Liigu sisu juurde
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Pelguranna Lasteaia õppekava

Pelguranna Lasteaia õppekava

KINNITATUD Pelguranna  Lasteaed direktori 05.11.2021 käskkirjaga nr 1-1/10
 

ÜLDOSA

Lasteasutuse liik ja eripära

Pelguranna Lasteaed on 6 - rühmaline eesti õppekeelega munitsipaallasteaed. Lasteaed asub Põhja - Tallinnas looduslikult kaunis asukohas  -  Kopli lahe ääres.

2012. aastast alates liitusid lasteaia 3 rühma „Kiusamisest vaba lasteaed“ programmiga. 2019. aastast liitusid „Kiusamisest vaba lasteaed 0 - 3 a laste pilootprogrammiga“ 2 rühma. Kogu lasteaed peab oluliseks hoolivust ja väärtuspõhist kasvatust. Õppetöö lasteaias on korraldatud 2019. aastast projektõppena. Projekti on kaasatud ning lõimitud kõik erinevad õpivaldkonnad. Oluline on tegevusprotsess, laste loovad ja lastepärased lähenemisviisid. Lastele pakutakse lisaks huvitegevusena laulu – ja tantsuringi tegevust, kunstiringi tegevust, jalgpallitreeningut, üldfüüsilist treeningut ning inglise keele õpet. Lasteaia suurimaks väärtuseks on asukoht, mis võimaldab mitmekesiseid võimalusi looduskeskkonna tundmaõppimiseks ja õuesõppe tegevusteks. Lasteaial on oma laul, logo ja lipp.

Missioon

Koostöös lapsevanematega toetatakse lapse mitmekülgset arengut, arvestatakse tema individuaalsete võimetega ning luuakse tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks.

Visioon

Pelguranna Lasteaed on kodune ja turvaline, kus lapsed saavad loovalt tegutseda ja uudishimu rahuldada ehedates loodus -  ja tehiskeskkondades ning kooli minnes on nad terved, sotsiaalselt toimetulevad ning tunnevad huvi ümbritsevas toimuva vastu.

Väärtused

Koostöö – väärtustatakse koostööd huvigruppidega, olles ise avatud ja huvitatud erinevatest võimalustest; personali jaoks on loomulik omavaheline meeskonnatöö, õppimine üksteiselt ning toetamine, arvestatakse laste arvamuste ja ettepanekutega;

Uuenduslikkus – kogu personal on huvitatud lasteaia järjepidevast arengust ning kaasaegsest mõttelaadist, pidev enesetäiendamine on meie elustiil;

Tervis – laste arusaama tervislikest eluviisidest kujundatakse eeskuju kaudu, terviseteadlikkuse tõstmine on oluline nii personali, kui lapsevanemate hulgas;

Hoolivus ja sallivus – märkamine ja toetamine on meie igapäevase lasteaiaelu loomulik osa, iga vanem, laps ja töötaja on võrdväärselt tähtsad, iga eripära mõistmist väärt.

Moto

Kui mängin toas ja õues ma, siis ümbrust uurin, avastan ja kõike seda armastan!

ÕPPE -  JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID

Lähtuvalt Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast on lasteaia õppe -  ja kasvatustegevuse üldeesmärk: Lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös (väärtustades arengut, loovust ja hoolivust).
 

Üldeesmärgist lähtuvalt on õppe - ja kasvatustegevuse eesmärgid:

lapsel on kujunenud terviklik ja positiivne minapilt lapsel on kujunenud ümbritseva keskkonna mõistmine laps käitub eetiliselt ja algatusvõimeliselt lapsel on kujunenud arusaam tervise hoidmises laps kogeb sportlikus tegevuses tulenevat heaolutunnet lapsel on kujunenud esmased eneseteenindus ja tööharjumused

ÕPPE -  JA KASVATUSETEGEVUSE PÕHIMÕTTED

Õppe ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted on lapsest lähtuvad:

lapse individuaalsuse ja tema arengupotensiaali arvestamine lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine

 

Lapse arengu toetamine koolieelses lasteasutuses on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor.

