Minu teekond siin Eestis hakkab vaikselt lõppema ja see on olnud väga pingeline, hariv ja elumuutev aeg. Välismaalasena jätab Eesti mulle võibolla teistsuguse mulje kui kodanikul, aga siin on minu vaatenurk. Eesti on uskumatult ainulaadne riik. Tallinn on kaunis segu keskealistest kivimajadest, vanadest tehasehoonetest ja uutest klaasist pilvelõhkujatest. Ühest küljest on eestlastel see suur loodustunnetus ja nad hindavad puutumatut loodust. Teisest küljest on tehnoloogiline areng tipptasemel. Riik väärtustab oma identiteeti, traditsioone ja kombeid, kuid taotleb alati edasist arengut ja edusamme. Märkasin elanike seas suurt rahvuslikku uhkust, kuid ka tahet teha palju rahvusvahelist koostööd. Tallinn on selline rahvusvaheline koht, kus on palju töötajaid ja tudengeid erinevatest riikidest. Usun, et just see koosmõju vana ja uue, traditsioonide ja edusammude ning rahvusliku teadlikkuse ja avatud rahvusvahelise mõtteviisi vahel teeb Eestist kaasaegse, areneva ja turvalise riigi.

Töö kaudu lasteaias sain avastada endas uusi võimeid ja külgi. Õppisin töötama oma projektidega, õpetamise, suhtlemise, sotsiaalsete ja probleemide lahendamise oskustega. Sain kogeda kollektiivi kuulumise tunnet ja haridussüsteemi kõige esimese ja olulise osa igapäevast rutiini. Kõige parem on tagasi vaadates näha, kuidas mu side lastega arenes. Hea tunne on, kui nad sinult abi paluvad, mängima kutsuvad või sinuga väikest vestlust alustavad. Minu arvates oli kõige olulisem, mida ma neile lastele anda sain, kogemus võõra inimese ja kultuuriga, kuidas saada hakkama inimesega, kes ei räägi sinu keelt, kellel on teised traditsioonid ja teistsugune eluviis. Seetõttu tegime koos palju toredaid tegevusi.

Jõuluajaks koostasin Austria advendikalendri. Peaaegu iga päev tutvustasin lastele oma kodumaa kultuuri, näiteks traditsioonilised mängud ja riietus, Lisaks veel Austria metsloomad, kombed, elu mägedes ja nii edasi. Panin igaks päevaks ühe numbriga pildi seinale, kuni lõpuks saabus 24. detsember. Minu isiklik lemmikpäev oli 7. päev, mil “Nikolaus tõi öö jooksul lastele kingitusi” ja selle koos lasteaias lahti pakkisime. See on üks tähtsamaid jõulutraditsioone Austrias.

Kuna ma rääkisin lastega palju inglise keelt ja paljud lapsed tundsid keele vastu huvi, hakkasin tegema oma inglise keele tunde. Lapsed õpivad igal esmaspäeval lihtsat inglise keelt läbi naljakate mängude, piltide ja kuulamise. Mulle on väga muljet avaldanud, kuidas lapsed tõesti pingutavad, et minuga suhelda, asju meeles pidada ja tegevustes osaleda.

Tegime koos ka mõningaid loomingulisi tegevusi, nagu tähti jõulukaunistuseks või liblikaid kevadkaunistuseks. Praegu joonistan õpetajatele muinasjututegelaste plakateid, et neid jutuvestmiseks kasutada.

Loomulikult on sellisel vabatahtliku töö projektil ka omad väljakutsed. Algul tuli harjuda laste ja kogu ümbritseva saginaga. See pani mind alguses muretsema, kuid kohanemine toimus täiesti automaatselt. Mul oli ka raskusi enda kaasamisega ja kasulikuks tegemisega. Tänu oma rühma suurepäraste õpetajate toele leidsin lasteaias mugava rolli.

Olen väga tänulik kogu toetuse ja mõistmise eest, mida sain Päikesejänku lasteaias, mis tegi sellest projektist nii toreda ja mõnusa kogemuse, milles oli palju rõõmu ja nalja.

Lissy