• Õppetöö toimub 1. septembrist 31. augustini. Suveperioodil 1. juunist 31. augustini ja detsembri kuu kahel viimasel nädalal jõulude ja uueaasta vahelisel perioodil on planeeritud tegevuste osakaal suurem mängulistel – ja õuetegevustel. Toimub aasta jooksul õpitu kordamine ja kinnistamine.
• Augustis ja septembris on uutel lastel kohanemisperiood.
• Ühte nädalat läbib terviklik teema. Õpetaja planeerib lapsele tasakaalustatud päevakava.
• Töö tegevuskeskustes toimub 4 – 5 lapselistes gruppides, mida juhendavad õpetaja, õpetaja-abi, lapsevanem või laps.
• Õpetaja jälgib, et laps sooritaks nädala jooksul kõik planeeritud tegevused.
• Järgmise nädala plaan valmib meeskonnatööna: õpetaja-, õpetaja-abi-, lapsevanem – laps, liikumisõpetaja – muusikaõpetaja – logopeed.
• Igal sügisel koostab iga rühm oma tegevuskava lähtuvalt lasteaia õppekavast, arvestades sealjuures:
• rühma liiki ja eripära;
• laste vanust, oskusi ja teadmisi;
• lasteaia õppeaasta prioriteete.

Rühma õppe – ja kasvatustegevus viiakse läbi lähtuvalt nädalaplaanist, mis sisaldab eesmärke, teemat, õppesisu ja tegevusi.

Päevakava koostamisel lähtutakse laste igapäevatoimingutest, mängust ja vabategevusest ning kavandatud õppe- ja kasvatustegevustest.

Rühmas on seintele kinnitatud õppematerjalid (tähed, numbrid, pildimaterjali vastava teema kohta) ja lastega koostatud reeglid, mis on esitatud jaatavas vormis.

Nädalaplaan on avalikustatud lastevanematele Eliisis.

 

Õppemetoodikad

Õppekasvatustöö on läbi viidud lapsekeskset metoodikat kasutades:

1. õppimine toimub mängu kaudu;
2. lapsed osalevad rühma tegevuste planeerimisel;
3. õppetegevus toimub läbi erinevate tegevuste tegevuskeskustes – kirjakeskus, kunstikeskus, lauamängukeskus, vee – ja liivakeskus, kokanduskeskus, teaduskeskus, ehitusmängukeskus, loovmängukeskus ja õuemängukeskus.

• Õppekasvatustegevuste läbiviimiseks on kasutatud erinevaid mänguliike (õppemängud, liikumismängud, sotsiaalsed situatsioonimängud, rollimängud, lavastusmängud, loovmängud).
• Töö planeerimisel arvestatakse rühma eripära, lapse kogemusi, teadmisi ja arengutaset.
• Lapse aktiivne tegevus toimub tegevuskeskustes, mis võimaldab lastel olla isikupärane, rakendada oma oskusi ning vastavalt võimetele ja huvidele teha valikuid, valida vahendeid töö teostamiseks.
• Õppetöö aluseks on individualiseerimine. Õpetaja arvestab lapse käesolevat arenguetappi ja sellest lähtuvalt planeerib sobivaid tegevusi, et laps oleks edukas.
• Vajalikud vahendid on riiulitel lastele kogu aeg kättesaadavana.
• Õppematerjalid esitatakse nii, et need arendaks lapse mõtlemist, arvestaks tema teadmisi, oskusi ja vilumusi.
• Suur tähtsus on seinapealsel materjalil, mis kinnistab saadud teadmisi.

Lapse arengu hindamise põhimõtted

Arengutabeli täitmine:

Sõim (alates 2 eluaastast), I rühm ja uued lapsed – sügisel täidab õpetaja arengutabeli koos lapsevanemaga tutvumisvestlusel (september, oktoober, november), kevadel (märts, aprill, mai) täidab arengutabeli õpetaja.

