Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering
Oled jõudnud Põhja-Tallinna üldplaneeringu lehele!
Üldplaneeringu veebikaartide ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda:
VEEBIRAAMATUS
Ettepanekuid saab esitada ning täpsema menetlusega tutvuda:
TALLINNA PLANEERINGUTE REGISTRIS
Põhja-Tallinna üldplaneering on vastuvõtmise eelses staadiumis. Peale üldplaneeringu vastuvõtmist viiakse läbi avalikustamine, mille raames on igaühel õigus üldplaneeringu lahendusele ettepanekuid esitada.
ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK
Mis on üldplaneering?
Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse tasandi planeering, mille ülesanne on määrata omavalitsuse ruumilise arengu põhimõtted, suunata maakasutust (nt kuhu tulevad elamumaad, ärimaad, segahoonestuse alad, haljasalad, transpordimaa jne) ning tagada linna tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng. See on strateegiline dokument, mis seab raamid tulevastele detailplaneeringutele ja projektidele, suunates nii elukeskkonna, infrastruktuuri kui ka rohevõrgustiku arengut – linnaruumi terviklikku arengut.
Üldplaneering nagu ka nimetus viitab, vaatab linnaarengut suuremas skaalas ja määrab linna ruumilise arengu üldpõhimõtted.
Üldplaneeringu ülesanne ja eesmärk:
- Ehitus- ja maakasutustingimused – nt määrata, kuhu tulevad elamualad, segafunktsiooniga alad, äripiirkonnad, tööstus- ja rekreatsioonialad, taristu jms ning määratakse nendele maakasutustele üldised ehitustingimused (kõrgus, tihedus, arhitektuuritingimused jne).
- Infrastruktuur ja liikuvus – nt määrata jalg- ja jalgrattateede, sõiduteede, (rööbas)ühistranspordi võimalikud koridorid, sadamate, raudteede, tehnovõrkude, jäätmekäitluskohtade ja liikluskorralduse kavandamise üldpõhimõtted. Seega määratakse võimalikud koridorid ja ruumivajadus ning nende kavandamise põhimõtted.
- Keskkonnakaitse ja rohevõrgustik – tagada loodusväärtuste säilimine, seada tingimused rohevõrgustiku toimimiseks, kliimamuutustega kohanemiseks (nt rohealade planeerimine, üleujutusriskide arvestamine) ning inimestele puhkevõimaluste loomine nii ülelinnalisel kui ka kodukoha lähedasel tasandil.
- Avalik ruum ja elukeskkond – tagada tasakaalustatud ja tervislik linnakeskkond ning luua vaba aja veetmise võimalusi läbi avaliku ruumi tarbeks maa-alade reserveerimise ja avaliku ruumi kavandamise tingimuste määramise. Selle eesmärk on tagada elanikele ja linna külastajatele liikumiseks, puhkamiseks, kultuuri- ja sporditegevuseks vajaliku maa-ala olemasolu. Avaliku ruumi all on mõeldud nii parke, haljasalasid, tänavaruumi, väljakuid, avalikud õuealasid, kõnniteid, sujuvaid ühendusi jalakäijatele ja ratturitele.
- Miljööväärtuste hoidmine ja säilitamine – määratakse miljööväärtuslikud piirkonnad ning seatakse nende säilimiseks ja hoidmiseks vajalikud kaitsetingimused.
- Ja teised linnaarengut suunavad üldpõhimõtted.
Üldplaneeringu avalikustamine: roll ja ootused
Üldplaneering on olemuselt ühiskondlik kokklepe. Avalikustamise eesmärk on tagada, et üldplaneeringu lahendused oleksid kõigile arusaadavad ning et kõigil huvitatud osapooltel oleks võimalik oma ettepanekuid ja seisukohti väljendada.
Milliseid ettepanekuid saab üldplaneeringule teha?
- Maakasutuse täpsustamine – nt rohealade, elamualade, ühiskondlike ehitiste maa või äripiirkondade täpsem määratlemine, ehitustingimuste täpsustamine jne.
