Erivajadustega lapsed
Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks (AEV), kooliealiste laste puhul kõneldakse aga hariduslikust erivajadusest (HEV). Arenguline ja hariduslik erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas.
Erivajaduse ajutine iseloomupõhjuseks võib olla lapse puudumine pika ajavältel, väsimusseisundid tervisehäirete korral, probleemid perekonnas, lapse isiksuse, sh suhtlemise iseärasused, motoorne rahutus või vastupidi-pärsitud aktiivsus jne
ARENGULISTE ERIVAJADUSTEGA LAPSED
- Puudega ehk puudest tingitud erivajadusega lapsed.
- Sotsiaal-, emotsionaalsete ja/või käitumisprobleemidega lapsed.
- Somaatiliste, krooniliste haigustega lapsed.
- Andekad lapsed.
Varajane sekkumine – s.o arenguliste erivajadustega laste võimalikult varajane märkamine, mille sisuks on nii lapse eakohast arengut takistavate probleemide väljaselgitamine kui ka lapse varajane arendamine. Sekkumine on lapse arengutasemele vastav õpetus.
Varajase sekkumise üldiseks eesmärgiks on teiseste kõrvalekallete ennetamine, kõrvaldamine, raskematel juhtudel nende leevendamine.
Varajane sekkumiseetapid:
-
Arenguliste laste võimalikult varajane märkamine (vanuses 0 –3).
-
Mahajäämuse ja/või paremini arenenud valdkondade hindamine.
-
Sobiva arendustöö planeerimine ja elluviimine.
-
Kaasamine –AEV lapse paigutamine eakaaslastega samasse keskkonda, kus tema tarvis kohandatakse õppekava, metoodikat, õppematerjale jne
-
IAK –individuaalne arenduskava koostatakse rühmakaaslastest oluliselt erineva(1-3a lastel üle ühe aasta, 4-7a lastel üle kahe aasta ) arengutasemega lapsele. IAK rakendamine võimaldab arvestada arengulise erivajadusega lapse ja temaperekonna vajadusi, aitab tagada lapse võimetekohase arengu. IAK-ks võib lugeda igasugust lasteaiasisest kokkulepet, mis täpsustab konkreetse lapse õpet.
-
Individualiseerimine –tegevuste kohandaminelaste individuaalsetele iseärasustele.
-
Diferentseerimine –tegevuste jõukohastamine.
-
Koolipikendus –koolikohustuse täitmise edasilükkamine.
AEV laste puhul on tingimata vajalik lisatöö õpetajate, spetsialistide ja lapsevanema poolt, et luua võimetele vastavad keskkonna tingimused ja rühmasisest individuaalset lähenemist ehk teisisõnu kohandatud õpikeskkonda
Tallinna Rukkilille lasteaed pakub logopeedi abi.
Missuguseid sõnu ja väljendeid võiks sinu laps erinevas eas osata, mis kõne arengut soodustab ja kuidas saaksid lapse arengut toetada?
Põhjalikke soovitusi jagavad lasteaia või erinevate keskuste logopeedid.
Tallinna Rukkilille Lasteaias töötab logopeed, kelle töö eesmärgiks on kõneliste raskustega laste väljaselgitamine, kõneravi korraldamine ja läbiviimine ning koostöö õpetajate ja lastevanematega.
Logopeedi kabinet asub I korrusel.
Lapse arengu hindamine Tallinna Rukkilille Lasteaias.
1. Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist.
2. Õpetajad viivad läbi lapse arengu vaatlemise ja hindamisi konkreetse kava alusel, mis koostatakse õppeaasta alguses.
3. Hinnatakse õpetaja juhitud tegevust, lapse igapäevaseid tegevusi ning iseseisvat tegevust ja mängu.
4. Lapse arengu hindamise aluseks on laste oodatavad üldoskused ja arengutulemused vastavalt õppekava valdamise astmetele.
5. Lapse arengut hinnatakse tulemuste põhjal, andes lapse poolt saavutatule väärtuse ning tunnustades lapse saavutusi, arengut, positiivseid hoiakuid ja huve.
6. Korda aastas hinnatakse kooliminevaid laste üldist arengut vastavalt arengukaardile ja arengumängule. Koostatakse koolivalmiduskaart.
7. Kord aastas teostatakse laste rahuloluuringut.
8. Vähemalt kord aastas viib õpetaja vanemaga läbi lapse arengut käsitleva arenguvestluse, mis annab tagasisidet lapse arengu ja õpitulemuste kohta, selgitab vanemate seisukohti ja ootusi lapse arenguga seoses.
9. Lapse arengu hindamisel võib materjali koguda erinevatest allikatest. Täiendavat informatsiooni hinndamiseks saame ka vanematelt, õpetajalt, spetsialistilt (muusikaõpetaja, eesti keele õpetaja, logopeed).
10. Laste hindamise tulemuste põhjal koostab õpetaja rühma tööplaani ja vajadusel individuaalsed plaanid.
11. Laste hindamiseks kasutatakse järgmisi meetodeid: vaatlus, vestlus, intervjuud, küsimustikud, testimine ja muud hindamismeetodid.
12. Lapse arengu jälgimiseks koostatakse "Lapse arengu kaust". Lapse arengumapp on teabekogum lapse arengust, mis aitab märgata lapse omadusi ja jäädvustada tema arengut. Lapse arengumapp on rühmas kogu lapse külastamise aja. Lapse arengu kausta sisu on järgmine: tiitelleht; lapse teosed/taiesed, mis näitavad lapse arengu dünaamikat (joonised, töövihikud ja -lehed, küsimustikud, testid jne), vaatluslehed, lapse arengukaart. Laste tööde arvu määrab õpetaja.
13. Laste kõne uuringut teostab logopeed kord aastas alates 3-aastastest lastest. Tulemused registreeritakse logopeedi aruandes.
14. Antropomeetriliste andmete uuringu viivad läbi rühmaõpetajad kaks korda aastas, tulemused salvestatakse vastavas nimekirjas.
15. Lasteaialapsi hinnatakse koolivalmiduskaardi alusel. 7-aastaste laste koolivalmiduse hindamine toimub aprillis-mais õppekava ja testide põhjal.
16. Õppeaasta lõpus võtab õpetaja kokku lapse arengulised tugevused ja nõrkused.
17. Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud tingimustel.
Väljaspool meie lasteaeda teenusele registreerimine:
Tallinna Õppenõustamiskeskus
Õppenõustamiskeskus on laste arenguliste erivajaduste märkamise ning individuaalse arengu toetamise piirkondlik tugikeskus.
Õppenõustamise ülesanded:
- Laste, lapsevanemate ja lastega töötavate isikute nõustamine.
- Lapse võimete ja arenguvõimaluste väljaselgitamine.
- Õppimise või käitumisega seotud probleemide ennetamine ning lahendamine.
Õppenõustamiskeskus pakub järgmist nõustamist:
Logopeediline
Eripedagoogiline
Psühholoogiline
Sotsiaalpedagoogiline
Aadress: Vilde tee 120, Tallinn (Mustamäe filiaal)
telefon 56715802
Adeli Rahvusvaheline Rehabilitatsioonikeskus
Aadress: Endla 4, Tallinn
Helistage telefonil 6565104 või numbril 654 4840
Tutvu Kõneravi võimalustega www.koneravi.ee’