Karjäär ja karjääriplaneerimine ei hakka kooli lõppedes ja tööle asudes, vaid karjääriteekond algab oluliselt varem. Karjäär on inimese elukestev haridus- ja tööalane areng kõigi tema elurollide omavahelises kooskõlas.

Vaadates karjääri eelkõige (töö)kogemuste aspektist, hõlmab see elukutsevalikut, koolitust, tööelu alustamist ja eneseteostust, aga ka pensionile jäämist ning tegevust pensionipõlveski. Tegelikult on karjäär mitmekülgne teekond elu eri rollides, mitte ametialane trepp.

Karjääriplaneerimises ja karjääris on olulised osad nii sinu väärtused ja eesmärgid, oskused ja võimed, huvid ja hobid, elurollid ning pere ja sõbrad kui ka töö ja õppimine, enesetundmine ja eneseteostamine ning otsuste vastuvõtmine. Karjääri pole võimalik täielikult planeerida, vaid sellega tegelemine on pidev ja pikaajaline protsess.

Oma karjääriteekonna planeerimisel võta kindlast appi karjäärinõustaja või -infospetsialist, kelle abiga leida vajalikku teavet või saad arutleda võimaluste üle.
Kui sa ei ole veel alustanud oma karjääri planeerimisega, siis tee seda täna, et homme juba teadlikumalt edasi liikuda!

Rohkem infot karjääriplaneerimise ja -nõustamise kohta leiad ka siit:
Minu karjäär lehelt
Töötukassa – karjääriinfo ja -nõustamine noortele 

Töötamine ja tööelu

Töökogemusest, mille omandad kooli kõrvalt, võib palju kasu olla. See pakub suurepärast võimalust omandada olulisi tööoskusi.

Enne tööleasumist mõtle läbi, milline töö ja töötingimused sulle paremini sobivad. Valikute langetamisel mõtle kriitiliselt, millised on sinu tugevad ja nõrgad küljed. Kas sa oled valmis tegema tööd, kus tuleb aeg-ajalt nii füüsiliselt kui ka vaimselt pingutada või kus töö võib muutuda üksluiseks ja pead seda tegema tihti üksinda? Kas sa eelistad töötada kindlatel nädalapäevadel või graafiku alusel? Kas sulle meeldib teha tööd ühes kindlas kohas või sõidaksid praema meelega eri paikadesse? 

Kindlamini tunned end siis, kui sul on õpilasmaleva kogemus, kui oled kaasa löönud õpilasfirmas või teinud vabatahtlikku tööd. Kui sul varasemat töökogemust ei ole, pole põhjust muretsemiseks, kunagi on ikka esimene kord. Tutvu noore töötaja meelespea , noore töötaja meelespea (2) ning alaealised ja töösuhe infoga. Pea meeles, et sul on õigus ohutule ja tervislikule tööle, sealhulgas õigus saada vajalikku väljaõpet ja juhendamist, küsida küsimusi ja teatada asjadest, mis tunduvad sulle ohtlikud. Loe Tööelu.ee lehelt lähemalt töökeskkonnaga seonduva kohta, sh töövahendite, tervisekontrolli, juhendamise ja väljaõppe, tööõnnetuse, isikukaitsevahendite ja töökoha tingimuste kohta.

Töösuhteid reguleerivad mitmed seadused ja määrused. Ole kursis või küsi nõu ja abi.
Minukarjäär.ee – põhjalikud materjalid ja harjutused töömaailmaga seonduvalt.
Tööeluportaal – Põhjaliku ülevaade töötamisega seonduvast (ka vene ja inglise keeles).
Töötukassa – E-töötukassa.
Tööinspektsiooni infotelefon 640 6000 (juriidiline nõustamine E-R 10-15).
Juristaitab.ee  – Tasuta või soodustingimustel õigusabi.

Tööle kandideerimine

Tööle kandideerimiseks tuleb ette valmistada mõned dokumendid, et tulevane tööandja saaks hinnata, milline on sinu sobivus ja valmisolek soovitud tööks.

Tööle kandideerimine käib enamasti interneti vahendusel. On olemas mitmed portaalid ja veebilehed, kus on võimalik tööpakkumistega tutvuda ja nende keskkondade kaudu ka oma dokumendid teele panna. Näiteks Töötukassa, CV keskus, cv.ee.

Võimalikud vajaminevad dokumendid:

• CV ehk sinu elulookirjeldus – annab tööandjale aimu sinu sobivusest töökohale;
• Avaldus või kaaskiri – väljendab sinu ametlikku soovi töökohale kandideerimiseks;
• Motivatsioonikiri – väljendab sinu suurt soovi töökohal tööle asumiseks;
• Soovituskiri – sinu endised tööandjad ja koostööpartnerid kirjeldavad sinu oskusi ja tugevusi.

Lisaks võidakse juurde paluda ka haridust tõendavat dokumenti või koolituste tõendeid. Vaata tööpakkumisest kindlasti täpselt järele, mida sinult oodatakse.​

Töövestluseks valmistumine ja vestluse läbiviimine

Tööintervjuu on paratamatu osa uuele töökohale tööle asumise juures ning ka kõige olulisem. Tavaliselt kujutab tööintervjuu vestlust tööandjaga, mille käigus tuleb tööle kandideerijal tööandjale tõestada, et just tema on kõige õigem inimene selle töökoha jaoks. Kuna iga tööandja viib tööintervjuud läbi erineval moel, on raske anda detailset juhendit selle läbimiseks, kuid kindlasti saame jagada üldisemaid soovitusi ja nõuandeid, mis hea esmamulje jätmisel kasuks tulevad.