- Liikuvuse parandamine – nt ettepanekud jalgrattateede, ühistranspordi või tänavavõrgu osas jne.
- Keskkonna ja rohevõrgustiku kaitse – nt ettepanekud uute parkide, haljasalade osas, täpsustused roheühenduste osas, looduslike alade säilimiseks jne.
- Avaliku ruumi ja teenuste parandamine – nt soovitused, kus võiks olla rohkem avalikke ja ühiskondlikke funktsioone, avaliku ruumi vajaduste ning avaliku ruumi kvaliteedi parendamise põhimõtete osas.
- Kohalike eripärade arvestamine – nt ettepanekud, mis lähtuvad piirkonna ajaloost, kultuuripärandist või kogukonna vajadustest.
- Muud üldplaneeringu lahendust täpsustavad ettepanekud.
Ettepanekuid saab teha üldplaneeringu skaalat silmas pidades (pinkide, prügikastide asukohtade määramine on juba detailsem skaala ning üldplaneeringuga neid paika ei panna).
Linnaosa üldplaneeringu kehtestamisega kaotavad Tallinna üldplaneering ning Paljassaare ja Russalka vaheliserannaala üldplaneering Põhja-Tallinna linnaosa piirides kehtivuse.
ÜLDPLANEERINGU MATERJALID (mai 2025)
Üldplaneeringu seletuskiri.pdf
Üldplaneeringu kaardid:
- Maakasutus
- Korruselisus
- Avalik ruum
- Rohevõrgustik
- Tänavavõrgustik
- Rattateed
- Ühistransport
- Sotsiaaltaristu
- Sadamad
- Piirangud ja väärtused
- Kultuuriväärtused
- Miljööalad: Kalamaja, Pelgulinn, Kelmiküla, Pelguranna, Sirbi, Laevastiku, Kopli-Niidi, Kopli liinid
- Tehnovõrgud:
Veevarustus, Kanalisatsioon, Sademeveekanalisatsioon, Elektrivarustus, Sidevarustus, Kaugküte, Kaugjahutus, Gaasivarustus
Keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) materjalid asuvad:
Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine | Tallinn
ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE PROTSESS
Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 a otsusega nr 8.
Lähteülesanne kinnitati Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006 a korraldusega nr 1286-k, millega sõnastati esialgsed peamised eesmärgid ja alused, millele toetudes üldplaneeringulahendust koostama hakatakse.
Üldplaneeringuga samaaegselt on koostatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), mis käsitleb üldplaneeringu keskkonnaaspekte ja neist lähtuvaid võimalikke arengualternatiive ning leevendavaid meetmeid. KSH algatati Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2007 korraldusega nr 1273. KSH protsessi korraldab ja koordineerib Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Aruande koostaja on OÜ Alkranel, aruandes esitatud tulemuste alusel on üldplaneeringut täiendatud.
Üldplaneeringu eskiislahenduse esimene avalik arutelu toimus 14. oktoober 2010 Kalamaja põhikoolis. Üldplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) avalik väljapanek toimus 25. juuni- 26. september 2013. KSH aruannet ja üldplaneeringu eskiisi tutvustav avalik arutelu toimus 22. augustil 2013 Põhja-Tallinna Valitsuses ning täiendav arutelu 26. septembril 2013.
Perioodil 2015-2018 osaleti Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamise raames rahvusvahelises Interregi programmi rahastusel põhinevas koostööprojektis „Baltic Urban Lab“ (Tallinna Linnavolikogu 10. detsembri 2015 otsus nr 196), mis keskendus kohaloomele ja avaliku ruumi lahenduse väljatöötamisele Skoone bastioni ümbruse -Telliskivi kvartali vahel. Perioodil 2018-2021 osaleti rahvusvahelises Interregi rahastusel põhinevas koostööprojektis „Augmented Urbans“ (Tallinna Linnavolikogu 19. aprilli 2018 otsus nr 50), mille raames töötati välja Putukaväila kontseptsioon.
