Noorte lugemisharjumused on viimastel aastatel muutunud, peegeldades sotsiaalmeedia ja nutiseadmete kasvu mõju. Tallinna Keskraamatukogu noortetöö peaspetsialist Kelli Pullisaar jagab mõtteid noorte lugemisharjumuste kohta.

Noorte seas on populaarsed eelkõige fantaasia-, krimi- ja romantasy-žanri teosed. Romantasy, mis ühendab omavahel romantika ja fantaasia, on viimastel aastatel kujunenud üheks menukaimaks žanriks, kuigi eestikeelne vaste sellele terminile veel puudub.

Pullisaare sõnul eelistavad noored pigem kergemaid ja helgemaid teemasid, vältides liiga tõsiseid ja raske sisuga raamatuid. Samuti loevad paljud noored ingliskeelseid raamatuid, peamiselt põhjusel, et värsked teosed jõuavad turule inglise keeles palju kiiremini kui tõlgituna. „Uued raamatud ilmuvad ja tahetakse kohe lugema hakata, aga tõlkimine võtab kaua aega ja võib juhtuda, et tõlget ei tulegi. Ingliskeelsed raamatud on ka tihti kordades odavamad kui eestikeelsed,” selgitas Pullisaar. Samas tõi ta välja ka varjukülje, kus ingliskeelse kirjanduse rohkus võib vähendada noorte eneseväljendus- ja kirjutamisoskust eesti keeles.

Sotsiaalmeedia roll lugemisharjumustele

Sotsiaalmeedia on mänginud suurt rolli lugemise populariseerimisel, luues kogukondi nagu BookTok, Bookstagram ja BookTube, kus raamatusõbrad üle kogu maailma jagavad soovitusi ja muljeid. „Sotsiaalmeedia abil on lugemine justkui lahedaks tehtud. Lugemist romantiseeritakse ning see äratab paljudes noortes huvi. Minu arvates on see väga tore ja inspireeriv,” ütles ta. Ta lisas, et sotsiaalmeedia plussiks on ka selle mitmekesisus – igaühele leidub midagi meelepärast.
Samuti on näha, et filmi põhjal raamatu vastu tekkiv huvi on kasvav trend. Heaks näiteks on Colleen Hooveri menuk „Ei iial enam”, mille samanimeline film jõudis tänavu suvel ekraanidele. Pärast filmi ilmumist kerkis raamatu populaarsus hüppeliselt: teos figureeris raamatupoodide müügiedetabelites ja oli raamatukogudes lausa välja laenutatud.

Pullisaare sõnul on igaühe jaoks olemas vähemalt üks raamat, mis võib temas lugemishuvi äratada. „Inimesed, kes veel lugejad ei ole, pole lihtsalt seda õiget raamatut leidnud,” usub ta. Õige raamatu leidmisele aitavad kaasa nii sotsiaalmeedia soovitused kui ka erinevad lugemisformaadid. Kui tavaline raamat ei köida, võib alternatiiviks olla audioraamat või e-raamat. „Muidugi loeb audioraamat raamatuna. Minu arvates teeb audioraamatu kogemuse põnevaks hea pealelugeja. Eriti lahe on, kui neid on mitu,” rääkis Pullisaar.

Lugemise kasutegur

Tallinna Keskraamatukogu on noorte lugemishuvi suurendamiseks ellu kutsunud lugemisprogrammi „Noor loeb“, kus 13–26-aastased saavad loetud raamatute kohta küsimustikke täites osaleda auhindade loosimises. Programm on osutunud edukaks, aidates noori lugemise juurde tuua ja pakkudes lisamotivatsiooni.

Pullisaar toob esile, et lugemine avardab silmaringi, pakkudes võimalust tutvuda erinevate paikade, inimeste, mõtteviiside ja arusaamadega. „Kui isiklikus elus on raske periood, võib raamat pakkuda pelgupaika, aidates maailmast eemale pääseda ja lohutust leida,“ sõnas ta. Pullisaare sõnul võivad raamatud, mis käsitlevad sarnaseid probleeme või olukordi, pakkuda tuge ja samastumisvõimalust. Lisaks rikastab lugemine sõnavara, arendab eneseväljendusoskust ja parandab lauseehitust ehk annab oskused, mis on elus hindamatud.

Eelpool toodut kinnitab ka Tallinna Keskraamatukogu noorte raamatuklubis osalev Dagmar Luts, kelle sõnul motiveerib just klubi teda lugema. „Lugemine annab võimaluse võtta reaalsusest paus, justkui põgenedes tänu raamatutele teise maailma,” jagas Luts.  Lisaks osaleb ta Eesti Lugemisühingu ja Tallinna Keskraamatukogu lugemissõbra programmis, kus aitab muu kodukeelega lastel lugemist harjutada ja äratada huvi kirjanduse vastu.

Autor:
Marika Karnetova
Noor tegija meediatoimetuse liige