3-5 aastased lapsed (lasteaias vähemalt teist aastat) – sügisel (september, oktoober) täidab arengutabeli õpetaja, kevadel (aprill, mai) täidab arengutabeli õpetaja.

6-7 aastased lapsed – sügisel (september, oktoober) täidab arengutabeli õpetaja.

Arenguvestluste läbiviimine lastevanematega:

Sõim, I rühm ja uued lapsed – lapsevanemale edastatakse (elektrooniliselt või paberkandjal) kohe peale lapse lasteaeda tulekut tutvumisankeet täitmiseks. Lapsevanem tagastab ankeedi, mille alusel toimub lapse tundmaõppimiseks tutvumisvestlus lapsevanemaga (september, oktoober, november). Kevadel (märts, aprill, mai, juuni) toimuvad arenguvestlused lastevanematega. 

3-5 aastased lapsed (lasteaias vähemalt teist aastat) – Arenguvestlused lastevanematega toimuvadseptembrist – juunini hajutatult, 4-5 arenguvestlust kuus. 

6-7 aastased lapsed – Sügisel (oktoober, november, detsember) toimuvad arenguvestlused lapsevanematega. 

Arenguvestlusel täiendatakse koos lapsevanemaga arengutabelit – fikseeritakse kirjalikult lapse arenguvaldkonnad ja kasvatus kokkulepped.

Lapse koolivalmiduse hindamine: Jaanuaris, veebruaris täidab õpetaja lapse koolivalmiduse kontroll küsimustiku, mille põhjal antakse lapsevanemale hiljemalt veebruari lõpuks tagasisidet lapse koolivalmidusest.

Koolivalmiduskaart: Lasteaed väljastab Eliisi kaudu koolivalmiduskaardi õppeaasta lõpuks, lapsevanema soovil ka varem. Enne koolivalmiduse kaardi allkirjastamist tutvustab õpetaja vestluse käigus lapsevanemale koolivalmiduskaarti.

Tugiteenused

Tallinna Pallipõnni lasteaias töötavad tugispetsialistid:

• Logopeed

Logopeedi tööks on kõne- ja keelehäirete varajane märkamine, hindamine, toevajaduse väljaselgitamine, kommunikatsiooni toetamine ja lastele sobiva suhtluskeskkonna soovitamine. Koostöös lapsevanemaga teeb logopeed kõneteraapiat.

• Eripedagoog

Eripedagoog jälgib laste arengut psüühiliste protsesside, eriti mõtlemise, tähelepanu ja õpioskuste osas. Ta kasutab õppemänge, et aidata lastel neid oskusi arendada, sest mängimine on lasteaialapsele kõige eakohasem viis, kuidas erinevaid oskusi omandada.

• Sotsiaalpedagoog

Sotsiaalpedagoogi töö eesmärk on: lastele sotsiaalsete oskuste õpetamine, laste emotsionaalse intelligentsuse arendamine ning lapse eripära varajane märkamine lasteaias, et toetada lapse arengut ja lapsele ning perele tuge pakkuda.

• Psühholoog

Psühholoogi töö eesmärgiks on: laste arengu toetamine sobiva õpi- ja arengukeskkonna kujundamisel tehes koostööd lapsevanemate, õpetajate ning vajadusel teiste haridusvaldkonna- ja vaimse tervise spetsialistidega.

Lasteaias on HEV koordinaator.
Tugiteenusena pakutakse lapsevanema nõusolekul saviteraapiat.
Saviteraapia pakub lapsele loovat väljendust ning võimalust oma ideid ja tundeid savist vormida. Saviväljal töötamine on pikaajaline protsess, mis koosneb minimaalselt 10st individuaaltöö sessioonist, kestvusega kuni üks tund. See sobib lastele, kellel on suhtlemis- ja kontakti loomise raskused, tähelepanu- ja keskendumisraskused, psühhosomaatilised sümptomid ning läbitud trauma.