Kuidas leida jõulutunnet, kui lund ei ole?

Viiendikud ei jõua jõule ära oodata, aga õiget tunnet pole, sest lund on ainult natuke, liiga natuke. Mis siis ikka, tuleb mujalt abi otsida.

Kohe meie koolist mõnesaja meetri kaugusel on Rahvusarhiivi Madara tänava uurimissaal, kust meile selleks abi pakuti. Kõigepealt saime teada, mida tähendavad sõnad arhiiv ja kartoteek. Seejärel saime jõulutunnet maailma esimest Londonis tehtud jõulukaarti vaadates. Abiks olid ka jõulumultikad. Siis tohtisime minna päris arhiiviruumi, kus oli palju liikuvaid riiuliseinu ja väga eriline lõhn. Seal nägime jõulukaarte, mis olid saadetud meie esimesele presidendile Konstantin Pätsile, ja nägime kaarti, mida saadab meie praegune president Alar Karis tänavu jõuludeks üle maailma teistesse riikidesse. Vaadake piltidelt sinise taustaga kaarti!

Kui silmad olid juba palju jõulutunnet saanud, sai ka nina oma osa, nuusutasime väikestest klaaspurkidest jõululõhnasid ja mõistatasime, mis on mis lõhn. Kõik tundsid kohe ära kaneeli, kardemoni ja nelgi ja jõulutunne oligi ka ninas olemas.

Huvitav fakt, kunagi 500 aastat tagasi olid piparkoogid ainult väga rikaste inimeste luksus ja neid kaunistati näiteks klaasikildudega.

Kõige lõpuks saime ise jõulukaarti meisterdada. Tulid väga ilusad kaardid.

Kui kaardid valmis, jalutasime veel vanalinna Raekoja platsile ja saime osa ka jõuluturu melust.

Oli väga tore päev ja nüüd usume kõik, et jõulud tulevad ka sellel aastal.

Vaata pilte siit.