Tallinna Reaalkooli 10. klassi õpilane Monika Alu veetis aasta vahetusõpilasena Ameerika Ühendriikides – riigis, mida ta oli juba pikka aega unistanud külastada.

Mõte minna vahetusaastale tuli Monika vanemalt õelt, kes ise käis vahetusaastal Itaalias. Tema sõnul toetasid ideed ka vanemad, kes soovisid, et Monika saaks väärtusliku kogemuse ja avardaks oma maailmapilti.

Vahetusaastal elas Monika Michigani osariigis väikeses Perrintoni linnas, kus elab vaid 500 inimest. Kool oli sealses kogukonnas pisike – Monika lennus õppis vaid 20 noort. „See polnud päris see, mida ootasin, aga pettuma ei pidanud. See oli hoopis teistsugune kogemus ja väga äge,“ jagas Monika.

Väikeses koolis olid kõik omavahel tuttavad ning Monika eriline staatus vahetusõpilasena tõi talle rohkelt tähelepanu. „Koolis teadsid kõik minu nime. Meid, vahetusõpilasi, oli seal tervelt kolm, mis nii väikese kooli kohta oli üllatav,“ rääkis ta.

Koolikultuur erines suuresti sellest, millega Monika oli Eestis harjunud. „Õppetöö oli lihtne ja õpetajad väga toetavad. Väikese kooli puhul oli õpetajatel õpilastega lähedasem suhe, suuremas koolis võib aga suhtlus jääda pinnapealsemaks,“ kirjeldas Monika. Lisaks akadeemilistele õpingutele osales ta aktiivselt ka koolivälistes tegevustes nagu võrkpall, softpall ja cheerleading.

Kultuurilised erinevused ja uued kogemused

Elu Ameerikas pakkus Monikale võimalusi, mida Eestis kogeda poleks saanud. „Käisin kõikidel jalgpallimängudel, osalesin lõpuballil ja sain isegi osa lõpuballist,“ meenutas ta, lisades et jalgpall oli tõesti nagu filmis. „Tribüünid olid rahvast täis ja kõik olid koolivärvides,” kirjeldas ta. Vahetusaasta tipphetkeks peab Monika aga reisi Californiasse, kus ta külastas mitmeid suuri linnu ja kuulsaid vaatamisväärsusi.

Kohalik elu ja kultuur pakkusid Monikale palju avastamist. Ta tõdes, et ameeriklaste toitumisharjumused erinesid väga eestlaste omadest. „Portsjonid olid suured ja toiduained täis säilitusaineid. Isegi piima võis külmkapis hoida mitu kuud,“ rääkis ta. Samuti tõi Monika välja, et ameeriklaste peresuhted olid lähedasemad – kõik õhtusöögid söödi koos ja õhtud veedeti ühiselt.

Kogemus alatiseks

Vahetusaasta polnud siiski pelgalt lõbu ja seiklus, sellega kaasnesid ka väljakutsed. „Teatud hetkel tekkis rutiin, kus päevad olid sarnased ja trennid kindla kava järgi,“ rääkis neiu. Ta õppis aga igast päevast rõõmu tundma ja leidis, et selline elu ongi osa USA kultuurist.

Monika sõnul andis vahetusaasta talle palju. „Paranes inglise keele oskus ja õppisin paremini inimestega suhtlema,“ jagas ta. Vahetusaasta oli tore kogemus ja väärtuslik osa Monika elust. Ta rõhutas, et iga vahetusaasta on erinev ja sõltub suuresti inimesest endast. „Organisatsioon aitab sul kohale jõuda, aga see, milliseks vahetusaasta kujuneb, sõltub ainult sinust,“ tõdes ta. Eesti ja USA kogemused on Monika jaoks selgelt eraldatud, kuid vahetusaasta mälestused jäävad temaga alatiseks. „See oli aasta, mis jääb igavesti meelde,“ võttis ta kogemuse kokku.

Kuigi uus kultuur oli huvitav, oli Monika jaoks kohati keeruline kohaneda. „Eestlasena vajan rohkem oma aega, aga seal seda võimalust ei olnud,“ tunnistas ta.

^{Autor: 
Marika Karnetova
Noor tegija meediatoimetuse liige}