Õppekava
Koostamise alused:
Tallinna Päikesejänku Lasteaia õppekava koostamise aluseks on Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Õppekava on uuendatud 2020 a. kevadel.
Lasteaia õppekava on üldõpetuslik õppekava. Üldõpetuse aluseks on kodulugu. Kodulooline temaatika on lähtekohaks kogu lapse mõttetegevuse ja väljenduse arendamisele. Mida koduloos käsitletakse, seda väljendatakse keeleliselt, kinnistatakse lugemispalade käsitlemisel, töötatakse läbi arvutamisel, kujutatakse mitmel viisil käe läbi, kasutatakse laulude ja luuletuste õppimisel ning elustatakse uuesti dramatiseeringutes ning mängudes.Sellise õppeviisiga antakse alus kogu õppele. Nii töötavad lapsed suurema huviga, arenevad kiiremini ja omandavad kergesti neile vajalikke teadmisi ja oskusi.
Aluseks on teematervikule põhinevad rühmade ja valdkondade tegevuskavad. Iga põhiteema algab kodulooga, soovitavalt vaatluse või õppekäiguga. Tegevusliikide järjestamisel on arvastatud teemade sisu ja pedagoogilisi nõudeid päevakavale. Lähemas seoses kodulooga on emakeele tegevused ja käelised tegevused.Planeeritakse koduloolised teemad, nendest tulenevalt lapsest lähtuvad eesmärgid ja alles siis tegevused, mille kaudu eesmärgid realiseeritakse.
Lasteaia õppekavale on iseloomulik spiraali põhimõte st. lapse teadmiste ja oskuste arenedes tullakse käsitletud õppematerjali juurde ehk teemade juurde tagasi ning käsitletakse neid mitmekülgsemalt või konkreetsele nähtusele keskendudes.
Lasteaia õppekava ja rühma tegevuskavad on paindlikud so õpetajad võivad muuta planeeritud teemasid, tegevusi, üritusi jne. vastavalt vajadusele ja ühiskonnast tingitud muudatustele.
Põhimõtted:
Käsitluse aluseks on lapsest lähtuv õpetamine ja kasvatamine, kus õppimise allikana nähakse lapse sisemist aktiivsust, mis väljendub huvi tundmisena ümbritseva maailma vastu. lapsed õpivad erinevalt ning üht õppimisviisi ei saa eelistada teisele. Erinevate laste jaoks osutuvad parimaks õppimisel erinevad meetodite ja lähenemiste kasutamine. Tähelepanu pööratakse nii õpetamisele kui õppimisele st. olulised on nii õpetamise protsess kui õpitulemus.
Väärtuskasvatuse õpetamisel kasutame Samm-Sammult ja Kiusamisest vabaks metoodikaid.
Põhisuunad:
* Lapsest lähtuv õppe-ja kasvatustöö
* Õues õppimine ja terviseedendamise suundade täiustamine ja rakendamine õppetöös (osaleda erinevates õppekava toetavates projektides)
* Lapse arengu analüüsimise ja arenguvestluste süsteemi täiendamine
* Aktiivõppe meetidite täiustamine
Õppe-ja kasvatusprotsesside eesmärgid
* Laps omandab eakohasel tasemel põhiteadmisi, oskusi ja vilumusi ning huvitub erinevatest valdkondadest
* Laps tuleb toime, vastavalt oma vanusele ja arengutasemele, igapäevaelu toimingute ja eneseteenindamisega
* Laps saab positiivse õppimise kogemuse ning kogeb rahulolu ja eduelamust lõpule viidud tegevustest ja saavutustest
* Lapsel kujuneb soov õppida, mida saadab huvi ja uudishimu, tegemistes on loov, algatusvõimeline ja paindlik
* Laps on aktiivne suhtleja eakaaslaste ja täiskasvanutega, suudab väljendada oma mõtteid, tundeid, arvamusi, teadmisi ja oskab kuulata ning arvestada teiste seisukohti ja mõtteid
* Laps on avatud, koostöö-ja abivalmis, kogeb kokkukuuluvustunnet, sallivust ja hoolivust
* Laps on iseseisev, valikuvõimeline ja ennast usaldav, osaleb tegevuste valimises ja otsuste vastuvõtmise protsessis
* Laps tunneb isiklikku vastutust oma tegude eest ja käitub vastutustundlikult, oskab lahendada probleeme, konflikte ja saavutab enesekontrolli
Lapse arengu analüüsimise põhimõtted:
* Lapse arengut on võimalik jälgida ja vaadelda ning analüüsida
vaatlusandmestik peab olema kasutatav ja mõistetav nii õpetajatele kui ka lapsevanemale. Erinevate inimeste vaatluseid ja tähelepanekuid on kasulik ning vajalik omavahel võrrelda
* Lapse arengu jälgimise ja analüüsimise üldeesmärk on koguda informatsiooni, mida saab arvestada lapse individuaalsel arendamisel.