  • lapse loovuse ja omaalgatuse toetamine
  • mängu kaudu õppimine
  • humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine
  • lapse arengut, sotsialiseerumist ja iseseisvust toetava keskkonna loomine
  • lapsele turvatunde ja eduelamuse tagamine
  • üldõpetusliku tööviisi rakendamine
  • Montessori pedagoogika põhimõtete ja metoodika elementide rakendamine
  • kodu ja lasteasutuse koostöö
  • eesti keele ja eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine

 

ÕPIKÄSITUS

Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise ja harjutamise kaudu ning seda eelkõige läbi mängu.

Lasteaed osaleb erinevates projektides, mis toetavad õpikäsitust: projektõpe, väärtuskasvatus, Kiusamisest Vaba Lasteaed, Tervist Edendav Lasteaed.

Õppe -  ja kasvatustegevuste kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: huvisid, võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit. Pedagoogid on laste arengu suunajad ja arengut ning tervist toetava keskkonna loojad.

Õppe - ja kasvatustegevustes alustatakse eelkõige kodukoha looduse ja last ümbritseva keskkonna tutvustamisega. Õpitavaga tutvutakse võimalikult palju loomulikus keskkonnas. Õppesisu valikul lähtutakse põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. Omavahel lõimitakse õppe - ja kasvatustegevusi, valdkondi ja teemasid. Projektõppele vastavalt kaasatakse lapsi võimalikult palju käsitletava õppeteema arendusse.

Laps on õppe -  ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, väärtustatakse lapse omaalgatust, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.

Igapäevaelus edukaks toimetulekuks võimaldatakse lapsel kasutada valikuvabadust omandatud teadmiste, oskuste ja vilumuste harjutamiseks ja kinnistamiseks.

Õppe - ja kasvatustegevustes luuakse tingimused, et areneks lapse suutlikkus:

kavandada oma tegevust, teha valikuid seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle hinnata oma tegevuse tulemuslikkust tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega
6–7AASTASE LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED

MÄNGUOSKUSED

1) tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;
2) rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;
3) algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;
4) täidab mängudes erinevaid rolle;
5) järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;
6) suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;
7) tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;
8) kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.
 
TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED
1) saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;
2) mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi;
3) tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;
4) kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;
5) tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;
6) suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;
7) rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;
8) kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.
 
SOTSIAALSED OSKUSED
1) püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses;
2) tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;
3) hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;
4) osaleb rühma reeglite kujundamisel;
5) oskab teistega arvestada ja teha koostööd;
6) loob sõprussuhteid;
7) saab aru oma-võõras-ühine tähendusest;
8) teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;
9) mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;
10) järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;
11) selgitab oma seisukohti.
 
ENESEKOHASED OSKUSED
1) suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone, nt rõõmu, viha, sobival viisil väljendada;
2) kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;
3) oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele;
4) algatab mänge ja tegevusi;
5) tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;
6) teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda;
7) saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused;
8) kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.
 
Valdkond MINA JA KESKKOND
1) tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda omadusi, huvisid jms;
2) kirjeldab oma kodu, perekonda ja peretraditsioone;
3) nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid;
4) nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahvatraditsioone;
5) mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused;
6) oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku;
7) julgeb keelduda (ühis)tegevus(t)est, kui osalemine on ennast ja teisi kahjustav või ohtlik;
8) kirjeldab, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist;
9) järgib isikliku hügieeni nõudeid, sealhulgas hammaste hoidmist ja hooldamist;
10) suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
11) kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi;
12) kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, aastaring;
13) selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ning õhk taimedele, loomadele ja inimestele tähtsad;
14) selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest;
15) mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;
16) kirjeldab võimalikke ohte kodus, veekogul, liikluses jm;
17) teab, kuidas jalakäijana ohutult liigelda ning jalgrattaga lasteaia õuealal sõita.
 