Töövestlusele minnes mõtle alati riietuse ja oma välimuse peale! Hoolid sa oma eraelus stiilist või mitte, välimus on üks tähtsamaid osasid esmamulje loomisel. Seega ei oleks sobilik sinna minna harilikes riietes. See ei tähenda, et peaksid selleks puhuks uhke ülikonna selga panema, piisab lihtsast business casual rõivastusest, see jätab sinust tööandjale viisaka ja hoolsa mulje.

Samuti vii end kurssi töö kirjeldusega, kuhu kandideerid ning ole valmis vastama küsimustele. Küsimustele ei pea vastama pikalt, piisab lühikesest ja konkreetsest vastusest. Küsimustele vastates mõtet valetada, need tulevad töö käigus ruttu välja. Jää iseendaks!

Tööandja küsib üldjuhul küsimusi, mis annavad sinu kohta kõige olulisema info. Mõned näited neist on allpool.

• Räägi lühidalt endast. Anna lühike ülevaade sellest, mis sa arvad, et on antud ametikohal oluline. Räägi natuke sellest, kes sa oled ja mis on sulle oluline.
• Miks sa kandideerisid sellele ametikohale? Mõtle, kas töökuulutuses väljatoodud tööülesanded on need, mida sa igapäevaselt teha soovid ning kas valdkond on sinu jaoks just see, kus tahad oma teadmisi rakendada ja uusi oskusi hankida.
• Millised on sinu tugevad ja nõrgad küljed? Too välja peamised iseloomuomadused, mis toetavad sinu kandideerimist konkreetsele ametikohale. Näidete toomine on vägagi vajalik.
• Kas eelistad meeskonnatööd või iseseisvalt töötamist? Too näiteid, kuidas oled toime tulnud mõlemas situatsioonis.
• Kuidas saad hakkama keerulistes või pingelistes olukordades? Too elulisi näiteid, millega oled kokku puutunud ning seleta, kuidas selles olukorras toime tulid või mida sellest õppisid.
• Milliste saavutuste üle tunned sa kõige rohkem uhkust? Too välja enda õnnestumised ja tugevused.
• Kus sa näed ennast 5 aasta pärast? Too välja oma plaanid.
• Mida ootad sina tööandjalt? Too välja, millist töökeskkonda ja meeskonda sa soovid, millised on sinu ootused töökohale.
• Milline on sinu palgasoov? Vii end kurssi valdkonnas pakutava palgavahemikuga, ent ole ka enda oskuste suhtes kriitiline ja mõtle, mida on sul tööandjale pakkuda. Soovituslik on rääkida palgavahemikust, mis arvestab ka sinu oskusi.
• Miks me peaksime valima just sinu? Mõtle, mis on see miski, milles sa antud töökohal eriti hea oled või millega meeskonda kohe kindlasti aidata saad.
• Kas sul on küsimusi? Valmista alati ette mõned küsimused. Uuri ettevõtte ühisürituste, töökorralduse, miks mitte ka tervisesse panustatavate tegevuste kohta jne.

Kasulik on teada, et töövestlusel ega lepingueelse läbirääkimise ajal ei tohi tööandja küsida sinult andmeid, mis ei ole pakutava töökohaga seotud. Näiteks ei või tööandja küsida infot pereplaneerimise, religioossete või poliitiliste vaadete, seksuaalse orientatsiooni, veendumuste jms kohta.

Töölepingu sõlmimine

Enne töölepingu sõlmimist on vaja läbi arutada olulised töötingimused. Selleks varu piisavalt aega ja mõtle enne tööandjaga kohtumist üle tingimused, mida tahaksid täpsustada. Küsi kindlasti nõu pereliikmetelt või sõpradelt, kes juba töötavad.

Töölepingust tulenevad sinu õigused ja kohustused.

• Lepingus lepitakse kokku, mis on töötasu, töö tegemise koht, tööaeg ja -ülesanded. Võib kokku leppida ka muudes tingimustes, mida lepingupooled tähtsaks peavad.
• Töölepingu peab sõlmima enne tegelikku tööleasumist, kuid hiljemalt tööleasumise päeval. Aruta töölepingu olulised tingimused alati läbi enne lepingu sõlmimist! Ole julge ja küsi, kui sulle jääb mõni asi arusaamatuks. Kui oled 7–17aastane, siis tea, et enne töölepingu sõlmimist on vaja, et avaldaksid soovi tööle asuda ja sinu seaduslikud esindajad (ema, isa või eestkostja) oleksid sellega nõus.
• Tööleping on sõlmitud, kui mõlemad pooled on sellele alla kirjutanud ja sinule peab jääma allkirjastatud lepingu üks eksemplar. Tööleping võib olla nii kirjalik kui ka elektrooniline, kuid igal juhul peab sellel olema mõlema poole allkiri.

Korrektses töölepingus on:

• Töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht. Soovitatav on lisada ka kontakttelefon ja e-posti aadress.
• Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg.
• Tööülesannete kirjeldus. Ülesanded võivad olla kirjas ka eraldi ametijuhendis, kuid need on siiski lepingu lahutamatu osa.
• Muud hüved, kui nendes on kokku lepitud. Kui töövestluse käigus on töötajale lubatud mistahes soodustusi, siis on oluline, et lubadused oleksid kokkuleppena ka kirjas.
• Tööaeg.
• Töö tegemise koht.
• Põhipuhkuse kestvus (põhipuhkus on 28 kalendripäeva, alaealise puhkus on 35 päeva).
• Viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele.
• Töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (olgu see tunnitasu, kuutasu vms).