Skip to content
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C

Tallinn sai rohelise pealinna aastaks Grenoble’ist palju häid ideid

Roheline pealinn 2022 Grenoble on Tallinnale eeskujuks kliimamuutustega kohanemisel ja säästliku liikuvuse edendamisega.

Rohelise pealinna tiim Grenoble'is

Tallinna Euroopa rohelise pealinna meeskond käis juuni alguses külas praegusel, 2022. aasta rohelisel pealinnal Grenoble'il, kus toimus rohelise pealinna ja rohelise lehe tiitli saanud linnade võrgustiku kohtumine. Tegusa nädalavahetuse jooksul tutvuti paljude erinevate rohelise pealinna tegevustega, millest ammutati inspiratsiooni ka meie eelseisvaks tiitliaastaks.

Kõik Euroopa rohelise pealinna ja/või rohelise lehe tiitli saanud linnad kuuluvad rohelise pealinna võrgustikku. Grenoble'is oli 1.–4. juunini järjekordne kohtumine, kus lisaks Tallinnale oli kohal enam kui 15 linna esindajaid nii Lõuna- kui Põhja-Euroopast. Lisaks toimus rohelise pealinna kultuurifestival.

Grenoble
Vaade Grenoble'i linnale

Tallinnast osalesid kohtumisel Euroopa rohelise pealinna partnerlussuhete juht Kadri Kopli, programmijuht Kati Remmelkoor, kommunikatsioonijuht Kaidi Aher ning rohepöörde kompetentsikeskuse koordinaator Pille Arjakas.

Maaliline mägilinn Grenoble asub Kagu-Prantsusmaal Alpides. Seal elab ca 160 000 inimest, aga väiksel pindalal – sest linn on justkui mägede vahele orgu „surutud". Grenoble on alati jätkusuutliku ja rohelise mõtlemise esirinnas olnud – ta oli näiteks esimene Prantsusmaa kohalik omavalitsus, kes võttis 2005. aastal vastu kliimaplaani. Aga mida saaksime me sealt Tallinnale – riigi suurimale, pealinnale eeskujuks võtta? 

Probleemiks õhusaaste

Suurimaks väljakutseks on Grenoble'is õhusaaste, sest kuna linna ümber on kõrged mäed, jääb kõik õhusaaste linna paigale ning õhu kvaliteet pole seetõttu alati väga hea. See motiveeribki linna jätkusuutlike liikumisvõimalusi arendama ja propageerima. 

„Neil on mitmeid erinevaid keskkonnasõbralikke algatusi, näiteks suunatakse autosid kesklinnast välja, Grenoble panustab tugevalt rattateede arengusse ning seal on ka linnale kuuluv rattalaenutus, kust nii elanikud kui ka turistid saavad rentida rattaid," rääkis Tallinna Euroopa rohelise pealinna partnerlussuhete juht Kadri Kopli.

Grenoble

„Saime tutvuda linna keskkonnasõbralike elurajoonidega, mille ehitamisel on ehitusmaterjali taaskasutatud, mis on energiasäästlikud ning mille planeerimisel on arvestatud ka ümbritseva loodusega," lisas ta.

Üks põnevaid Grenoble'i projekte on näiteks ehitusmaterjalide taaskasutus: vanad sõjaväehooned, mis seal asusid, võeti tükkideks ja kasutati kõiki materjale uuesti. Taaskasutada õnnestus 98% materjalidest—betooni, klaasi, puitu, metalli. Kõik võeti lahti, sorteeriti ära ja mõeldi hoolikalt läbi, mida kuidas taaskasutada annab.
 

Hooldamata alad elurikkusele

Elurikkuse kaitsmiseks ja suurendamiseks jäetakse linna rohkem looduslikke hooldamata alasid. Parkides on kolme sorti piirkondi: iluaiad, klassikalised pargid ja looduslikud pargid. Aina rohkem ruumi antakse looduslikele parkidele, kus niidetakse ainult korra aastas ning lubatakse kasvada kohalikel taimedel—isegi nõgestel, pujudel jmt. See pakub putukatele rohkem elupaiku. 

