Mardipäev on Eesti rahvakalendris oluline tähtpäev, mida tähistatakse igal aastal 10. novembril. See sümboliseerib rahvatraditsioonides talve saabumist ja sügiseste tööde lõpetamist. Mardipäevaga seonduvad paljud traditsioonid ja kombed, millest osa on püsinud muutumatuna läbi aegade, teised on aga ajas kohanenud või muutunud. Tänapäeval on mardipäev oluline osa Eesti kultuuripärandist. Traditsiooniliselt riietusid mardipäeval inimesed tumedatesse rõivastesse ning kehastusid mardisantideks. Maskeerituna käidi külast külla, soovides õnne, viljakust ja head saaki. Mardisandid esitasid laule, tantse ja mõistatusi ning vastutasuks anti neile ande – toiduaineid, näiteks liha, leiba või köögivilju. Tallinna Rukkilille Lasteaias tähistati mardipäeva traditsiooniliselt, pakkudes lastele võimalust kogeda selle päeva eripära omal moel. Lapsed valmistusid hoolega – nad kandsid tumedaid riideid ja tõid kaasa kodus meisterdatud või rühmas tehtud maske. Lisaks kandsid nad kaabusid, läki-läkisid ning kasukaid ja veste, mis tegid nad tõelisteks mardisantideks. Lapsed laulsid tuntud mardipäevalaule ja tantsisid mardi tantse, tuues endaga kaasa vana aja rõõmu ja lusti. Santimise juurde käib ka õnne jagamine, ja seekord said kõik osa vahvast õnnejagamisest: jagati jäätiseõnne, rahaõnne, mänguasjaõnne, terviseõnne ja muudki. Pärast laulmist, tantsimist ja mängimist asusid lapsed rõõmsal meelel koduteele. Tasuks vahvate laulude ja õnne jagamise eest said mardisandid präänikuid – magusaid mälestusi toredast päevast.