Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

PrügiBinGo

PrügiBinGo

Mis on PrügiBinGo? 

PrügiBinGo on 2023. aasta oktoobris ja novembris läbiviidav segaolmejäätmete mahutite kohtvaatlus, mille eesmärk on selgeks teha jäätmetekitajate jäätmete liigiti kogumise hetkeolukord. Selle põhjal soovitakse elanikke motiveerida, nõustada ning teavitustööd teha, et jäätmete liigiti kogumine Tallinnas edeneks. PrügiBinGo abiga viiakse läbi kohtvaatlused, analüüsitakse tulemusi ning koostatakse välitööde läbiviimise kohta aruanne, mis saadetakse antud kohtvaatluses osalenule. 

Miks on Prügibingot vaja? 

Tallinna Linnavolikogu 05.05.2022 määrus nr 5 "Tallinna jäätmekava 2022–2026" kohaselt on jäätmehoolduse tõhustamiseks tarvis teostada rohkem järelevalvet ning korraldada teadlikkust tõstvaid aktsioone. PrügiBinGo läbiviimine aitab kaasa Tallinna jäätmekava eesmärkide elluviimisele. Sarnast jäätmete liigiti kogumise alast teavitustööd ja kontrolli nõuetekohase jäätmete liigiti kogumise üle teostatakse regulaarselt ka järgmisel aastal.

Lisaks on võimalik liigiti kogutud jäätmeid ringlusse suunata ning nendest uut väärtust luua. Segaolmejäätmeteid ei ole võimalik ringlusse võtta. 

Mis alusel PrügiBinGo minu jäätmemahutit kontrollib? 

Jäätmeseaduse § 119 lg 4 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus teostab oma haldusterritooriumil pidevat järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle.
Vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale korraldab Tallinnas jäätmehooldust Tallinna Strateegiakeskus, kelle ülesandeks on muuhulgas teostada järelevalvet eeskirja täitmise üle. 

Kuidas PrügiBinGo't läbi viiakse? 

Toimingud viiakse läbi jäätmevaldajate regulaarsel veopäeval. Segaolmejäätmete mahuti tühjendatakse jäätmeveokisse, jäätmekott lõigatakse lahti ning tuvastatakse, millised jäätmed seal on ning tehakse nendest foto. Igale jäätmeliigile vastab kindel rahvusvaheline piktogramm ning elanikele saadetakse märgukiri, kus tuuakse välja segaolmejäätmete mahutisse mittekuulunud jäätmeliikide piktogrammid. 

Kuidas tagate, et minu isikuandmed on kaitstud? 

Juhuvalimisse sattunud kinnistute jäätmevaldajate isikuandmed on lepinguga kaitstud. Välitööde läbiviija lepinguline kohustus on tagada, et isikuandmeid sisaldavaid dokumente või muid andmekandjaid, millel on isikut tuvastada võimaldavad andmed (tšekid, lepingud, haiguslood jms) ei jäädvustada ega talletata muul viisil ning et selline jääde pannakse jäätmeveokisse tagasi.

Miks just mina olen PrügiBinGosse sattunud? 

Segaolmejäätmete mahutisse ei ole lubatud biojäätmeid visata. Eelkõige kontrollitakse segaolmejäätmete mahuteid nendel elanikel, kes said linnalt kasutusse kompostri või linnaosa valitsuselt nõusoleku biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal kompostimiseks. 

Juhul, kui selgub, et kinnistul ei toimu kompostimine nõuetekohaselt (segaolmejäätmete mahutis leidub biojäätmeid), nõustatakse jäätmevaldajaid ning kui rikkumine on korduv, võidakse kompostimise nõusolek kehtetuks tunnistada.

Kes PrügiBinGot läbi viivad? 

PrügiBinGot viib läbi Osaühing Ecomarketer koostöös piirkonna jäätmevedajaga. Välitööde läbiviimisesse kaasatakse Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna ametnikud.

Kus on PrügiBinGot veel läbi viidud? 

Lisaks Tallinnale on PrügiBinGOt katsetatud Tartus, Lääne-Harju vallas, Saku vallas, Harku vallas. Lisaks on lõppenud esimesed PrügiBinGO välitööd välismaal – Tampere linnas Soomes.

Milliseid jäätmeid peab liigiti koguma? 

Jäätmeseaduse ja selle alamaktidest tulenevate nõuete järgi tuleb tekkekohas liigiti koguda vähemalt järgmist liiki jäätmed: paber ja kartong; plastid; metallid; klaas; biolagunevad aia- ja haljastujäätmed; biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; pakendid (sh paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid ja tekstiilpakendid); puit; tekstiil; suurjäätmed; probleemtoodete jäätmed; ravimijäätmed ja ohtlikud jäätmed.

Korraldatud jäätmeveo raames saab Tallinna linnas üle anda biojäätmeid, paberit ja kartongi, suurjäätmeid ning segaolmejäätmeid. Eelnimetatud jäätmete üleandmiseks saate ühendust võtta oma piirkonna jäätmevedajaga. Biojäätmete mahutisse on lubatud panna ka aia- ja haljastujäätmeid, kuid ületada ei tohi kogumismahuti kandevõimet (80-liitrise kandevõime on 40 kg ning 140-liitrise kandevõime on 70 kg).

Pakendijäätmed (klaaspakend, plast- ja metallpakend, sh joogikartong) ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveo hulka ning need saab viia avalikku pakendipunkti, jäätmejaama või tellida üksik- ja paariselamu ja kuni kahe korteriga elamu kollase koti teenus. Korterelamute juurde saab tellida eraldi jäätmemahutid klaaspakendile ning plast- ja metallpakendile, sh joogikartongile. Kollase koti teenus ning pakendijäätmete mahutite tühjendamine on tasuta.

Pakendikoti teenust eramajadele saab tellida:
  • OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO) tel 5300 0011 või Ragn-Sells AS tel 15 155, 606 0439 E-R 8:00-17:00
  • Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) tel 640 3240 E-R 9:00-17:00
Pakendijäätmete mahuteid kortermajadele saab tellida:
  • OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO) tel 5300 0011 või Ragn-Sells AS tel 15 155, 606 0439 E-R 8:00-17:00
  • OÜ Eesti Pakendiringlus (EPR) tel 633 9240 E-R 9:00-17:00
  • Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) tel 640 3240 E-R 9:00-17:00
Mida tohib pakendijäätmetesse visata? 
 

papp-japaberpakend.PNG

Papp- ja paberpakendite mahutisse:

  • pappkastid ja -karbid, jõupaber, paberkotid ja muud puhtad paberpakendid;
  • lamineerimata kartong, lainepapp.

Ei sobi: 

  • vanapaber (näiteks ajalehed, ajakirjad, raamatud, ümbrikud, töövihikud, reklaamlehed ja -kataloogid) ega määrdunud ja vettinud papp- ja paberpakendeid. Vanapaber viska oma kinnistul asuvasse paberi- ja kartongijäätmete konteinerisse või vii jäätmejaama.

 

Klaas
 

Klaaspakendite mahutisse:

  • värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid, siirupipudelid ja muud puhtad klaaspakendid (nt kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid).

Pakend
 

Plast- ja metallpakend, joogikartong mahutisse:

  • jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid;
  • kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid (näiteks šampoonipudelid);
  • plastnõud ja karbid ja muud puhtad plastpakendid;
  • toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja -korgid;
  • konservkarbid ja -purgid;
  • kartongist piima- ja mahlapakendid;
  • kartongist kondiitritoodete karbid jm. puhtad kartongpakendid;
  • joogipudelid, kilekotid, pakkekile.
Mida tohib segaolmejäätmetesse visata? 

Segaolmejäätmed on jäätmed, mis jäävad liigiti kogumisest alles. Kui jäätmeid õigesti liigiti koguda, siis segaolmejäätmeid tekib minimaalselt. 
 

Segaolmejäätmed

Segaolmejäätmete mahutisse sobib:

  • Väga määrdunud ja raskesti puhastatav pakend (nt rasvane pitsakarp, heeringapakk)
  • Toidujäätmetena tekkivad suured kondid
  • Toidulisandid ja vitamiinid
  • Kosmeetika
  • Mähkmed, hügieenisidemed, tampoonid
  • Pakendatud pühkmed, kassiliiv, jahtunud tuhk, loomade väljaheited 
  • CD-plaadid
  • Tühjad/katkised pastapliiatsid, kirjaklambrid
  • Hõõgniidiga lambipirnid
  • Suitsukonid
  • Kasutatud pabernõud
  • Klaasi- sh peeglikillud
  • Katkised nõud (tassid, klaasid, taldrikud) 

Segaolmejäätmete mahutisse ei sobi: 

  • Biojäätmed, sh vedelad jäätmed (pane kompostrisse või biojäätmete mahutisse) 
  • Puhtad pakendid (vii avaliku pakendipunkti, pane pakendimahutisse või vii jäätmejaama)
  • Puhas paber ja kartong (anna  jäätmevedajale või vii jäätmejaama) 
  • Ravimid (vii apteeki)
  • Määrdunud ja katkised (korduskasutuseks kõlbmatud) riided, jalanõud, pehmed laste mänguasjad (vii jäätmejaama) 
  • Patareid ja akud (vii müügikohta, jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti) 
  • Väikeelektroonika, nt akulaadijad ja telefonid (vii müügikohta, jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti) 
  • E-sigaretid (vii müügikohta, jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti) 
  • Tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed (jäätmejaam või ohtlike jäätmete kogumispunkt) 
  • Ehitusjäätmed (vii jäätmejaama)
  • Suurjäätmed, nt diivan ja mööbliesemed (anna korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale üle või vii jäätmejaama)
  • Ained ja esemed, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid

Mis siis saab, kui mu segaolmejäätmete mahutis on valed jäätmed? 

Kui segaolmejäätmete mahutis on sinna mittesobivad jäätmed, siis saab kodanik vastavasisulise teavituse, mille järgi peab ta oma jäätmete liigiti kogumise asjakohaste nõuetega kooskõlla viima. Peale kolme kuu möödumist tehakse juhuvalimisse sattunud segaolmejäätmete mahutitele järelkontroll, veendumaks, et segaolmejäätmetes ei ole sinna mittekuuluvaid jäätmeid. 

Vastavalt jäätmeseaduse §-le 120 prim 7 võib kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest karistada trahviühikuga 4 eurot, mis on füüsilise isiku puhul maksimaalselt 800 eurot. Kui sama teo on toime pannud juriidiline isik, siis rahatrahviga kuni 20 000 eurot. PrügiBinGo eesmärk ei ole kodanikke trahvida, vaid jäätmete liigiti kogumine kinnistul korrektselt lahendada. 

Viimati muudetud 17.04.2024