Nõmme - Tallinna allikapealinn
Ilmselt pole ühegi Nõmmel elava inimese jaoks saladus, et tegu on rohelise linnaosaga, kus lisaks mõnusale inimeste elukeskkonnale on ka palju loodusväärtusi - näiteks haruldased liigid ja kaitset väärt ökosüsteemid. Aga see pole veel kõik. On vähem tuntud fakt, et Nõmme on ka allikate poolest äärmiselt rikas linnaosa. Tallinna territooriumil hetkel teadaolevast 88 allikast koguni 58 asuvad just Nõmmelt. Mustamäel on registreeritud 22 allikat, Pirital kuus ja Kesklinna linnaosas kaks. Nõmme kõige kuulsam allikas on kindlasti Rõõmuallikas, paljud teavad ka Kasetuka (Juhani) ja Aiataguse (Pärteltõnu) allikaid Pääsküla raba servas. Veel aasta-paar tagasi ametlikult teadaolev allikate nimekiri Nõmmel nende kolmega piirduski.
Olukord on tublisti paranenud tänu Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse poolt loodud harrastusteaduse algatusele allikad.info. Tegu on veebipõhise kaardirakendusega, mille loomise eesmärgiks on koguda uut infot juba teadaolevate allikate kohta (täpsustada nende asukohti, lisada uusi vaatluseid ja infot) ja leida ning lisada uusi allikaid. Algselt lisati kaardirakendusse Eesti riiklike registrites olevad 1486 allikat. Nüüdseks on seal vabatahtlike abiga juba 2405 allikat. Samas on hinnatud, et Eestis võiks olla allikaid kaugelt üle 10000! Seega on tööpõld veel lai. Sest kuigi teoreetiliselt on veeseaduse järgi kõik veekogud (kaasa arvatud allikad) Eestis kaitstud, siis parku laieneb tegelik kaitse ainult nendele allikatele, mis on kantud Eesti põhikaardile.
Allikate kaardistamises kaasa löömine sobib igaühele - mingeid eriteadmisi vaja ei ole. Vaja on lihtsalt natuke huvi ja tahtmist toast välja tulla ning allikad üles otsida. Kui uusi allikaid otsime ei taha minna, siis andmebaasi olevate allikate üle kontrollimine on samuti äärmiselt oluline tegevus. Rakenduses kinnitatakse allikad ära alles siis, kui on kindlat infot, et see olemas on ning tegu ikka allikaga. Seega kõik uued pildid, kirjeldused ja mõõtmised on kinnitamise eelduseks. Kui allikad saavad üle kontrollitud ja kinnitatud, siis liigub see info muudatuste kohta Maa-ametile. Selliselt on põhikaardile juba lisandunud mitmeid uusi allikapunkte ka Nõmmel.
Allikad, kui looduslikud põhjavee väljavoolu kohad, on inimeste ja kõikide teiste elusolendite jaoks veeandjana alati tähtsal kohal olnud ning on seda ka tulevikus. Allikatest on võimalik saada vett ka keerulistel aegadel, suured arteesiaallikad on enamasti pideva veevooluga ja neil puuduvad olulised aastaajalised muutused. Paraku näitavad uuringute tulemused, et tänapäeval peab suhtuma ka allikaveesse ettevaatlikkusega ning kunagine "allikavesi on alati puhas" uskumus ei vasta paljudel juhtudel enam tõele.
Eestis on ka inimtegevustest väga kaugel asetsevatest allikatest leitud pestitsiide ja nende jääke (nt Sopa allikast). Sellel on väga lihtne põhjus - allikas saab oma vee väga suurelt maa-alalt ning vahetult allika ääres toimuv tegevus veekvaliteeti eriti ei pruugi mõjutadagi. Näiteks Nõmmel asuv Rõõmuallikas, mida paljud inimesed kasutavad joogivee võtmiseks, on langeallikas, mis kogub vee Nõmme liiviku veesoontest. Seetõttu oleneb allikavee kvaliteet ja kogus otseselt inimtegevusest Nõmmel. Olgu selleks tänavate soolatamise mõju või midagi enamat. Kuigi tänaseks peaks kõik majapidamised juba olema liitnud kanalisatsioonisüsteemiga, siis varasemat jääkreostust jätkub ilmselt veel pikaks ajaks. Üheks sellise reostuse indikaatoriks on kolibakteri (Escherichia coli, soolekepike) ja enterokokkide (fekaalne streptokokk) leidumine vees. Veekeskkonnas püsivad nad elus pikka aega, mistõttu võib nende esinemine viidata ammusele reostusele. Kumbki bakter pole terve inimese soolestikus elutsedes ohtlik, kuid nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel võib osutuda terviseriskiks. Neid on ka viimastel aastatel leitud nii Rõõmuallikast kui näiteks ka Aiataguse allikast.
