hingedeaeg ja halloween lasteaias
31. oktoobril tähistati Lasteaias Pääsupesa halloweeni.
Halloween on tänu oma pikale ajaloole kombinatsioon paljudest traditsioonidest, millest tähtsamad on vana keldi püha Samhain, pühakutepäev ja hingedepäev.
Halloween on lühenenud kuju inglisekeelsest nimetusest All Hallows' Eve ehk kõigi pühakute õhtu.
Samhain on keldi uusaasta ehk suvelõpp, mis langeb ühte ajaga, mil esivanemate hingesid oodatakse tagasi koju ja mil nendega suheldakse. Siin on palju sarnast eestlaste hingedeajaga, mil samuti oodatakse esivanemate hingi koju ja liiguvad ringi hingesandid.
Pühakutepäeva laupäev oli eesti rahvakalendris varem tundmatu ja kombestikult ühendab tähtpäev endas meie hingedeaja, mihklipäeva ja mardipäeva tavasid.
Pääsupesas kaunistati rühmad sellele päevale vastavalt ämblikuvõrkude, nahkhiirte ja muidugi kõrvitsatega. Õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal ehk kõrvitsalatern on halloweeni üheks peatunnuseks.
Kostümeeritud halloweenitegelased tegutsesid kõikides rühmades ning ühisel õuekarnevalil.
Mängiti kõrvitsaloopimist, õpetati võlukunsti, poeti läbi ämblikuvõrgu, meisterdati „halloweenlikke“ kunstitöid nt ämblikuvõrke, nahkhiiri jm ning valmistati maiustusi.
Hoopis teistlaadne sündmus oli 7. novembril hingedepäeva tähistamine. Siis räägiti hingelinnust ja oma südame hääle kuulamisest. Õpetaja mängis plokkflööti.
Iga laps sai värvida enda hingelinnu pilti.
Aitäh mõlema vahva ürituse korraldustoimkondadele ja kostüümimeistritest vanematele.
Halloween on tänu oma pikale ajaloole kombinatsioon paljudest traditsioonidest, millest tähtsamad on vana keldi püha Samhain, pühakutepäev ja hingedepäev.
Halloween on lühenenud kuju inglisekeelsest nimetusest All Hallows' Eve ehk kõigi pühakute õhtu.
Samhain on keldi uusaasta ehk suvelõpp, mis langeb ühte ajaga, mil esivanemate hingesid oodatakse tagasi koju ja mil nendega suheldakse. Siin on palju sarnast eestlaste hingedeajaga, mil samuti oodatakse esivanemate hingi koju ja liiguvad ringi hingesandid.
Pühakutepäeva laupäev oli eesti rahvakalendris varem tundmatu ja kombestikult ühendab tähtpäev endas meie hingedeaja, mihklipäeva ja mardipäeva tavasid.
Pääsupesas kaunistati rühmad sellele päevale vastavalt ämblikuvõrkude, nahkhiirte ja muidugi kõrvitsatega. Õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal ehk kõrvitsalatern on halloweeni üheks peatunnuseks.
Kostümeeritud halloweenitegelased tegutsesid kõikides rühmades ning ühisel õuekarnevalil.
Mängiti kõrvitsaloopimist, õpetati võlukunsti, poeti läbi ämblikuvõrgu, meisterdati „halloweenlikke“ kunstitöid nt ämblikuvõrke, nahkhiiri jm ning valmistati maiustusi.
Hoopis teistlaadne sündmus oli 7. novembril hingedepäeva tähistamine. Siis räägiti hingelinnust ja oma südame hääle kuulamisest. Õpetaja mängis plokkflööti.
Iga laps sai värvida enda hingelinnu pilti.
Aitäh mõlema vahva ürituse korraldustoimkondadele ja kostüümimeistritest vanematele.