eirab seadust.

• Kust saada lisainfot? Jäätmealast informatsiooni leiad Tallinna veebilehelt. Lisaks soovitame jälgida Prügihundi Facebooki lehekülge, kust leiad lisainformatsiooni toimuvate kampaaniate kohta ja kasulikke näpunäiteid, kuidas jäätmeid liigiti koguda. 

Kui Sul tekkis lisaküsimusi, siis aitavad Sind ringmajanduse osakonna töötajad.
Biojäätme veost vabastuse korral võtta ühendust Raigo Jaskaga [email protected] või telefonil 640 4285.
Biokonteinerite soetamise küsimuste korral võtta ühendust Liina Kanarbikuga [email protected] või telefonil 616 4012.