Grenoble'i lilled

Samuti oli näiteks ühes pargis põllulillede ja odra peenar, kus kasvas rukkililli, moone ja muid põllulilli, mis tolmeldajatele meeldivad. Eraldi alad olid sellised, kus lubati ka puudel loomulikul viisil alusmetsa kasvatada ja kõik maha võetud puude tüved on jäetud parkidesse loomulikul viisil kõdunema, jällegi selleks, et oleks rohkem elupaiku putukatele. Osa puid lõigatakse spetsiaalselt sellisel viisil, et tekiks rohkem harusid ja õõnsusi, et lindudel ja nahkhiirtel oleks elupaiku. Parkides asuvad tiigid ja ojad on samuti jäetud looduslikuks, et need pakuksid elupaiku konnadele ja vesilikele. 

Mesilad ja loodusesõbralik linnavalgustus

Linnal on ka oma aed koos kasvuhoonetega, kus kasvatakse taimi linna haljastuseks. Samuti on seal kasvuhooned, kus kasvatatakse toalilli linna allasutustes kasutamiseks. Ka lõikelillede kasutamist on vähendatud 50%, sest suveperioodil saadakse kõik lõikelilled linna aiast. Aias on ka köögiviljaaed, mille saadused lähevad linnavalitsuse sööklasse. Samuti on seal linna mesitarud, mesi läheb linna kingitusteks. Linn kasutab teatud pargialade hooldamiseks lambaid. Tegemist on villalammastega, kes saavad elada linnas oma elupäevade lõpuni. 

Grenoble

Huvitav oli ka linna valgustuse ümber mõtestamine, energiasäästlikumaks muutmine ja et see häiriks öösel vähem loodust. Näiteks on parkidesse pandud led-lambid, millel on liikumissensorid. Muidu on öösel 10% võimsuse peal, aga kui keegi lähemale tuleb, lähevad korralikult põlema. See hoiab ühelt poolt kokku elektrit ja teiselt poolt loob parema keskkonna loomadele, lindudele ja putukatele.
 

Kliimamuutustega võitlemine

Kuna kliimamuutused on teinud suved palju kuumemaks, siis on Grenoble linn pidanud mõtlema, kuidas vähendada kuumasaari ning ka seda, kuidas toime tulla liigse veega, kui on äikesetormid. Seetõttu on proovitud tuua linnaruumi rohkem selliseid pindasid, kuhu vesi saab imbuda —trammiteed on kaetud muruga, parkimisalade asemele on tehtud kohalike taimedega parke, laste mänguväljakud on kaetud sellise materjaliga, mis laseb vett läbi. Et tagada jahedust on istutatud puid ja hoolitsetakse suurte puude eest, et nad varju pakuksid. 

Grenoble

Kultuurifestival inspireeris

Kultuurifestivaliltki sai Tallinna tiim järgmise aasta rohelise pealinna korraldamiseks huvitavaid ideid. „Üle linna toimus mitmeid üritusi: rattarongkäik läbi linna, kontserte, teatrietendusi, arutelusid ja rulluisudisko. Ühe ürituse raames oli parki tehtud lastele mänguala, kus oli kasutatud taaskasutatud materjale – vana mööblit jmt ning looduslikke materjale. Ühe mäe otsa on selleks suveks tehtud ajutised magamiskohad, mille on disaininud arhitektitudengid. Soovijatel on võimalik majakesi broneerida ja veeta romantiline õhtu mäe peal looduses," kirjeldas Kopli. 

Grenoble'i kultuurifestivali skulptuurid

Kokkuvõtvalt oli nädalalõpp rohelises pealinna Grenoble'is huvitav ja inspireeriv. „Tallinna delegatsioon sai Grenoble'ist palju häid ideid, mida rakendada teel rohelisema ja jätkusuutlikuma linna poole. Võrgustiku kohtumise ajal kinnitasime üle head suhted Lahti ja Grenoble linnadega. Kontaktid said loodud Kopenhaageni, Ljubljana, Lappenranna jaMecheleniga," sõnas Kopli.

Euroopa Komisjon annab Euroopa rohelise pealinna tiitlit välja alates 2010. aastast. Eelmisel aastal kandis seda tiitlit meie naaberriigis Lahti ja käesoleval aastal Grenoble. Järgmine aasta on meie kord. Roheliselt pealinnalt oodatakse kõrgetele keskkonnahoidlikele standarditele vastamist ning ambitsioonikaid tulevikueesmärke pidevalt kestlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks muutumises.

Rohelise lehe auhind asutati 2015. aastal, et tunnustada Euroopa väikelinnade (20 000 kuni 99 999 elanikku) pingutusi jätkusuutlikuma elukeskkonna poole pürgides.

Grenoble

Sarnased uudised