Koostöö ja arutelud erinevate ametitega seisukohtade täpsustamiseks ja arutamiseks toimusid aktiivselt perioodil september 2021 – jaanuar 2022 ning jätkusid kuni 2024. aasta maini.
DOKUMENDID
-
Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu algatamine (Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 a otsus nr 8)
- Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine (Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006 a korraldus nr 1286)
- Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine (Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2007 korraldus nr 1273)
- Eskiisi avaliku arutelu protokoll (14.10.2010)
- Keskkonnamõjud strateegilise hindamise aruanne ja protokollid
- Koostöötabel (kevad 2025)
- Kooskõlastamine, koostöö ja menetlus kajastub: Tallinna planeeringute registris
MENETLUSDOKUMENDID:
ETTEKANDED:
Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tutvustus linnaosakogus 17. detsember 2019
Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tutvustus linnaosakogus 18.oktoober 2022
ALUSUURINGUD:
- Põhja-Tallinna liikuvusuuring. I etapp: lähteandmete kogumine
- Põhja-Tallinna tegevusruumide hindamine passiivse mobiilpositsioneerimise meetodil (Positium LBS 2013)
- Põhja-Tallinna kasutajagruppide küsitlus (Psience, 2013)
- Põhja-Tallinna kasutajagruppide küsitluse täiendus (Psience, 2013) - Põhja-Tallinna linnaosas paiknevate elamute üldiseloomustus ja kaardistamine: seletuskiri (AS K-Projekt)
- Põhja-Tallinna linnaosa elamute hoonetüüpide kaart
- Põhja-Tallinna linnaosa elamute hoonetüüpide koondtabel ja jaotuse tabel - Põhja-Tallinna linnaosa maaomandi ja piiravate tegurite kaardistamine: seletuskiri (AS K-Projekt)
- Põhja-Tallinna linnaosa erinevad maaomandivormid
- Põhja-Tallinna linnaosa erinevate maaomandivormide jaotuse tabel
- Põhja-Tallinna linnaosa maakasutust ning ehitust piiravad tegurid
- Põhja-Tallinna linnaosa looduskaitseobjektide loetelu - Põhja-Tallinna linnaosas paiknevate ettevõtete üldiseloomustus ja kaardistamine: aruanne (SA Tartu Teaduspark & AS Regio)
- Joonis: Põhja-Tallinna linnaosas paiknevad ettevõtted - Põhja-Tallinna potentsiaalsete miljööalade inventariseerimine (Monika Eensalu ja Laur Pihel) Neeme Niidi-Sõle Sirbi
- Tallinna rohealade teemaplaneering
- Tallinna rohealade külastatavus ja külastajate hinnangud (Tartu Ülikool, Geograafia instituut. Tartu 2006)
- Tallinna rohealade linnustiku aruanne (MTÜ Tallinna Linnuklubi. Tallinn 2006)
- Rohealadel kohatud liikide ülevaade
- Tallinna omaaegsete vooluveekogude lokaliseerimine: seletuskiri. (Robert Nerman. Tallinn 2006)
- Tallinna omaaegsete vooluveekogude kaart M 1:20 000
- Tallinna rannapromenaadi linnaruumilise arengu ettepanek – rannapromenaad
- Põhja-Tallinna liikuvusuuring 2014
- Mürakaart, 2022
- Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023
Üldised soovitused üldplaneeringu protsessis osalemiseks:
Keskkonnaõiguse Keskus – juhend olulistes otsustusprotsessides osalemiseks
Juhis on mõeldud kõigile, kes soovivad oma elukeskkonna kujundamises kaasa rääkida, ent vajavad lihtsaid ja praktilisi nõuandeid, kuidas seda kõige paremini teha. Juhend selgitab erinevate menetluste ülesehitust ning annab vastuseid kõige olulisematele ja levinumatele küsimustele.
Täiendavat informatsiooni koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohta saab Tallinna ruumiloome osakonna linnaplaneerijate Siim Kuusiku, Mihkel Kõrvitsa ja Karmen Jäägeri käest.
