Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Töötamine välismaal

Töötamine välismaal

Workingabroad.jpg Välismaal töötamine tähendab mitmeid eeliseid: laiem silmaring ja uued teadmised, sageli suurem palk ning võimalus leida huvitav töökoht Eestisse naastes.

Samas peab olema välismaale tööd otsides ettevaatlik. Näiteks vahendab sageli tööd välismaale töövahendusfirma. Vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seadusele ei tohi töövahendusfirma nõuda tema poole töö leidmise sooviga pöördunud inimeselt tasu töövahenduse eest. See tähendab, et kui soovid minna välismaale tööle, siis sind tööle suunav agentuur või töövahendusfirma ei tohi sinult raha küsida.


Sinu kui tööotsija käest võib raha võtta vaid muude tööleminekuga kaasnevate kulutuste eest (nt lennupileti või viisa). Sel juhul peab töövahendusfirma suutma neid kulutusi dokumentaalselt tõendada. Töökoha vahendamise eest ei tohi tööotsijalt raha võtta.

Eestist sulle töövahendust pakkuv ettevõte peab olema registreeritud majandustegevuse registris töövahendusteenuse osutajana. Olemaks kindel, et tegemist on päriselt olemasoleva tööandja ehk legaalselt tegutseva ettevõttega, saad kontrollida registreeringu olemasolu https://mtr.ttja.ee/.

Välisministeeriumi konsulaarabi büroo annab välismaal kogemuste otsijale kasulikke näpunäiteid, et kõik kenasti õnnestuks.
Vajalikud reisidokumendid

Reeglina on asjaajamine teistes riikides märgatavalt aeglasem ja keerukam kui Eestis.

  • Pass/ID-kaart. Kontrolli üle oma passi ja ID-kaardi kehtivus. Kui aegumiseni on jäänud aasta või vähem, on mõistlik enne reisile minekut teha uued.
  • Reisikindlustus. Tee reisikindlustus, nii tagad endale viisa/elamisloa. On palju kogemusi noortega, kes suunduvad Austraaliasse ning teevad noorte töö- ja puhkeviisa saamiseks kindlustuse, kuid kohale jõudes tühistavad selle, et raha tagasi saada. Seejärel aga juhtuvad õnnetused või jäädakse haigeks ja arstiabi eest (raviarved välismaal on suured) tasumiseks ei ole enam raha.
  • Viisa/elamisluba. Esmase viisa/elamisloa saab välisriigis tavaliselt korraga üheks aastaks. Kui plaanid samasse riiki pikemalt jääda, on järgmist viisat/elamisluba mõistlik taotlema hakata juba paar kuud enne olemasoleva viisa/elamisloa kehtivuse lõppu.
Eesti Haigekassa väljapool Euroopa Liitu ravikulusid ei kata. ELis on vajalik EL ravikindlustussertifikaat, mida saab taotleda https://www.haigekassa.ee/kontaktpunkt/arstiabi-euroopas/euroopa-ravikindlustuskaart.
 

Üldinfo arstiabi kohta välismaal leiab https://www.haigekassa.ee/.

Vajalikud muud dokumendid

Arvestada tuleb, et välismaal toimub asjaajamine enamasti paberil, mõnikord e-keskkonnas, kuhu tuleb üles laadida skaneeritud paberdokumendid. Digikonteinerid, st digiallkirjastatud dokumendid on tundmatud ja arusaamatud, neid ei võeta vastu. Võta prindituna kaasa paberid, mis pole mitte ainult registrist prinditud, vaid on ka ametlikult kinnitatud kas pitsati või ametniku allkirjaga.

  • Rahvastikuregistri väljavõte/sünnitunnistus. Võta kaasa rahvastikuregistri väljavõte/sünnitunnistus, kus on kirjas nii isiku vanemad, isiku elukoht Eestis, sünniandmed jms. Selle saab lasta teha ka inglise keeles. Sünnitõendit ja rahvastikuregistri väljavõtet saab isiku elukohajärgsest omavalitsusest Eestis.
  • Karistusregistri väljavõte. Võta kaasa karistusregistri väljavõte (annab aimu isiku taustast - karistustest või nende puudumistest). Karistusregistri tõendit saab taotleda https://www.rik.ee/et/karistusregister.
Kui välismaale minnes mõni dokument ununes või läks kaotsi, saab uusi tellida ka Eesti saatkonna või aukonsuli kaudu välisriigis. Arvestada tuleb, et paberdokumendi saamine võib aega võtta.
Vajalikud dokumendid tööle minemiseks

Eduka kandideerimise nimel tuleb enne kodumaa piiri ületamist läbi mõelda, kuidas teha omandatud oskused ja varasemaid kogemused välismaa tööandja jaoks mõistetavaks.

