5.c ja 9.c klass osalesid kahel luulekonkursil: Põhjamaade Mesindusfestivali raames korraldatud „Mesilamaagia“ üritusel ja Karksi-Nuia Kultuurikeskuse väljakuulutatud võistlusel.

Et mesilased on olid Maa peal juba enne meid ning et need toredad sumisejad ka edaspidi meile palju pakkuda saaksid, siis peame neist väga hoolima. Mesilased on meie keskkonna seisukorra parimad hindajad!

Nii rääkisid loodusainete õpetajad lastele veelkord mesilastest ning nende rollist keskkonnas ning hiljem kirjutasid toredaid mesilasluuletusi.

Kuidas meie kooli õpilastel võistlustel läks, ei ole veel tänaseks teada, ent see ei oma suures plaanis nii suurt tähtsust, sest eesmärk on hoida meid ümbritsevat keskkonda!

Mesilastest rääkisid ja õpilasi juhendasid Jaanika Jõgiste, Kajalin Luts, Mairi Valtin ja Andres Hallik.

Töökas mesimumm

Lendab töökas mesimumm
õielt õiele, summ-summ.
Korjab õietolmu siit ja sealt,
iga kauni lille pealt. 

Nüüd ruttu tarru selle viib,
läheb selleks vaid üks viiv.
Tarus kärgedes seal valmib mesi.
Kes küll selle valmis tegi?

Delinda (5.c)

Mesilaste defitsiit on juba käes

Kellele ei meeldiks mesi?
Magusam kui maitsetu vesi.
Kuid kas kauaks meil seda veel jääb, 
sest mesilaste defitsiit on juba käes. 

Kuidas seda küll muuta,
sest mesilane pole maa mis eksisteerib ka ilma kuuta?
Kuid selge tõsiasi on see,
et maa ilma mesilasteta pole päris see.

Mirko (5.c)

Mesimummi päev

Suvehommik, päike paistab,
kaste kuivab, rohi tärkab
ja ka mesimumm ärkab,
varsti suminaga õue täidab.

Õielt õiele lendab mumm,
nimeks tal on Mesimumm.
Korjab nektarit siit ja sealt,
päevatöö nii tehtud saab,
puhkama nüüd temagi jääb.

Keira (5.c)

Mesilane (BEE)

Mesilane on kollane ja must,
temaga on üks suur lust.
Tal on üks suur nõel,
vahel on ta väga õel.

Seda ta kasutab enda kaitsmiseks,
kui võtame ta mett maitsmiseks.
Me võiksime mesilasi päästa
ja maailma rohkem säästa.

Hendry (9.c)

 …

Juhul kui end peidab rohus,
mesilane on siis ohus.
Tervisliku mee eest sind,
tänama peab, mesilind!

Kaur (9.c)