Pirita linnaosa on käesoleval ajal jaotatud 9 asumiks:

PIRITA

Pirita küla, mis ajalooliselt kujunenud Pirita kloostri varemete ja kalmistu naabrusesse, kandis veel 19. sajandi II poolel Püha Birgitta nime. Kuigi klooster Liivi sõja ajal hävitati, jäi asustus selle ümbruses alles ning küla hakkas uuesti kasvama 20. sajandi alguses.

Aja jooksul kujunes endine Pirita küla oluliseks keskuseks ning areng päädis 1993. aastal omaette Pirita linnaosa moodustamisega.

Tänane Pirita keskus asub oma ajaloolises kohas ning asumisse kuulub Pirita eramuala, Pirita kloostri ümbrus koos pereelamute ja Pirita jõe saartega ning suurem osa supelrannast.

Keskuses asuvad veel purjespordikeskus, Pirita Spordikeskus, Pirita Majandusgümnaasium, Pirita Lasteaed, raamatukogu, Pirita Vaba Aja Keskus, Sotsiaalkeskus ja Pirita Linnaosa Valitsus.

MERIVÄLJA

Merivälja on Tallinna põhjapoolseim asum, kuhu kerkisid esimesed majad 1925. aasta sügisel. 1940. aastaks oli ehitisi juba ligi 160 krundil. Tallinnaga liideti Merivälja 1945. aastal.

Merivälja elamupiirkond on valdavalt väljakujunenud pereelamualana, mida selliselt ka säilitatakse. Merivälja aedlinn, mis on umbes pool Merivälja asumist, on määratud miljööväärtuslikuks hoonestusalaks.

Lisaks asuvad siin Merivälja pansionaat koos juurdekuuluva pargiga, väike osa Kaasiku elurajoonist ja põhjapoolne osa supelrannast.

MAARJAMÄE

Põhja-Eesti paekalda kõrgeim koht, Maarjamäe, sai oma nüüdse nime 1873. aastal, kui kindralleitnant Anatoli Orlov-Davõdov laskis ehitada esindusliku lossi ning nimetas koha Marienbergiks. Nime eestipärane variant — Maarjamäe — läks käibele 1930. aastate lõpul.

Praegu on Maarjamäe valdavalt väljakujunenud elurajoon, mida säilitatakse ning arendatakse edasi pere- ja väikeelamute alana. Kose tee äärne ala on määratud miljööväärtuslikuks hoonestusalaks.

Asumisse kuulub Maarjamäe elamupiirkond, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Lastekodu Maarjamäe Keskus, Maarjamäe staadion, Lillepi park ja Lasnamäe klindi äärne haljasala.

KOSE

Pirita-Kose aedlinnaasumit hakati rajama 19. sajandi viimasel veerandil. Uus-Kose rajati vahetult enne Esimest maailmasõda ning kujunes paljude nimekate Eesti seltskonnategelaste algatusel. Kui 1912. aastal eraldati Väo mõisast 10-hektariline maatükk ja anti soovijatele rendile, moodustati maasoovijate ühing, kuhu kuulus ka riigivanem ning Eesti esimene president Konstantin Päts.

Kose elamupiirkond on valdavalt välja kujunenud elurajoonina, mida säilitatakse ning arendatakse edasi põhiliselt pere- ja väikeelamu alana.

Kose asumisse kuulub veel osa Pirita jõeoru maastikukaitsealast koos seal asuvate haljasalade ja endise Kose suvemõisa varemete ning pargiga. Samuti asuvad siin Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool, Kose Vaba Aja Keskus ja Pirita-Kose Lasteaed.

MÄHE

Randvere tee alguses asunud Mähe küla, mille järglaseks on Mähe elamurajoon, asustus ulatub juba 17. sajandi algusesse. 1945. aastal liideti asumi maad Tallinna linnaga ning 1955. aastal hakati praeguse Mähe aedlinna asukohas rajama aianduskrunte.

Mähe on osaliselt välja kujunenud ja osaliselt arenevate elamupiirkondadega ala, mis on kavandatud valdavalt pereelamute alaks. Korterelamute ja ridamajade ehitamiseks on planeeritud põhiliselt endise Mähe aiandi ala ning väikeelamute vahele ei ole lubatud korterelamuid ehitada.

Asumisse kuulub Mähe elamupiirkond ja Mähe aedlinn. Siin asuvad Padriku Lasteaed ja Mähe Vaba Aja Keskus.

KLOOSTRIMETSA

Kloostrimetsa nimi on tulenenud selle ala kunagisest kuulumisest Pirita kloostrile. Tallinna linna piiridesse kuulub asum 1945. aastast.

Kloostrimetsas elamu- ja ehituspiirkonnad puuduvad ja elamualasid ei ole Kloostrimetsa ka kavandatud. Asumisse kuulub Kloostrimets, Metsakalmistu, teletorn, Tallinna Botaanikaaia territoorium ning osa Pirita jõeoru maastikukaitsealast.

LEPIKU

Lepiku küla on Pirita asustustuumikutest üks hilisemaid ning selle ajalugu ulatub 1874. aastasse. 1919. aasta augustis koostatud nimekirja järgi oli Lepiku külas 86 elanikku.

Asumisse kuulub Lepiku elamupiirkond ning osa Pärnamäe kalmistust. Lepiku on valdavalt pere- ja ridaelamutega hoonestatud elamupiirkond, mida iseloomustab rikkaliku kõrghaljastusega metsalik üldilme. Oluline on säilitada kõrghaljastusalad.

LAIAKÜLA

Lepiku ja Iru küla vahel asub väike ning hilisema päritoluga Laiaküla. 1920. aastal koostatud nimestiku järgi asus Laiakülas vaid kolm peret.

Tänapäeva Laiaküla on hõredalt hoonestatud metsatukkadega vahelduv elamuala. Valdav osa territooriumist on kaetud elujõus puurühmade või metsaaladega. Samuti on asumis osa Pärnamäe kalmistust ning osa Pirita jõeoru maastikukaitsealast.

IRU

Iru asub tervikuna Pirita jõeoru maastikukaitsealal. Siia kuulub grupp pereelamuid ja väike osa Tallinna Botaanikaaia territooriumist. Asumisse uusi elamupiirkondi kavandatud ei ole.