Liigu sisu juurde
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus meie lasteaias

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus meie lasteaias

Lasteaia õppeaasta:

  • Lasteasutus korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1.septembril ning kestab 31.augustini.
  • Ajavahemikul 15. maist kuni 15. septembrini viiakse läbi muusikategevusi, liikumistegevusi, individuaalset tööd lastega, mänge laste vabal valikul ning korratakse ja kinnistatakse õpitut võimalusel võimalikult palju õues viibides.

Rühma õppe -  ja kasvatustegevuse kavandamine:

  • Õppe -  ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ,eripära ning lapse huve.
  • Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.
  • Õppe - ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Õppe -  ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha, inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse (võimalusel) loomulikus keskkonnas.
  • Õppe - ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel on aluseks projektõpe ning lõimitakse järgmisi tegevusi: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine.
  • Rühma õppe -  ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi (sõltuvalt projekti temaatikast ning laste vanusest) – eesmärgid, temaatika, kavandatav ja planeeritava õppesisu ja  - tegevused. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja  - tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Rühma õppe -  ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi, sellest teavitatakse ka lapsevanemaid.
  • Rühma õppe -  ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Õppe -  ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas.
  • Õpetajad kaasavad lapsed planeerimisprotsessi – lapsi kaasatakse rühma projekti tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.
  • Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe -  ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist.
  • Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe - ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkondade sisusid lõimides.

Rühma päevakava:

  • Õppe -  ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogide kavandatud lõimitud õppe -  ja kasvatustegevused.
    • Õpetajad korrigeerivad juhtkonna poolt koostatud rühmade tegevus -  ja päevakavad vastavalt rühma laste vanusele hiljemalt 31. augustiks lähtudes Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast. Õppealajuhataja poolt kooskõlastatud tegevus -  ja päevakavad kinnitab käskkirjaga lasteasutuse direktor.
    • Lapsed viibivad õues 1 – 2 korda päevas. Talveperioodil jälgitakse temperatuuri, tuuleindeksi mõju ja õueala valgust.
    • Laste lasteaeda toomine ja äraviimine toimub üldjuhul väljaspool une -  ja söögiaega ning õppe -  ja kasvatustegevusi.

Lasteaia õppeaasta tegevuskava:

  • Enne õppeaasta algust kinnitab direktor Lasteaia õppeaasta tegevuskava (Lisa ...), mis lähtub lasteaia arengukavast ja õppekavast, õppeaasta üldeesmärkidest ja eelmise õppeaasta sisehindamise tulemustest.
  • Lasteaia õppeaasta tegevuskava täitmise kindlustab lasteasutuse direktor.

Rühma aasta tegevuskava ja analüüs:

  • Õppeaasta lahtise õppe - ja kasvatustegevuse analüüsi (Lisa...), lapsevanemate rahulolu küsimustiku, lasteaia arengukava tegevuskava ja lasteaia õppekava põhjal koostatakse igaks õppeaastaks rühma õppeaasta tegevuskava (Lisa…), arvestades rühmas olevate laste vanuselisi, individuaalseid ja arengulisi iseärasusi. Rühma õppeaasta tegevuskava koostatakse rühmaõpetajate poolt (kõiki rühma tegevusvaldkondi kajastava ühtse vormi alusel) koostöös muusikaõpetaja, liikumisõpetaja, laste ja lapsevanematega iga õa 05.septembriks.
  • Rühma õppeaasta tegevuskava koosneb järgmistest osadest:
    • rühma iseloomustus: rühma lühitutvustus, personal, päevakava, eelmise õppeaasta eesmärkide täitmine
    • rühma õppeaasta eesmärgid, põhimõtted
    • lasteaia aasta teema/ vajadusel kuuteemad
    • õppe -  ja kasvatustegevuste kava
    • eakohased üldoskused
    • lapse arengu eeldatavad tulemused õppe -  ja kasvatustegevuste valdkondade kaupa
    • lapse arengu jälgimine (kasvumapp, individuaalne töö lastega)
    • koostöö lastevanematega (nt kasvukeskkonna kujundamine (õppemängude, rollimängude valmistamine, täiendamine, arenguvestlused)
    • rühma üritused; projektid
    • ülelasteaialised üritused
    • Dokumenti Rühma aasta tegevuskava ja analüüs tutvustavad õpetajad vanematele sügisestel lastevanemate koosolekutel (hiljemalt 20.septembriks) ja kaasavad lapsevanemad tegevuskava täiendamisse.
    • Lapsed ja lapsevanemad kaasatakse rühma/lasteaia tegevuste kavandamisse aastaringselt.
      Kevadisel lastevanemate koosolekutel annavad õpetajad vanematele tagasisidet ka eelmise õppeaasta tegevuskava täitmise kohta.
    • Õppeaasta üld -  või rühmakoosolekul teeb Hoolekogu esindaja kokkuvõtte Hoolekogu eelmisel õppeaastal tehtud tööst.

