Skip to content
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C

Silikaltsiidi 9a - probleem, mis vajab otsustavaid lahendusi

Kust kõik on alguse saanud?

Tegu on temaatikaga, mis on saanud päevakajaliseks mitmeid kordi, kuid vaatamata sellele asjaolule ei toimunud antud kinnistul mingisuguseid muutusi positiivsuse suunas. Hetkeseisuga on raske väita, kas üldse pole toimunud teistes ametkondades edasiliikumisi või mitte – see selgub, kui saabuvad vastused meie päringule.

Jäätmekuhila kujutab endast ligi 20 000 tonni ehitus- ja lammutus-segaolmejäätmeid, mis on veetud Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitse alasse jääva Raku järve ääres olevasse reformimata riigimaale.

Uurides taustlugu selgub, et jäätmekuhilad hakkasid alale kerkima aastal 2014, peaasjalikult siiski aastal 2015. Jäätmehunniku peamiseks loojaks oli OÜ Alumbra Industries, kellele tegi Keskonnainspektsioon kontrollkäigu tulemusel väärteomenetluse jäätmeloata tegevuse eest trahvi summas 3000 eurot.  Lisaks sellele alustati kõrval kinnistul – Silikaltsiidi tn 7, toimetanud Pakendihai OÜ suhtes väärteomenetlus väljastatud jäätmeloa tingimuste rikkumise pärast, kuid mille menetlemine lõppes 2015. aastal toimunud ettevõtte juhatuse liikme vahetuse tõttu. Uut juhatuse liiget Keskkonnainspektsioonil ei õnnestunud kätte saada – väärtegu aegus.

Kuidas selline pretsedenditu juhtum sai kujuneda?

Peamiseks motivaatoriks tegutsemaks just niimoodi on asjaolu, et jäätmemajandus vajaks kindlamaid ning ühtsemaid reegleid ning normatiive. Niisamuti on jäätmete ära andmine niivõrd odav, mis ei innusta inimesi käituma keskkonnasõbralikult. Tähendades seda, et samalaadsete olukordade vähendamiseks/vältimiseks on vaja üleüldist jäätmemajanduse ristsubsideerimist.

Selleks, et jäätmevedajal oleks õigust jäätmeid käidelda on tal vaja taotleda Keskkonnaametilt jäätmeluba. Seda kõike ka Pakendihai aastal 2013 tegi koos kinnitusega Keskkonnaametile, et neil on olemas võimekus jäätmete käitlemiseks. Keskkonnaamet väljastaski viieks aastaks tingimusliku jäätmeloa, mille järgi pidi Pakendihai kuue kuu jooksul suunama taaskasutusse 2500 tonni jäätmeid ning ülejäänud kolme aasta jooksul. Tõsi, ettevõte tegi seda kõike – angaar oli jäätmetest tühi, kuid need jäätmed olid kuhjatud reformimata riigimaale.

Silikaatsiidi 9A prügimägi
Silikaatsiidi 9A kinnistul asuv prügimägi juulis 2022

Mis võimaldaks antud olukorda tulevikus vältida?

Toimingud jäätmetega toob alati kaasa mingisuguse keskkonnariski, millega peab kaasnema ka keskkonnavastutus. Jäätmekäitlus läheb keskkonnavastutuse alla just seetõttu, et tegemist on valdkonnaga, kus eksisteerib tuntav risk, et ettevõtte pankroti korral jäävad riigil kanda suured kulud. Võttes aluseks Silikaltsiidi tn jäätmete riski realiseerumise kujuneks selle summaarseks maksumuseks üks miljon eurot (2018 aasta andmete põhjal). Sellised riigi väljaminekud oleksid välistatavad vaid toimiva tagatisraha või vastutuskindlustus süsteemi puhul. Võib väita, et tegemist on ettevõtte katmata jäetud keskkonnavastutus kulu. Alates 1. jaanuarist 2021 on jäätmekäitlusettevõttel, kelle tegevuse käigus toimub jäätmete ladustamine, kohustus omada finantstagatist või finantsgarantiid.

 

Kristin Karu, Nõmme linnaosa vanema asetäitja

 

Allikad:

Brinkmann, K. (2016). Räpane prügiäri Tallinnas. Äripäev.

SEI (2014). Jäätmeveo reformi raames koostatud jäätmeseaduse muutmise seaduse rakendamise mõju hindamine. Aruanne. Tallinn.

Speilberg, K. (2015). Jäätmemajanduse ja jäätmekorralduse arengust Eestis ning selle võrdlus Rootsiga. Tartu: Tartu Ülikool.

Veemaa, J., Mardiste, P., Kiisel, M., Aksen, M., Trumm, E., Hõrak, H., Vahaste-Pruul, S., Puolokainen, T., Karlõševa, A., Pajupuu, S., Vipp, M. (2018) Finantsgarantii vahendid kui keskkonnavastutuse tööriistad. Tartu: Tartu Ülikool.

Viimati muudetud 20.07.2022