Ristiku Põhikooli ajalugu
„Minu Ristikheina kool,
see on meie töö ja hool.”
Koolilaul
Ristiku põhikool tegutseb vanas ja väärikas hoones. Selle projekteeris 1930ndate aastate Eesti tunnustatumaid arhitekte, Tallinna peaarhitekt Herbert Voldemar Johanson (10.09.1884 Haljala – 24.09.1964 Göteborg).
1928. aasta oktoobris valmis Ristiku (tol ajal Oskari) tänava lõpus peaaegu kesk lagedat välja koolimaja, mida peeti Eesti selle perioodi ilusaimaks koolihooneks. Värvilahendused helepruunist pähkelpruunini, kirsipunane, metsaroheline, valge – kõik looduse värvid. Kergus. Heledus. Värvirõõm.
On tähelepanuväärne, et Ristiku põhikooli koridoride ornamentika mustrilahendus on sarnane Eesti riigikogu hoone omaga, sest arhitekt Johanson oli ka riigikogu hoone projekti autor.
Peaaegu kogu aeg on nende seinte vahel antud haridust.
Ristiku põhikool on 1973. aastal asutatud Tallinna 3. Logopeediakooli õigusjärglane.
1973. aastal avatud koolis oli 13 pedagoogi. Õpetajana asusid tööle Malle Annilo, Luule Helk, Irina Hendrikson, Olga Kirspuu, Vaiki Labi, Aime Mölder, Juta Ott, Aino Sepa, Urve Silm ja Asta Õunapuu, logopeedina 1956. aastal Moskva Riikliku Pedagoogilise Instituudi surdopedagoogina lõpetanud Linda Rõuk ja õppealajuhatajana 1968. aastal Leningradi Herzeni-nimelise Pedagoogilise Instituudi defektoloogia teaduskonna lõpetanud Helvi Kõrsmaa. Direktoriks määrati Elviira Poom. Kooli esimene lend lõpetas 1977. aastal.
Logopeediakoolis said eriõpet need üldkoolist suunatud õpilased, kes ei suutnud õppeprogrammi omandada põhiliselt düsgraafia tõttu.
Laste tervise uurimisel ja eriõpetuse vajalikkuse tõestamisel tegid suure töö ära arstid A. Aero, H. Eiso ja E. Ivandi. Tänu arstide abile sai selgeks, et kõnepuue (lugemis- ja kirjutamispuue) ei ole iseseisev nähtus, vaid haiguslike protsesside tagajärg.
Logopeediakooli õpetaja Vaiki Labi meenutab: „Inimlapsed on natuke lillede moodi. Mõnel on kaunid kroonlehed ja teravad okkad. Ta on uhke ja õisi täis. Teine peab leppima väikese karvase nupukesega, lehed maad ligi longu. Ometi tahavad nemadki õitsemisrõõmu tunda. Aga kui juured ei ulatu juua saama või on ümbrus saastunud? Siis peab õpetaja olema see, kel jätkub soojust ja valgust, kannatust ja tarkust juhtida see inimtaimeke veelätteni, nii et iga rohuroheline idu avaneks arusaamisele. Ma usun, et logopeediakool saigi selleks kohaks, kus võeti südamevarjule hangedes eksinu, külmal kooliteel tühja paunaga keksinu. Võeti vastu aguliasukad, need, kellel hingel külm ja puudusid kasukad. Selle, kes tõbine, üksik, iseäralik või isepäratu. Lapsi tuli meile nii erilaadseid, et vahel tundus, nagu õpetamine polnudki esmatähtis. Palju olulisem oli mõista ja arvesse võtta nende eripära. Alles siis, kui olid õpetajana neile sõbraks saanud, võis oma erimetoodika varamu lahti lüüa. Kui vajaka jäi, sai kaasõpetajatega aru peetud, nõu küsitud.”
Õpetajad said võimaluse täiendada end eripedagoogikas. Kõik õpetajad läbisid täiendusinstituudi juures 2-aastased kursused ja osalesid seminaridel, kus esinesid vabariigi esilogopeedid.
Nagu kirjutab õpetaja Vaike Labi: õpetajad aitasid oma õpilasi mente et corde (mõistuse ja südamega).
Uut tüüpi kooli loomise alus oli loodud.
Ajalugu arvudes
Kooli nimetused
- 1973 Tallinna 3. Logopeediakool
- 1982 Tallinna 57. 8-klassiline Kool
- 1988 Tallinna 57. 9-klassiline Kool
- 1993 Tallinna 57. Põhikool
- 1998 Tallinna Ristiku Põhikool
- 1999 Ristiku Põhikool
Kooli direktorid alates aastast 1973
- Elviira Poom 1973–1979
- Mai Siim 1979–1981
- Aleksander Lilles 1981–1986
- Vaike Nellis 1986–2001
- Katrin Luhaäär 2001-
Vajadus põhjaliku remondi järele kasvas aga järjest. 1999. aastal algas kapitaalremont. Maja renoveeriti muinsuskaitse järelvalve all. Saali peale ehitati välja viies korrus. Koos majaga tegi uuenduskuuri läbi ka kooli ümbrus.
Ristiku tänava kool avati taas pidulikult 31. augustil 2000. Helebeež maja, valged dekoratiivsed hiigelmunad paekivihallil trepil, säras endises ilus – nagu ehitusvalmilt 1929. aastal, olles Eesti Vabariigi ilusaim koolihoone.
Töö teostas ehitusfirma EMV.