Meie lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis lähtub Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused esitatakse seitsmes valdkonnas:

1. Mina ja keskkond
2. Keel ja kõne
3. Eesti keel kui teine keel
4. Matemaatika
5. Kunst
6. Muusika
7. Liikumine

Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul põhimõttest - lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. Toimub mängu kaudu õppimine, rakendades üldõpetuslikku tööviisi, sest teadmiste, oskuste, vilumuste kujunemisel on asendamatu üldõpetuslik lähenemine. Mängu kaudu õppimine tähendab nii õppemängude kasutamist, kui ka sellise õpikeskkonna kujundamist, mis pakub lastele võimalusi vabamängu kaudu õppida. Mängides areneb mõtlemine, loomingulised võimed, kujutlused, arusaamad, mängimine aitab lastel omandada keelt ja arendada sotsiaalseid oskuseid, sealhulgas oskust teha koostööd teiste inimestega.

Kasvatus- ja arendustegevuses arvestatakse nii laste individuaalseid, vanuselisi, soolisi, kui rahvuslikke ja piirkondlikke iseärasusi, väärtustatakse eesti kultuuritraditsioone ning arvestatakse teistest rahvustest laste kultuuri eripära. Kasvatamine ja arendamine toetub lapse loomulikule huvile ümbritseva vastu, lähtub konkreetsest ning lapsele ajas ja ruumis tuttavast. Lapse kasvades ja arenedes liigutakse lähemalt kaugemale ning üksikult üldisemale. Võimalusel tutvutakse õpitavaga (nähtused jm) loomulikus keskkonnas.

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

Lasteasutuse õpetaja kavandab oma rühma õppe- ja kasvatustegevust nii, et tal oleks võimalik töötada lastega individuaalselt. Individuaalses töös arvestatakse laste iseloomu, võimeid, oskusi ja arengupotentsiaali.

Lapse igakülgse arengu soodustamiseks luuakse lasteasutuses turvaline keskkond. Lasteasutus on perekonnale avatud ja personal teeb tihedat koostööd lapsevanematega. Lasteasutuse pedagoogid nõustavad vajadusel lapsevanemaid ja abistavad õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel.

Lasteasutuse õppekava läbinud lapsele annab lasteaed välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemusi. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.

Lapse arengu toetamiseks korraldatakse lastevanematega vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasise õppe ja arengu eesmärgid. Arenguvestlusel osalevad lasteaiaõpetajad ja erispetsialistid. Vajadusel kavandatakse erivajadusega lapsele uus individuaalne õppekava.

Tallinna SItsi Lasteaia õppekavaga saab tutvuda SIIN.