 Valdkond KEEL JA KÕNE
1) tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga;
2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;
3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;
4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid;
5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid;
6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;
7) valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada;
8) hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki emakeele häälikuid;
9) tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad;
10) kirjutab joonistähtedega 1–2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega;
11) teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.
 
Valdkond MATEMAATIKA
1) määrab esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi;
2) võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt;
3) teeb 12 piires loendamise teel kindlaks esemete arvu, teab arvude 1–12 järjestust ja tunneb numbrimärke ning oskab neid kirjutada;
4) liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb märke + , –, =;
5) koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi;
6) järjestab kuni viit eset suuruse järgi (pikkus, laius, kõrgus jm);
7) rühmitab esemeid asendi ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi;
8) kirjeldab enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja paberil;
9) oskab öelda kellaaega täistundides;
10) nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma sünnikuud ja -päeva;
11) mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõduühikuga (samm, pulk, nöör vms);
12) eristab enamkasutatavaid raha- ning mõõtühikuid (kroon, sent, meeter, liiter, kilogramm) ja teab, kuidas ning kus neid ühikuid kasutatakse;
13) leiab erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu ning kera ja kuubi, kirjeldab neid kujundeid.
 
Valdkond KUNST
1) leiab ümbritseva vaatlemisel erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab ümbritsevat vabalt valitud viisil;
2) väljendab joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ja fantaasiaid;
3) kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid;
4) kujutab inimesi neile iseloomulike tunnuste kaudu;
5) keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö;
6) loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest;
7) koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme kaunistamiseks;
8) kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja meeleolu.
 
Valdkond MUUSIKA
1) laulab ilmekalt loomuliku häälega ja vaba hingamisega;
2) laulab eakohaseid rahva- ja lastelaule nii rühmas/ansamblis kui ka üksi;
3) suudab laulu või muusikapala tähelepanelikult kuulata ning kuulatud muusikat iseloomustada;
4) eristab kuulmise järgi laulu ja pillimängu;
5) eristab tämbri ja kõla järgi õpitud pille;
6) mängib eakohastel rütmi- ja meloodiapillidel õpitud lauludele ja instrumentaalpaladele lihtsaid kaasmänge;
7) mängib lastepillidel ja oskab mängida ka pilliansamblis;
8) liigub vastavalt muusika meeleolule;
9) väljendab ennast loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu.
 
Valdkond LIIKUMINE
1) keskendub sihipäraseks kehaliseks tegevuseks;
2) peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutusreeglitest, valides sobivad paigad ja vahendid;
3) sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritud, rütmilised;
4) sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid harjutusi;
5) säilitab tasakaalu paigal olles ja liikumisel;
6) kasutab harjutuste sooritamisel mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kätt;
7) matkib täiskasvanut harjutuste sooritamisel;
8) sooritab üheaegselt kaaslasega rütmiliikumisi;
9) liigub vastavalt enda tekitatud rütmile ühtlase ja vahelduva tempoga;
10) kasutab liikumisel erinevaid vahendeid (lindid, rätikud, rõngad, suusad, kelgud jne);
11) mängib sportlike elementidega mänge (korvpall, jalgpall jne);
12) peab kinni kokkulepitud mängureeglitest;
13) nimetab erinevaid spordialasid ja Eesti tuntumaid sportlasi
LAPSE ARENGU HINDAMINE

Lapse arengu hindamise põhimõtted
lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe - ja kasvatusprotsessist. Laste arengut jälgitakse ja analüüsitakse igapäevatoimingutes, pedagoogide poolt planeeritud tegevustes ja vabamängus. lapse arengu analüüsimisel ja hindamisel kasutatakse arengu mängu, mängu analüüsi, intervjuud, koolivalmiduse teste ja laste töid hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe - ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades pingutusi ja saavutatut ning tunnustatakse lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi. eespool nimetatu alusel koostatakse igale koolieelikule koolivalmiduskaart üks kord aastas, vajadusel ka rohkem, viiakse lastevanematega läbi arenguvestlused, kus vanematele antakse ülevaade lapse arengust ja õppimise tulemustest.

