Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Tallinna linnaruumikunst

Tallinna linnaruumikunst

Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome tiim kujundab tervikvaadet linnaruumikunsti valdkonnale ja annab sisendeid linnakunstiprojektidele. Lähtume oma tegevustes kaasamise, ligipääsetavuse ja jätkusuutlikkuse printsiipidest. Meie eesmärk on luua kvaliteetseid ja vaheldusrikkaid kunsti- ja ruumikogemusi ning toetada kunsti ja kultuuri kättesaadavust. 

Korraldame linnaruumikunsti ideekonkursse, juhime, konsulteerime ja koordineerime koostööprojekte erinevate linnaasutuste, ettevõtete, loomeliitude ja kultuuriorganisatsioonidega, viime läbi linnaruumikunsti kaardistamist jpm. Teeme koostööd linnaosavalitsuste, Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ning Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga.

Linnaruumikunsti valdkonna visiooniloomet ja tegevusi toetab ekspertidest koosnev linnakunstikomisjon, kuhu on kaasatud ka linna asutuste välised erialaspetsialistid. Meie ühine eesmärk on kujundada linnaruumikunsti edendamise põhimõtteid ja neid tutvustada, algatada linnakunstiprojekte ning nõustada suuremahuliste ja oluliste linnakunstiprojektide elluviijaid.

Linnaruumikunsti valdkonda puudutavate küsimuste ja ettepanekute osas on kontaktisikuks linnakunsti kuraator Kati Ots.


Tallinna linnaruumikunsti 10 printsiipi

Tallinna linnaruumikunsti printsiibid koondavad olulisemaid põhimõtteid ja väärtuseid, millest lähtuda linnaruumikunsti tellimisel ja loomisel vastavalt Tallinna arengustrateegiale „Tallinn 2035“. Printsiipide eesmärk on toetada kaasaegse linnaruumikunsti loomet, olles aluseks nii linnaasutuste kui eraalgatajate ettepanekutele, otsustele ja tegevustele. Printsiibid on koostatud Tallinna linnakunstikomisjoni poolt.
 
Läbipaistvus

Linnaruumikunsti tellimise protsessis on tagatud läbipaistvus ning rajatavad kunstiteosed on igakülgselt argumenteeritud. Rakendatakse erinevaid tellimisviise nagu anonüümne avalik ühe- või kahe-etapiline võistlus, kutsutud konkurss jm. Kõik osapooled on õiglaselt tasustatud. 

Installatsioon „Lummavad kohtingud" valmis kaasava töötoa raames, kasutades looduslikke, taaskasutatud ja leidmaterjale.  L. Linsi, R. Reemaa (2021, EAL100 „PÖÖRA!“ EKKMi skulptuuriaias)

Koostöö ekspertidega

Kunstiteoste loomisel avalikku ruumi tehakse koostööd nii kohalike kui rahvusvaheliste kunstiekspertide ja organisatsioonidega, kaasates neid ettevalmistus- ja otsustusprotsessidesse.

Illustratsioon. Koostöö ekspertidega.

Terviklik avalik ruum

Ümbritseva avaliku ruumiga tegelemine on kunstiteose loomise ja selle mõjuvälja toetamise lahutamatu osa. Avalikus ruumis paiknevad kunstiteosed parendavad linnaruumi kvaliteeti, pakkudes koos ümbritseva keskkonnaga terviklikku ruumikogemust. 
Kodanikualgatusena loodud „LasnaVILJAmägi“ tõi Pallasti silla kasutuseta seisnud treppidele odrapõllu.    A. Press, A. Tamm (2016)

Mitmekülgsus

Toetatakse kaasaegseid linnaruumikunsti formaate nagu ajutised installatsioonid, ruumisekkumised, maakunst, sündmused jm. Uute teoste loomisega tasakaalustatakse erinevate linnaruumikunsti formaatide, meediumite, autorite, asukohtade, teemade esindatust.
Hiiglaslik kangast installatsioon „O" liikus Tallinna tänavatel ringi nii tuuleiilide kui ümbritsevate inimeste abil.  A. Aaloe, A. Ader, F. Kasearu, K. Künnap, G. Soosalu (2011, LIFT11)

Jätkusuutlikkus

Uute kunstiteoste loomisel võetakse arvesse keskkonnahoidu ja materjalide eluringlust. Eelistatakse kohalikke ressursse ning taaskasutatud ja ümbertöödeldavaid materjale. 
„Torupöörde" installatsioonis kasutati Tallinnast kokkukogutud torupiirdeid. D. Drobot, K. J. Jõeste, P. J. Keedus, B. Kisand, K. Kull, M. Poom, R. M. Puhkan, S. T. Tõnisson, E. P. P. Visnap (2021, EAL100 „PÖÖRA!“)

Hool ja hoid

Uute kunstiteoste loomise kõrval on võrdväärselt oluline olemasolevate eest hoolitsemine, nende korrastamine ja aktiveerimine. Järjepidevalt teostatakse vajalikke parandus- ja restaureerimistöid ning parandatakse teoste ligipääsetavust ja valgustust.
„Tallinna trammi-objekt" kuulutati 2020. aastal kultuurimälestiseks ja taasavati restaureeritud kujul 2022. aastal. K. Kurismaa (1993)

Ligipääsetavus

Linnaruumis asuvate kunstiteoste puhul pööratakse tähelepanu kunstiteose, seda ümbritseva keskkonna ja kogu teekonna füüsilisele ligipääsetavusele. Kunstiteoseid toetavad infokandjad tagavad ligipääsu informatsioonile (sh lisavajadustega inimestele).
Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal on füüsiliselt ligipääsetav, kolmekeelse infotahvliga, kombitavate elementidega. Vaegnägijatele on loodud audiokirjeldus ja eriekskursioonid. K. Vellevoog, J. Tiidemann, T. Truus (2018)

Kohalike kaasamine

Tallinna linnaruumikunsti kõige olulisem publik on kohalik elanikkond. Vähemalt ühes kunstiteose loomise etapis kaasatakse kohalikke kogukondi. Teosed sobituvad kohalikku kultuuriruumi.
Kogukondlikult ehitatud „Põhukabel“ valmis Putukaväila installatsioonivõistluse raames, mille võidutööde valimisel said elanikud avaliku hääletuse kaudu kaasa rääkida. E. Kleemann, K. Mustasaar, L. Volmer, M. M. Peil, M. A. Veesaar (2022)

Võrdne kohtlemine

Kunstiteose tellimisprotsessis rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtteid, pidades silmas kõiki olulisi sotsiaalseid ja identiteedilisi võrdõiguslikkuse kriteeriume.
Illustratsioon võrdsus. Ema beebiga puutööd tegemas, eakas kunstnik, tegevuskunstnik, tänavakunstnik

Kommunikatsioon

Avalikus ruumis paiknevate kunstiteostega käib kaasas neid toetav ja tähendust avav kommunikatsioon. Oluline on pidev linnaruumis paiknevate teoste kaardistus, nende üle arutlemine, kontekstualiseerimine ja vajadusel ümbermõtestamine.
Illustratsioon. Kommunikatsioon.


Elluviidud projektid

Käimasolevad projektid

Viimati muudetud 22.12.2023