Rühma õppe - ja kasvatustegevuse läbiviimine projektõppena:

  • Lasteaed on liitunud ELIIS (e - lasteaed) keskkonnaga.
  • Projektõpe on õpetaja ja laste vaheline ühine õpi -  ja mängutegevus. Oluline on tegevusprotsess, laste loovad ja lastepärased lähenemisviisid.
  • Pedagoogiline dokumenteerimine  -  kirjalikud märkmed, mõtte -  ja mõistekaardid, laste kunstitööd ja vaba aja joonistused, laste ütlused  -  aitab projekti kulgemist analüüsida ja planeerida edasisi tegevusi. Projekti käigus saadud pedagoogiline dokumenteerimine kogutakse lapse kasvumappi (Lapse kasvumapi kord on KINNITATUD Pelguranna LA direktori 30.03.2020 KK nr 1 - 1/07).
  • Õpetajad koostavad kindla vormi alusel rühmade mänguliselt lõimitud projektikava hiljemalt eelneva kuu viimaseks tööpäevaks ELIIS keskkonnas. Õppealajuhataja vaatab e - lasteaias vormistatud projektikavad üle hiljemalt uue kuu kolmandaks tööpäevaks ja teeb projektikavasse muudatusettepanekuid.
  • Projektikavad on ELIIS - is lapsevanemale avalikustatud.
  • Projektikavas tuuakse välja käesoleva projekti eesmärgid, temaatika, planeeritavad projekti tegevused. Projekti käigus lisanduvad juurde projekti eesmärke toetavad tegevused: õppe -  ja kasvatustegevused, koostöö lastevanematega, lasteaia erinevad üritused, õppekäigud jne. Projekti kokkuvõte koostatakse lastega vesteldes tuues välja, mida uut lapsed õppisid, mis kõige enam meeldis, mis oli keerukas, mis oli eriti põnev jne. Projekt lõpeb eesmärkide põhise analüüsiga.
  • Projekti käigus tehtud erinevaid kunstitöid eksponeeritakse vanematele jooksvalt ja maikuus antakse lapse aasta jooksul tehtud kunstitööd koju.
  • Muusika  - ja liikumisõpetaja lõimivad muusika -  ja liikumistegevused rühma projektikava teemaga.
  • ELIIS - is toimub projekti tegevuste kajastamine igapäevaselt.

Õppe -  ja kasvatustegevuse päevik:

  • Enne õppeaasta algust kinnitab lasteasutuse direktor digiallkirjaga iga rühma õppe -  ja kasvatustegevuse päeviku.
  • Päeviku pidamise ja selle nõuetekohase täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutuse direktor ja õppealajuhataja.
  • Rühmaõpetajad, muusika -  ja liikumisõpetaja teevad läbiviidud õppe -  ja kasvatustegevuste kohta samal päeval päevikusse sissekande, kinnitavad selle allkirjaga (ELIIS keskkonnas toimub see automaatselt) ning avalikustavad päevakirjelduse lapsevanematele.
  • Rühmaõpetaja kannab päevikusse: üldised andmed lapse ja tema vanemate (eestkostja) kohta; õppeaasta õppe -  ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted nende täitmiseks õppeaasta alguseks.
  • Õpetajad märgivad Päeva kokkuvõte/Analüüs lahtrisse need lapsed, kes vajavad täiendavat individuaalset õpet või andekamad lapsed, kes vajavad keerulisemaid lisaülesandeid.
  • Päeviku täitmise eest vastutavad rühma õpetajad. E - päevikule, mis sisaldab delikaatseid isikuandmeid, on ligipääs vaid rühmaõpetajatel ning juhtkonnal. Õpetajad tagavad, et võõrad isikud päevikuga tutvuda ei saa.
  • Suveperioodil kui rühmad on ühendatud, täidavad õpetajad töötava rühma e -  päevikut.
  • Suveperioodiks suletud rühmade õpetajad teevad päevikusse sissekande rühma sulgemise kohta.

