Lepatriinud voolisid maailmahariduskuul pliiatsit
Pliiats on ese, mida igal aastal toodetakse miljardeid ning mis tänu pidevale täiustamisele muutub aina paremaks kirjutus- ja joonistusvahendiks.
November on haridusasutustes maailmahariduskuu ning pliiatsiga on kirjutatud kindlasti mitmeid tarkuseteri üle maailma. Ühe tavalise pliiatsiga saab tõmmata umbes 50 km pikkuse joone või kirjutada umbes 45000 sõna. Muljetavaldav, eks?
Pliiatsi tundsid välimuse järgi ära ka kõik Lepatriinude rühma 2-aastased lapsed. Kuna käimas on keele ja kultuuri teema-aasta, siis õppisid lapsed, et erinevates riikides kutsutakse pliiatseid erinevate sõnadega, näiteks soomlased nimetavad oma pliiatsit „kynä“, kuid türklased kutsuvad pliiatsit hoopis „kalem“ ja hispaanlastel on selle eseme nimi „lapiz“. Nagu iga laps on oma nägu, nii tulid ka kõik plastiliinist voolitud pliiatsid erinevad ja omanäolised, mõni pikem, mõni lühem, mõni jämedam ja teine peenem.
Umbes 750 miljonit inimest maailmas on kirjaoskamatud ja 75 miljonit last üle maailma ei käi koolis. Seevastu Eesti koolihariduses muutusid 1870. aastatel kirjutusvihikud juba tavaliseks koolivahendiks ning sajandi lõpus võeti kasutusele ka grafiitpliiats. Ehk seisneb selles ka saladus, miks Eestis on täna kirjaoskuse tase lausa 99,8%.
November on haridusasutustes maailmahariduskuu ning pliiatsiga on kirjutatud kindlasti mitmeid tarkuseteri üle maailma. Ühe tavalise pliiatsiga saab tõmmata umbes 50 km pikkuse joone või kirjutada umbes 45000 sõna. Muljetavaldav, eks?
Pliiatsi tundsid välimuse järgi ära ka kõik Lepatriinude rühma 2-aastased lapsed. Kuna käimas on keele ja kultuuri teema-aasta, siis õppisid lapsed, et erinevates riikides kutsutakse pliiatseid erinevate sõnadega, näiteks soomlased nimetavad oma pliiatsit „kynä“, kuid türklased kutsuvad pliiatsit hoopis „kalem“ ja hispaanlastel on selle eseme nimi „lapiz“. Nagu iga laps on oma nägu, nii tulid ka kõik plastiliinist voolitud pliiatsid erinevad ja omanäolised, mõni pikem, mõni lühem, mõni jämedam ja teine peenem.
Umbes 750 miljonit inimest maailmas on kirjaoskamatud ja 75 miljonit last üle maailma ei käi koolis. Seevastu Eesti koolihariduses muutusid 1870. aastatel kirjutusvihikud juba tavaliseks koolivahendiks ning sajandi lõpus võeti kasutusele ka grafiitpliiats. Ehk seisneb selles ka saladus, miks Eestis on täna kirjaoskuse tase lausa 99,8%.