  • CV. CV peab olema kergesti mõistetav ja peegeldama ainult vajalikku ning asjakohast infot. Selle info süsteemseks esitamiseks aitab oluliselt kaasa loogilise ülesehitusega Stardiplatsi või Europassi CV vorm.
  • Keelepass. Dokument, kuhu saad soovi korral võimalikult täpselt kirja panna omandatud keeleoskusi. See ei asenda keeleoskust tõendavat dokumenti, kuid aitab hinnata oma tegelikku keeleoskuse taset. Keelepassis saad hinnata oma keeleoskusi kuueastmelisel skaalal, lisada tunnistusi ja keeleoskusi tõendavaid dokumente. Lisaväärtusena saab kirja panna ka oma keelelist ja kultuurilist kogemust, luues sellega terviklikku pilti saavutatud keeleoskustest.
  • Kutsetunnistuse ja diplomi lisa. Mõlemad dokumendid on loodud eesmärgiga muuta üheselt mõistetavaks õpingute jooksul saadud teadmisi ja oskusi. Kutsetunnistuse juurde kuuluv kutsetunnistuse lisa sisaldab kutseoskuste kirjeldust ja võimalikke ametinimetusi. Need muudavad õpingute jooksul omandatud kutseoskuste mõistmise lihtsamaks ka välismaal. Diplomilisa sisaldab põhjalikku Eesti haridussüsteemi kirjeldust, mis võib olla väga kasulik välismaale tööle kandideerides.
  • Õpirände tunnistus. Õpirände tunnistusse saab kirja panna kõik oskused või akadeemilised saavutused, mis on omandatud välismaal õppimise ajal. Seda saab kasutada õpitud oskuste tõendamiseks nii kodumaal kui ka välismaal.
Samuti pea meeles, et töö algab töölepinguga. Ilmselt oled juba teadlik, et töö alustamiseks tuleb sõlmida tööleping. Enne lepingu allkirjastamist on väga tähtis sellega põhjalikult tutvuda. Kontrolli, kui palju vastutust võtab endale töövahendusfirma. Veendu, millised õigused ja kohustused on sinul kui tööotsijal.

Mis on lepingus kirjas, seda pead sa ka saama. Kui lepingus on kirjas koolitus, siis peab ettevõte selle koolituse ka korraldama. Kui lepingus on kirjas CV tõlkimine, on sul õigus saada endale oma CV tõlge. Allkirjastada ei tohiks lepinguid, kus töövahendajal kohustused puuduvad, sest sel juhul ei ole sul probleemide tekkimisel võimalus lepingut vaidlustada. Samuti pole võimalik hiljem vaidlustada lepinguid, kus võetakse töövahenduse eest tasu varjatud kujul (näiteks tõlketööd, konsultatsioon või koolitus, mida tegelikult ei toimugi). ​​​​​​

Suhtlus lähedastega

Välisministeerium saab sageli päringuid, kus uuritakse lähedaste kohta, kes olevat läinud rändama/reisile, kuid kellega on kontakt katkenud. Ministeerium kahjuks selles osas palju aidata ei saa. Ainus soovitus on pöörduda Eesti politseisse, kes hakkab kadunud inimest Interpoli kaudu taga otsima. Et politseid mitte asjatult koormata ja mitte saada kantud Interpoli poolt otsitavate nimekirja, oleks hea enne lahkumist pere või tuttavatega kokku leppida suhtlemise viis ja sagedus. On mõistlik lähedastele öelda, kes neist on nö kontaktisikuks ja seda inimest siis oma elukäiguga kursis hoida

Abistavad viited töö otsimiseks välismaale: 

Eures

Eures on Euroopa tööalase liikuvuse infoportaal. Eures pakub tööotsijatele infot ja nõustamisteenust töövõimaluste ning elamis- ja töötingimuste kohta Euroopas. Eurese nõustaja oskab anda infot vabade töökohtade kohta, teise riiki tööle asumise tingimuste kohta, töötamisega seonduvate sotsiaalsete garantiide ning tööotsimisega seotud kasulike aadresside ja kontaktandmete kohta Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides.

Euroopa Solidaarsuskorpus
Solidaarsuskorpuse eesmärk on ühiskonna probleemide märkamine ja lahendamine vabatahtlike noorte ja organisatsioonide kaasamise kaudu. Solidaarsuskorpus annab noortele võimalused vabatahtlikus tegevuses osalemiseks, solidaarsusprojektide ellukutsumiseks või Euroopa kogukondadele ja inimestele kasulikes projektides osalemiseks nii oma koduriigis kui ka välismaal.

Nordjobb
Nordjobb on Põhjamaade töövahendusprogramm, mis vahendab noortele alates 18. eluaastast suveks tööd Põhjamaadesse. Nordjobb leiab ööbimiskoha ja pakub ka puhkuseprogrammi. Pakutakse põhiliselt traditsioonilisi töid taludes, hotellides või noortehotellides, samuti tööd teenindussektoris, tehastes, ladudes, hooldekodudes ning päevakeskustes.

Viimati muudetud 21.02.2024