Õppe -  ja kasvatustöö analüüs:

  • Rühma õpetajad ning muusika  - ja liikumisõpetaja teevad mai/juuni pedagoogilisel nõupidamisel kindlaksmääratud vormi alusel ettekande Rühma aasta tegevuskava täitmise osa kohta.
  • Rühma õpetajad tõstavad/saadavad Pelguranna ühisserveri kausta Pelguranna server:1.._1.. rühmade aasta tegevuskavad (analüüs on lisatud rühma õa tegevuskava sisse).

Lapse arengu analüüsimine

  • Lapse arengu hindamise meetodid: lapse arengu jälgimise mäng (vaatlus, laste joonistused).
  • Lapse arengu hindamise põhimõtted: laste individuaalsete erisuste märkamine, laste kasvukeskkonnaga arvestamine, lapse jälgimine mängudes, tegevustes, igapäevases suhtlemises, lapse positiivsete hoiakute ja huvi, saavutatu ja toimetuleku väärtustamine.
  • Lapse arengu jälgimine ja analüüsimine on oluline: lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe - ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.
  • Analüüsi aluseks lapse arengu kohta on õpetajate poolt koostatud/täidetud materjal ”Lapse arengu jälgimise mäng”
  • Lasteaeda tulles seavad õpetajaid igale lapsele sisse kasvumapi (Lisa ...) (LAPSE KASVUMAPI KOOSTAMISE KORD), milline on arengu hindamise aluseks kuni lapse kooliminekuni.
  • Lasteasutuse õppekava läbinule koostavad õpetajad koolivalmiduskaardi (Lisa ...) milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Koolieelikute rühma õpetajad koostavad koolivalmiduskaardi kindlaks määratud vormi alusel ELIIS keskkonnas hiljemalt 31. maiks. Koolivalmiduskaardi digiallkirjastavad selle koostamisel osalenud isikud, sh õpetaja, tugispetsialist, vanem (eestkostja) ja lasteasutuse direktor või selleks volitatud isik.
  • Lasteasutuse õpetaja annab lapse arengust põhjaliku ülevaate üks kord õppeaastas – arenguvestlusel lapsevanemaga. Arenguvestlus annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest ning selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.
  • Arenguvestlused viiakse läbi sõimerühmas 1.oktoober - 1.detsember, liitrühmadesja 3 - 6a. laste lasteaiarühmades 01. veebruarist kuni 31. märtsini, koolieelikute rühmas 01.oktoobrist kuni 30. novembrini.

Arenguvestluse läbiviimisel lähtutakse Pelguranna Lasteaia LAPSEVANEMATEGA ARENGUVESTLUSE LÄBIVIIMISE KORRAST (Lisa ..). Arenguvestlusel allkirjastatakse õpetaja ja lapsevanema vaheline ARENGUVESTLUSE KOKKUVÕTE (Lisa ...).

  • Meeskond kasutab kokkuvõtte järeldusi järgmise õppeaasta tegevuskavade koostamisel.

Rühmaõpetajad tutvustavad lapsevanematele lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust sügisestel lapsevanemate koosolekutel.

  • Muusika -  ja liikumisõpetaja annavad rühmaõpetajatele lapse arengu kohta regulaarselt suulist tagasisidet. Kokkuvõtva ülevaate lapse kehalisest ja muusikalisest arengust edastavad muusika  - ja liikumisõpetaja rühma õpetajatele enne lapsevanemaga arenguvestluse läbiviimist.

