Õuesõppepäevad Pirita Kose Lasteaias
Igal kevadel toimuvad Pirita Kose Lasteaias õuesõppepäevad. Sellel õppeaastal olid kõik tegevused seotud meie selle aasta Rohelise kooli fookustega.
Nooremate rühmade lapsed läbisid neli tegevuspesa. Kellukeste rühma Mere ja ranniku tegevuspesas uurisid lapsed merd ja rannikut ning kõike mis on sellega seotud. Uuriti mida lapsed mere ääres teevad, kas ja millega veepeal sõita saab, kes vees elavad ja mis üldse ranna juurde kuuluda võiks? Lapsed jaotati väikestesse gruppidesse ja iga grupp sai endale sama aluspildi ning Võlukotikese. Kotike oli täidetud kõikvõimalike elukate ja esemetega, keda või mida mere ääres kohata võib. Lapsed pidid esemed nende kuuluvuse järgi pildil õigesse kohta paigutama. Lastele suureks kurbuseks võlus Võlukotike ka prügi. Prügi aga ei olnudki kusagile panna, sest lapsed teadsid väga hästi, et ei merre ega rannaliivale tühi plastmasspudel, klaasikillud või krõpsupakk sobigi. Neid tuli hoida nii kaua enda käes kuni Võlukott võlus välja prügikastid. Õnneks see ka juhtus ja prügi leidis vajaliku teekonna. Tegevuspesa peamiseks eesmärgiks oli lastele teadvustada ja kinnistada, et prügi käib prügikastis. Nii suur rõõm on tõdeda, et isegi väikesed lapsed teavad, mil viisil prügi mereasukaid ohustab. Imeline!
Käbikeste rühma õueala tegevuspesas said lapsed tutvuda läbi kalade numbritega (1-4) ja tähtedega (K-A-L-A). Lapsed said harjutada koostööd üheskoos maha joonistatud kala kujutise sisse mahtumist, kahel ja ühel jalal hüppamist ning kalale peale vajutades tegi kala häält vastavalt häälikule, mis kala sisse kirjutatud oli. Lapsed pidid maha joonistatud suured kala kujutised koostööna täitma ära õuealal olevate käbide ja teiste looduslike materjaliga. Aiarühma lapsed said tegevuse lõpuks mängida mängu "Õhk, maa, vesi", sõimelapsed tantsida laulu "Mull-mull, väikesed kalad" saatel.
Siilikeste ja Tõrukeste rühma vee tegevuspesas avanes lastel võimalus teha katse „Ujub või upub?“, erinevate materjalide/esemete (puit, plastmass, klaas, kivi, kummipall) ja jõuda järelduseni, kas eelnimetatud asjad ujuvad või upuvad. Lisaks said suuga tekitada „tuult“ ja liigutada purjekat. Nagu me kõik teame elavad veekogudes konnad ja ka lapsed said harjutada konnadega hüppamist ning nende rühmitamist vastavalt värvusele. Suurt huvi pakkus lastele veerennis vee liikumise jälgimine (paremale, vasakule).
Vanemate rühmade õuesõppepäeval olid õpetajate poolt ettevalmistaud samuti neli tegevuspesa. Sipelgate ja Lepatriinude õpetajate loodud pesa teemaks oli lasteaia õueala ning tegevusse oli integreeritud 4 erinevat õppevaldkonda (mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika ja robootika). Lapsed jagati selles punktis paaridesse, et toetada nende koostööoskuste kujunemist. Ülesandeks oli esmalt lahendada arvutustehe (15 piires) ja seejärel said lapsed vastavalt tulemusele endale ümbriku. Igasse ümbrikusse oli peidetud pilt ühest lasteaia õuealal asuva atraktsiooni detailist, kuid et selle ära arvamine veidi keerulisem oleks, olid detailide pildid kolmeks lõigatud. Seega pidid lapsed esmalt pildi kokku panema ning seejärel said hakata arvama millisese atraktsiooniga võiks tegemist olla. Kui õige vastus teada, said lapsed enda kasutusse maastikuroboti, kes tuli programmeerida nii, et ta sõidaks õige atraktsiooni pildi juurde. Kui robot oli õigesse kohta jõudnud, ootas lapsi ees viimane ülesanne- tähekaartidest atraktsiooni nimetuse ladumine.