Kõige suurem allikatega seotud probleemkoht ongi meie teadmiste puudumine nende vee koostise osas. Meil puudub info millised taimekaitsevahendite jäägid, toitained või bakterid võivad olla allika toitealal põhjavette sattunud. Seega kui keegi kasutab mõnd allikat pidevalt vee võtmiseks, siis tasuks kindlasti veenduda veevkvaliteedis. Kui olemasolevad andmed puuduvad, saab vastavaid analüüse ka tellida. Ja need siis teistele huvilistele teadmiseks allikad.info andmebaasi lisada. Nii saame ühiselt ja üksteist aidates targemaks ja allikad kaitstud.
Teksti ja kaardi autor:
Jaanus Terasmaa
Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor
Olukord on tublisti paranenud tänu Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse poolt loodud harrastusteaduse algatusele allikad.info. Tegu on veebipõhise kaardirakendusega, mille loomise eesmärgiks on koguda uut infot juba teadaolevate allikate kohta (täpsustada nende asukohti, lisada uusi vaatluseid ja infot) ja leida ning lisada uusi allikaid. Algselt lisati kaardirakendusse Eesti riiklike registrites olevad 1486 allikat. Nüüdseks on seal vabatahtlike abiga juba 2405 allikat. Samas on hinnatud, et Eestis võiks olla allikaid kaugelt üle 10000! Seega on tööpõld veel lai. Sest kuigi teoreetiliselt on veeseaduse järgi kõik veekogud (kaasa arvatud allikad) Eestis kaitstud, siis parku laieneb tegelik kaitse ainult nendele allikatele, mis on kantud Eesti põhikaardile.
Allikate kaardistamises kaasa löömine sobib igaühele - mingeid eriteadmisi vaja ei ole. Vaja on lihtsalt natuke huvi ja tahtmist toast välja tulla ning allikad üles otsida. Kui uusi allikaid otsime ei taha minna, siis andmebaasi olevate allikate üle kontrollimine on samuti äärmiselt oluline tegevus. Rakenduses kinnitatakse allikad ära alles siis, kui on kindlat infot, et see olemas on ning tegu ikka allikaga. Seega kõik uued pildid, kirjeldused ja mõõtmised on kinnitamise eelduseks. Kui allikad saavad üle kontrollitud ja kinnitatud, siis liigub see info muudatuste kohta Maa-ametile. Selliselt on põhikaardile juba lisandunud mitmeid uusi allikapunkte ka Nõmmel.
Allikad, kui looduslikud põhjavee väljavoolu kohad, on inimeste ja kõikide teiste elusolendite jaoks veeandjana alati tähtsal kohal olnud ning on seda ka tulevikus. Allikatest on võimalik saada vett ka keerulistel aegadel, suured arteesiaallikad on enamasti pideva veevooluga ja neil puuduvad olulised aastaajalised muutused. Paraku näitavad uuringute tulemused, et tänapäeval peab suhtuma ka allikaveesse ettevaatlikkusega ning kunagine "allikavesi on alati puhas" uskumus ei vasta paljudel juhtudel enam tõele.
Eestis on ka inimtegevustest väga kaugel asetsevatest allikatest leitud pestitsiide ja nende jääke (nt Sopa allikast). Sellel on väga lihtne põhjus - allikas saab oma vee väga suurelt maa-alalt ning vahetult allika ääres toimuv tegevus veekvaliteeti eriti ei pruugi mõjutadagi. Näiteks Nõmmel asuv Rõõmuallikas, mida paljud inimesed kasutavad joogivee võtmiseks, on langeallikas, mis kogub vee Nõmme liiviku veesoontest. Seetõttu oleneb allikavee kvaliteet ja kogus otseselt inimtegevusest Nõmmel. Olgu selleks tänavate soolatamise mõju või midagi enamat. Kuigi tänaseks peaks kõik majapidamised juba olema liitnud kanalisatsioonisüsteemiga, siis varasemat jääkreostust jätkub ilmselt veel pikaks ajaks. Üheks sellise reostuse indikaatoriks on kolibakteri (Escherichia coli, soolekepike) ja enterokokkide (fekaalne streptokokk) leidumine vees. Veekeskkonnas püsivad nad elus pikka aega, mistõttu võib nende esinemine viidata ammusele reostusele. Kumbki bakter pole terve inimese soolestikus elutsedes ohtlik, kuid nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel võib osutuda terviseriskiks. Neid on ka viimastel aastatel leitud nii Rõõmuallikast kui näiteks ka Aiataguse allikast.
Kõige suurem allikatega seotud probleemkoht ongi meie teadmiste puudumine nende vee koostise osas. Meil puudub info millised taimekaitsevahendite jäägid, toitained või bakterid võivad olla allika toitealal põhjavette sattunud. Seega kui keegi kasutab mõnd allikat pidevalt vee võtmiseks, siis tasuks kindlasti veenduda veevkvaliteedis. Kui olemasolevad andmed puuduvad, saab vastavaid analüüse ka tellida. Ja need siis teistele huvilistele teadmiseks allikad.info andmebaasi lisada. Nii saame ühiselt ja üksteist aidates targemaks ja allikad kaitstud.
Teksti ja kaardi autor:
Jaanus Terasmaa
Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor