Skip to content
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C

Erivajadusega lapse toetamine

Erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted, sealhulgas korraldus

 7.1 Erivajadustega laps käesoleva õppekava tähenduses on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu‐ ja õppevahendid, ruumid, õppe‐ ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.

7.1.1.Erivajadusega lapse arengu toetamise põhimõtted

 - Võimalikult varajane märkamine,mahajäämuse või eelisarenenud valdkondade hindamine ja sobiva arendustöö planeerimine ning teostamine.

 - Võimaluste raames lapse arengut soodustava keskkonna ja õpitingimuste (sh erispetsialistid, ‐metoodikad) loomine.

- Tihe koostöö lapsevanemate ja teiste lapse arengut toetavate spetsialistidega. Koolieelne lasteasutus on loomulik jätk kodusele arendustegevusele ning valmistab erivajadusega last ette võimetele vastavaks toimetulekuks koolieas

- Lapsevanema toetamine ja nõustamine.

 7.1.2. Erivajadusega lapse arengu toetamise töö korraldus

- Lapse võimalike erivajaduste ja nende ulatuse väljaselgitamine toimub pärast lapse lasteaeda tulekut vanematelt saadud info (individuaalsed vestlused, arenguvestlus), lapse vaatluste (vabas‐ ja õppetegevuses ) ja tema arengu hindamise teel (lapse arengu eeldatavad tulemused). Loetletud andmete põhjal selgitatakse välja lapse arenguks vajalike meetmete osa.

 - Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.

- Kõne‐ ja/või keelearengu häire ilmnedes nõustab logopeed lapsevanemaid ja rühmaõpetajaid. Logopeedilist tuge vajavate lastega (alates 4. aluaasstast). Kutsume õppenõustamis keskusest logopeedi.

- Koolikohustuse edasilükkamine kuulub nõustamiskomisjoni pädevusse, kuhu pöördub lapsevanem.Vanema soovil vormistab lasteasutus koolipikendust taotlevale lapsele iseloomustuse, mille allkirjastavad rühmaõpetajad.Nõustamiskomisjoni otsusega koolipikenduse saanud lapsele koostavad rühmaõpetajad koostöös vanemate ja vajadusel teiste spetsialistidega individuaalse arenduskava (IAK) toetust vajavates valdkondades. IAK täiendatakse ja muudetakse vajadusel kogu õppeaasta vältel.

7.2 Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja. Andekate laste puhul on edasiminek ühes või mitmes arenguvaldkonnas tavapärasest kiirem, see tähendab 1‐2 aasta võrra eakohasest tasemest ees. Enne kooli on eristatav andekus järgmistes valdkondades:

ü  vaimsed võimed ja õpistiil, 

ü  kõne areng ja suhtlemisoskus, sh teiste keelte õppimine, 

ü  kehalis‐kinesteetilised võimed,

ü  muusikalised võimed,

ü  emotsionaal‐käitumuslik valdkond

7.3.Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.

7.3.1 Rühmas, kus õppe‐ ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad mitte‐eesti kodukeelega lapsed eesti keele kas lõimitud tegevuste kaudu, millele võib lisanduda eesti keele tugiõpe(osalevad koos vene õppekeelega lastega, eesti keele tundides).

7.4 Arenguvestluse käigus tehakse kokkuvõte hindamistulemustest; kirjeldatakse võimalikult täpselt lapse arengutaset; pakutakse perele mõistmist ja tuge; arutletakse lapse ning pere vajaduste ja lasteaias olemasolevate võimaluste üle.

7.6 Vajadusel leida lapsele sobiv sekkumisviis: koostöös lapsevanematega rakendatakse lapsele sobiva õppe‐ ja kasvatusprotsessi korraldamisel lisaks rühma tegevuskavale individuaalset arenduskava. Lasteasutuses koostöös kohaliku omavalitsusega on tagatud pedagoogide väljaõpe, lisaabi nii spetsialistide kui ka vahendite näol; lapse sobitus‐ või erirühma suunamiseks on lapsevanemal vaja pöörduda elukohajärgse nõustamiskomisjoni poole.

 Õppeaasta lõpul tehakse ühiselt kokkuvõte individuaalse arenduskava toimimisest ja arengukeskkonna (rühmatüübi) sobilikkusest lapsele.

Viimati muudetud 07.11.2018