KOOLIVALMIDUSKAART
antakse kõigile lasteaia õppekava läbinud lastele koolivalmiduskaardi koostamise aluseks on lapse hindamise ja arengu jälgimise tulemused koolivalmiduskaardi eesmärk on toetada lapse sujuvat üleminekut ühelt haridusastmelt teisele koolivalmiduskaardil analüüsivad lapse arengut suunanud pedagoogid lapse koolivalmidust (tugevusi ja arendamist vajavaid valdkondi), andes soovitusi edaspidiseks kooli pedagoogidele ja lapsevanematele koolivalmiduskaardi koostavad rühma õpetajad, kaasates lapsevanemaid ja arvestades kõikide osapoolte arvamustega, kes on lapsega tegelenud koolivalmiduskaardi allkirjastavad rühma õpetajad ja lasteaia direktor ja lapse vanem koolivalmiduskaart väljastatakse lapsevanemale enne lapse lasteaiast lahkumist allkirja vastu

LAPSE KASVUMAPP PELGURANNA LASTEAIAS
Lapse kasvumapp on lapse kasvamist ja arengut kajastav mapp, mille sisu esitleb mapi omanikku, st. last mitmekülgselt ja isikupäraselt, teeb nähtavaks ka lapse igapäevase tegevuse, mängu, suhted kaaslastega/täiskasvanutega, maailmaga tervikuna; Lasteaeda tulles seatakse igale lapsele sisse kasvumapp ja see on arengu hindamise aluseks kuni lapse kooliminekuni; Lapsevanemal on alati õigus tutvuda oma lapse kasvumapiga; Kasvumapp käib lapsega kaasas kogu koolieelse perioodi; Lasteaiast lahkudes saab laps oma kasvumapi kaasa; Lapse arengut puudutav info ja dokumenteeritud materjal on konfidentsiaalne. Kasvumapi koostamine aitab nähtavaks teha lapse kasvamise ja õppimisega seotud protsessid nii lapsele endale, tema vanematele kui lasteaias lapsega tegelevatele täiskasvanutele; Lapse kasvumapi koostamine annab võimaluse jälgida läbi aastate lapse kasvamise ja õppimise protsessi, koguda ja süstematiseerida last puudutav teave ja dokumendid ühiste kaante vahele; Kasvumapp on oluline materjal vestluseks vanemaga; Kasvumapp toetab lapse individuaalset arengut; Kasvumapi abil saab läbi viia hindamist; Laps saab mappi aastate möödudes vaadates pildi iseendast, võimaluse analüüsida oma tegemisi, töid ja väärtushinnanguid.

LAPSEVANEMAGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED

Õpetajad teevad lapsevanemaga lapse arengu ja tervise toetamiseks koostööd, mis põhineb vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel õpetaja teavitab regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe - ja kasvatustegevuse korraldusest ja loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe - ja kasvatusküsimustes. lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe - ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteasutuse tegevusele.
Pelguranna lasteaias lastevanematega koostöövormid:

 
  • ELIIS
  • veebipõhine infovahetus; Facebooki kinnine rühma grupp
  • koosolekud (lasteaia üld - ja rühmakoosolekud, Hoolekogu koosolekud)
  • arenguvestlused ja individuaalsed vestlused
  • rühma ja lasteaia ühisüritused
  • info teadetetahvlil
  • perepäevad, laadad jms

Tagasisidet lasteaia tegevuse ning rühma töö kohta saadakse kevadisel lapsevanemate rahuloluküsitluste kaudu ning ka arenguvestlustel.
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 
 

 

 

*Pelguranna Lasteaia õppekavaga on võimalik tutvuda lasteaias kohapeal.

 

 

Viimati muudetud 21.02.2024