MÕMMIKUD JA JUUNI
Mõmmikute juuni möödus täpselt nii kiiresti nagu kits oleks sabaga löönud!
Vaevalt saime põnevate plaanitsetud projektiasjade kohta öelda, et „VAATAN LÄHEMALT!“, kui siuhti oli pool kuud läbi ja aeg mõnusale suvepuhkusele minna!Meil jäi posu toredaid suvetegemisi tegemata, kuid ega me neid ei unusta, peale puhkust võtame kõik vahvad asjad järjepanu ette ja teeme kõik lähemalt vaatamised teoks!
Aga palju vahvaid Mõmmikutele omaseid nuuskimistegusi sai ikka tehtud!
Vaatasime oma armsal Stroomi rannaalal lähemalt, kuidas meri on taganenud ja milliseid aardeid liivas leida on! Saime kõndida mööda liiva kohe kaugele-kaugele merre!
Üheskoos hiigelpandaga trallitasime LASTEKAITSEPÄEVAL ja katsusime lähemalt piiluda, kuidas ikka nii suur karu tantsida oskab ja kes seal karunaha sees õieti on!
Sõber Karu külaskäiguraamatust vaatasime lähemalt, kelle juures kodus ikka täpselt Sõber Karu on käinud ja mida põnevat koos tehtud on! Oi oli see alles vahva! Neid nunnusi pilte võiks lähemalt vaadata tundide viisi!
Õuealal murule laotasime valge lina ning kogusime sinna kõik huvipakkuvad kübemed ja murust välja turritanud lilletutid ning esimesed krõbedaks kuivanud puulehed! Ja siis vaatasime kogu seda varandust lähemalt IMELISE LUUBIGA, millega sai vaadata asju pealt ja peeglite abil ka alt!
Esimeste kuumadega võlusime õueala murule TRIIBULISE VAIBA, mille peal oli mõnus palavaga pikutada ja vaadata muru nii lähedalt, et nina maad puudutas! Ja teate, mida seal veel mõnus oli lähemalt vaadata?! Hii, hii, hii, ikka seda, mis näo teeb sõber kui teda õrnalt kõditades kallistada! Meil oli täitsa kallivaip kohe!
Ühel päeval leidsid Mõmmikud turnika tugipostil kellegi magusasti magamas, pisikese ja natuke karvase! Vaatasime siis üheskoos teda lähemalt – see oli pesuehtne SURU!!! Igatahes Mõmmikud ei olnud teda mitte kunagi enne näinud! See oli meie esimene kohtumine!!!
ARMSAS ÕPPEAIAS vaatasime pea iga päev lähemalt, mis peenardes kasvab! Mekutasime MURULAUKU ja MAASIKAID. Vaatasime lähemalt, kes LINDUDE JOOGIKAUSIS UJUB ja miks on õppeaias suur silt „MA EI OLE LAISK – HOIAN SIIN ELURIKKUST!“ Panime kohe ninad lähemale ja püüdsime leida kõrgest murust putukahotelli lähistel, seal ringivudivaid mutukaid! Me küll neid ei näinud aga salapärast sahinat oli kuulda küll! Raudselt elurikkus!
Mõnusad soojad ilmad olid meie õuealale palju kollaseid PÄIKESEKILDE puistand! Vaatasime lähemalt, need olid kuldsed TULIKAD ja VÕILILLED! Mõmmikud panid tulikad kimpu ja tallele, et õhtul emmedele kinkida aga võililledega sai lähemalt üksteise lõua alt vaadata KUI PALJU VÕID SA OLED SÖÖNUD – MIDA KOLLASEM LÕUAALUNE, SEDA ROHKEM! Vaat kui võimas vanarahvatarkus!
Mõmmikud panevad need vahvad LÄHEMALT VAADATUD TARKUSED kõik oma teadmiste varasalve ja juba varsti, õige varsti, peale tillukest puhkust, saame taas kõik kokku ja jätkame oma seiklust! SENIKS AGA – VAADAKEM IKKA JA ALATI KÕIKE LÄHEDALT! A-L-A-T-I !!!