Alates 1. juunist muutub biojäätmete liigiti kogumine kõikidel Tallinna kinnistutel, sõltumata sihtotstarbest või korterite arvust, kohustuslikuks.

Siiani oli biojäätmete eraldi kogumine mahutisse kohustuslik vähemalt kümne korteriga elumajades ja muu sihtotstarbega kinnistutel, juhul kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 20 kg või kui kinnistul tegutseb vähemalt 25 istekohaga toitlustusettevõte, sh restoran või muu samalaadne toiduteenust pakkuv ettevõte, lasteaed, kool või haigla, milles on vähemalt 112 kohta.

Alates 1. juunist laieneb see nõue Tallinnas kõigile mistahes kasutusotstarbega kinnistutele, majapidamised, haridus- ja toitlustusasutused, ettevõtted, organisatsioonid või muud asutused, mis on korraldatud jäätmeveoga liidetud.
Tallinna abilinnapea Joosep Vimma sõnul on biojäätmete ringlusse suunamine ehe näide ringmajandusest, millest võidab iga linnaelanik. Biojäätmetest saab teha komposti, mida linnaelanikud taas kasutada saavad. Lisaks saab biojäätmetest toota biogaasi, mis on väärtuslik energiaallikas ja sellel energial saab sõita ühistransport.

Kui biojäätmed on visatud segaolmejäätmete hulka, ei ole neid võimalik enam ringlusse suunata. Segaolmejäätmetes sisalduvad biojäätmed tekitavad lisaks veel prügilas nõrgvett, mis reostab meile joogiveeks vajalikku põhjavett. Samuti tekitavad biojäätmed prügilagaasi, eelkõige metaani, mis saastab õhku.
Ettevõtted, organisatsioonid, bürood ja muud asutused peavad ise oma jäätmevedajalt rentima või soetama eraldi biojäätmete kogumismahuti. Biojäätmete mahuti tühjendamiseks tuleb aga sõlmida leping oma jäätmevedajaga. Kui mõnes büroohoones on palju väikeseid ettevõtteid, tasub jäätmemahuteid kasutada ühiselt.
Biojäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostamist, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.

Üksikelamu, paarismaja, üksikelamuna registreeritud ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga elamuga kinnistud ei pea võtma endale biojäätmete mahutit kui nad kompostivad oma tekkivad toidujäätmed kohapeal kinnises kompostris.
Nõuetekohane komposter on igast küljest kinnine, et sinna ei pääse ligi linnud ja loomad ning piisavalt suur, et sinna saab aastaringselt tekkivaid toidujäätmeid koguda.

Kompostimiseks tuleb taotleda nõusolek oma linnaosavalitsuselt läbi iseteenindusportaali https://evald.ee/tallinn/app/jaatmekaitlus .
Ühise õuealaga paarismaja, kuni kahe üksikelamuna registreeritud ridaelamuboksi või kuni kahe kõrvuti asetseva üksikelamu kinnistul on lubatud kasutada kompostrit ühiselt. Selleks tuleb sõlmida ühiskompostri kasutamise leping.

Kolme ja enama korteriga elamud võivad ilma nõusolekut taotlemata kompostida, kuid biojäätmete mahuti peab samuti olema. Juriidilised isikud võivad kompostida vaid juhul kui registreerivad oma tegevuse Keskkonnaametis jäätmekäitlejana.
Kinnistul, kus köögi- ja sööklajäätmed ehk toidujäätmeid kompostitakse tekkekohal, võib segaolmejäätmete mahutit tühjendada üks kord kaheksa nädala jooksul. Kinnistul, kus köögi- ja sööklajäätmed kompostitakse tekkekohal ning on ka pakendijäätmete äraveo leping, võib segaolmejäätmete mahutit tühjendada üks kord 12 nädala jooksul.

Kuna pakendijäätmete ning paberi ja kartongi liigiti kogumine on enamasti tasuta ning biojäätmete äravedu on vähemalt poole soodsam kui segaolmejäätmete äravedu, on võimalik jäätmeid liigiti kogudes lisaks keskkonnahoiule ka rahaliselt säästa.

Biojäätmete tekkekohal liigiti kogumine tuleb kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel korraldada hiljemalt 1. jaanuariks 2024. Lisainfo biojäätmete liigiti kogumise, kompostimise ja ühismahuti kasutamise kohta veebilehel: https://www.tallinn.ee/et/keskkond/korduma-kippuvad-kusimused?fbclid=IwAR3riJxUGh3t5OymS1h0t0is6Oc_pq-6RteBSgJOFWr_M2nVxqkWqvp3YK8