Erivajadusega laps:

  • Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu -  ja õppevahendid, ruumid, õppe -  ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.
  • Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö.
    Õpetaja selgitab välja oma rühmas erivajadustega laste olemasolu laste arengut ja käitumist jälgides.
  • Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös spetsialistide ja lapsevanemaga erivajadusega lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.
  • Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.
  • Lapsi, kellel on nõustamiskomisjoni otsusega koolikohustuse täitmine edasi lükatud, toetatakse igapäevaste tegevuste kaudu ning tehakse lapsega täiendavalt individuaalset tööd.
  • Kui lapse areng ei ole eakohane, siis tegeleb temaga rühma õpetaja individuaalselt.
  • Kui laps on andekas mõnes valdkonnas, siis tegeleb temaga täiendavalt rühma õpetaja.
  • Erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret toetatakse lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.
  • Eesti keelt emakeelena mittekõnelevad lapsed omandavad eesti keele igapäevaste tegevuste kaudu.
  • Logopeed selgitab õppeaasta jooksul välja (alates neljandast eluaastast) kõneravi vajavad lapsed ning koostab teatise lapse kõneuuringu tulemustest.

Eesti keele kui teise keele õpe:

  • Juhul, kui lapse emakeel ei ole lasteasutuse õppe - ja kasvatustegevustes kasutatav keel, siis luuakse talle tingimused selle keele omandamiseks, aidates tal saavutada riiklikus õppekavas seatud eesmärgid.
  • Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe -  ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad mitte eesti kodukeelega lapsed eesti keele kas lõimitud tegevuste kaudu, millele võib lisanduda eesti keele tugiõpe;
  • Kui lapsel esineb logopeedilisi või muid tervislikust seisundist ja/või arengulistest eripäradest tulenevaid vastunäidustusi teise keele õppimiseks, võib lasteasutus loobuda talle eesti keele õpetamisest.
  • Erivajadustega lapsele koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel individuaalne arenduskava.

Koostöö lastevanematega:

  • Lasteasutuse pedagoogid teevad lapsevanemaga lapse arengu ja tervise toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.
  • Lastevanematele tutvustatakse väärtusi, mis aitavad lapsi, õpetajaid ja vanemaid omavahel paremini mõista.
  • Lugupidav käitumine
  • Viisakus
  • Abivalmidus
  • Heatahtlikkus
  • Vastutustundlikkus
  • Tolerantsus, sallivus
  • Teistega arvestamine
  • Kokkulepete kehtimine
 
 
  • Rühmaõpetajad teavitavad regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe -  ja kasvatustegevuse korraldusest. Rühmaõpetajad loovad lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe -  ja kasvatusküsimustes.
  • Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe -  ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteasutuse tegevusele.
  • Koostöös lastevanematega lähtuvad pedagoogid LAPSEVANEMAGA ARENGUVESTLUSE LÄBIVIIMISE KORRAST (Lisa ..), LASTEAIA KODUKORRAST (Lisa ..) ning PERSONALI KODUKORRAST (Lisa ..).

 

Pelguranna Lasteaia lipu statuut:

  • Pelguranna Lasteaia lipul on kujutatud lasteaia logo.
  • Pelguranna Lasteaia logo kujutab endast luigeperet (üks suur ja kolm väikest luike). Luigepere sümboliseerib perekonda ja merelähedust.
  • Lasteaia lippu kasutatakse pidulikel üritustel (Tarkusepäev, lasteaia sünnipäev, EV aastapäevale pühendatud pidulik aktus, Emakeelepäev, lasteaia lõpupeod, konverentsid)
  • Pidulikel sündmustel tuuakse lipp saali lippurite (õpetaja ja 2 koolieelikute rühma last) saatel. Pärast lipu asetamist alusele lippurid lahkuvad. Lasteaia lipu sissetoomisel seisavad ruumisviibijad püsti.
  • Lasteaia lipu sissetoomisel kõlab „Pelguranna Lasteaia laul”, laulu autor muusikaõpetaja Mare Jõesalu.
  • Lasteaia lipu kasutamisel koos riigilipuga asetatakse lasteaia lipp riigilipust (vaataja poolt vaadatuna) paremale.
  • Lippu hoitakse lasteaia I korrusel asuvas ruumis.

Viimati muudetud 21.02.2024