Nõmme ja Pirita linnaosade elanikud arutasid, kuidas teha Tallinnast parima linnaruumiga pealinn ja pakkusid välja erinevaid ideid, et aidata kaasa Tallinna tuleviku kujundamisele. Oluliseks teemaks kujunes muuhulgas ka kaasamine ise: paljud töötoas osalejad olid varemgi oma ideid välja pakkunud, millele ei ole teadaolevalt järgnenud linnapoolset tegevust või isegi tagasisidet. Pahameelt tekitas fakt, et mitmetel juhtudel on linn teinud elanike seisukohtadele risti vastupidise lahenduse.

Linna abi paluti kogukondlike keskuste arengu ja aktiivsema kasutuse soodustamiseks. Väikeettevõtluse tekkimisel on samuti oluline roll linnaosa elus – teenindus ja kaubandus peavad olema osa heast avalikust ruumist ja inimestele lähedamal. Selle jaoks on oluline nii kogukondade toetamine kui elu liikumine suurtest kaubanduskeskustest rohkem tänavatele ja linnaväljakutele.

Räägiti ka autokasutusest, mida linn on oma tegevusega seni pigem soodustanud ning saanud vastu aina autostuvama linna. Leiti, et autostumist ei tohi enam soodustada, vaid tasakaalustada tuleks teiste liikumisviiside ja linnaruumiliste tegevuste võimalusi. Selleks on vajalik teha ühistransport kohalike omavalitsuste üleseks, sest suur osa autosid tuleb linna just kehvade ühenduste pärast ja liikuval inimesel ei ole vahet, millises haldusüksuses ta parajasti asub. Samuti tuleks uuendada – või isegi täielikult ümber korraldada – liinivõrk, et see vastaks praegustele vajadustele, ning pakkuda tasuta ühistranspordi kasutamist nendele, kes jätavad oma autod parkima linnapiirile.

Nõmmel on tähtis säilitada oma nägu ja erilisus, milleks tuleb hoida olemasolevaid parke ja rohealasid ja samuti pöörata tähelepanu maastikukaitsealadele. Elanikud leidsid, et mitte mingil juhul ei tohi linnaosast kaduda ruutmeetritki roheala. Nõmme elanike jaoks on väga oluline linnaosa üldplaneering vastu võtta ning et seda tehtaks kohalike inimeste huve arvestaval viisil.

Pirita elanike jaoks oli esimesel kohal parem elukeskkond. Sooviti samuti, et rohelus säiliks ja ehitatav ala ei oleks ainult elamu, vaid ka avalik ühiskondlik ruum. Rõhutati mänguväljakute olulisust ja nende ühendust ühistranspordi ja kergliiklusega. Parkimisprobleemi lahenduseks pakuti välja hoonesiseseid parklaid ja paremaid ühendusi ühistranspordiga.

Töötoas arutleti, et avalik ruum peab põhinema inimeste psühholoogilistele baasvajadustele – seda eriti ajastul, kus aina tavalisemaks on muutunud erinevad vaimse tervise mured. Avaliku ruumi planeerimisel peame vaatama heaolu teguritele, mis on inimeste sees. Selleks on vajalik teaduse baasil põhinev heaolu defineerimine ja mõõtmine. Ent rohelus, müra- ja saastevabadus ning inimeste võimalus avalikus ruumis aega veeta on kindlasti oluline eeldus igasugusele töötavale linnaruumile.

Foto: M. Kaevats