Maasikate rühma pesa teemaks oli vesi ning teemakohaselt toimus seal õppemäng “Tähtede vanniskäik”. Tegevuse läbiviimiseks kasutati veega vannu, ujuvaid tähti, 4 kulpi ja neli läbipaistvat kannu.
Kui lapsed olid pessa jõudnud, siis alustuseks räägiti vee säästmisest ja seejärel moodustati lastest 4 gruppi. Iga grupp sai nimekaardi nelja tähelise sõnaga.
Laste ülesandeks oli tuua kulbiga oma pessa vees ujuv täht, mis sobib tema nimekaardile ja valada see läbipaistvasse nõusse ja seejärel asetada täht nimekaardile õige tähe peale. Tegevuses tuli jälgida kahte olulist reeglit. Esiteks, et laps võtaks tähe veest kulbi sisse nii, et ta säästaks vannis olevat vett ja teiseks, et tähte transportides ei tohi kulbi servast vett maha loksuda.
Kui tähed olid korjatud, siis mõõdeti üheskoos nõudes olevat vett ja vaadati, kes suutis kõige enam vett säästa.
Vesi on alati laste suur lemmik ning kui lisada sinna juurde veel õpetlik ja põnev mäng, siis oligi tulemuseks see, et lapsed olid tegevusse haaratud juba esimesest hetkest alates ja lõbu jätkus kõigile!
Pihlamarjade pesa teemaks oli meri ja rannik. Pihlamarja rühma laste poolt oli eeltööna valmis maalitud rannikuala, kuhu oli kleebitud pildina merd reostavaid tegevusi. Tänu sellele eeltööle, sai tegevust alustada vaatlusega, mille käigus uuriti koos lastega ühiselt pilti. Pildilt paistsid veereostuse märgid meres, prügi rannal ja ka õhus lendlev mürgine gaas. Laste ülesanne oli gruppides individuaalselt kala püüda vastavalt etteantud arvutusülesannetele, et vee saastatud rohkem nähtavale tuleks. Tegevus lõppes jooksumänguda, kus iga laps sai olla osaline prügi koristamises. Mängu tulemusel oli võiduks puhtam meri!
Antud pesas said lapsed teada, et kõige suurem Läänemere reostaja on inimene ise ning igaüks peab kandma vastutust meie elukeskkonna puhtuse eest!
Liikumis- ja muusikaõpetaja olid valmistanud mõlemal päeval lastele ette vahva tantsulise pesa, mis tutvustas erinevate rahvaste kultuure. Kui väiksemad lapsed õppisid enda õuesõppepäeval Iiri ja Mehhiko rahvatantsu, siis suurematel lastel oli võimalus nende eestvedamisel tutvuda Inglismaa ja Mehhiko rahvatantsudega. Tantsud olid lõbusad ja rütmikad.
Lapsed nautisid iga tegevust täiel rinnal, olenemata sellest, et vahepeal külastas meid ka väike lumesadu ja kevadistest soojakraadidest võisime vaid unistada. Oli lapsi kellele meeldis enim tantsimine, kellele robotitega sõitmine või prügi sorteerimine ja- paljudele tekitas kõige suuremat elevust tähtede vanniskäik ja sellega kaasnenud võistlusmoment.
Kui lasteaias käivad nii vahvad lapsed, kes on alati valmis uurima ja avastama ning õpetajate poolt ette valmistatud põnevad ja kaasahaaravad tegevused, siis ei saa miski untsu minna. Õuesõppepäev õnnestus imeliselt, nii laste kui õpetajate arvates ja kindlasti kasutame neid toredaid mänge ka edaspidi.