* Oluline on tähele panna iga lapse eripära, tema tugevaid ja veel arendamist vajavaid külgi.
Lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel:
Seitsmeaastased lapsed:
* oskab joonistada inimest, nii et on kujutatud kõik olulisemad kehaosad
* oskab käsitleda erinevaid töövahendeid
* on kehaliselt aktiivne
* suudab valitseda oma liigutusi ja liikumist erinevates mängudes ja tegevustes nii ruumis, maastikul kui ka tänaval
* suudab säilitada tasakaalu staatilistes asendites ja liikumisel, kontrollib oma kehaasendit kõndimisel, istumisel ja seismisel
* oskab käsitseda spordi-ja mänguvahendeid
* kasutab lihtsaid tantsusamme tantsides üksi
* liigub ja liikleb ohutusnõudeid arvestades
* oskab välja mõelda fantaasiarikkaid liigutusi laulumängu juurde
* oskab kasutada pille rütmilise liikumise või laulu saates
* oskab kuulata kaasvestleja kõnet ja seda katkestamata
* suudab väljendada oma mõtteid ja tundeid, küsib tundmatu sõna tähendust
* tunneb tähti, on omandanud kirjutamise algvõtted
* oskab määrata häälikute asukohta ja järjestust sõnas
* eristab lühemaid ja pikemaid häälikuid sõnas
* laob ja kirjutab analüüsitud sõnu
* loeb kokku lihtsamaid sõnu ja lauseid
* teab peast 2-3 luuletust
* tajub tervikut, asjade omavahelist seost
* tunneb ja nimetab lihtsamaid kujundeid
* teab arvude järjestust 1-12, nimetab antud arve
* oskab võrrelda kaht esemete hulka
* osakb mõõta eseme pikkust
* liidab ja lahutab 5 piires
* järjestab ja rühmitab esemaid
* oskab määrata oma asukohta ümbritsevate esemete suhtes
* oskab kella järgi määrata aega täistundides
* käitub üldtunnustatud käitumisnormide kohaselt, on võimeline oma tegevusi analüüsima
* on võimeline iseseisvalt 25-30 minutit töötama või mängima
* suudab kontrollida oma emotsioone
* täidab täiskasvanu sõnalisi juhiseid ning korrigeerib vajadusel oma tegevusi
* on eakohastes tegevustes algatusvõimeline ja iseseisev
* vajadusel küsib abi
* oskab seada eesmärke ja püüab oma tegevusi lõpuni viia
Koolivalmiduse määramise põhimõtted
Lapse koolivalmiduse kujunemist jälgitakse pedagoogide poolt lapse arengu analüüsimise käigus kogu koolieelsel perioodil. Koolivalmiduse hindamine toimub arengu analüüsimise põhjal.
Koolivalmiduse hindamiseks viiakse läbi:
• Arengu jälgimise mäng (J. Rebane jt, 2016) Vaatlused ja hindamine viiakse läbi vastava juhendi alusel. Kõik saadud tulemused lisatakse lapse arengumappi ja antakse tagasisidet lapsevanemale arenguvestlusel.
Lapsevanemat nõustatakse koolipikenduse küsimuses ja koolipikendust saavatele lastele töötatakse välja individuaalne arenduskava. Vajadusel kasutatakse erispetsialistide abi.
Lasteasutuse õppekava läbinule annab lasteasutus välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused