Liigu sisu juurde
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Tegevuskava 2022/2023

Tegevuskava 2022/2023

Missioon
Lapsele mõeldes Tallinna Suur-Pae Lasteaia personal toetab perekonda lapse kasvatamisel ja arendamisel ning tagab tulevase Eesti kodaniku mitmekülgset arengut arvestades tema perekultuuri.

2022/2023 õppeaasta tegevuskava (vt siit)
2022/2023 õppeaasta teema: TEEME PAI LOODUSELE JA KESKONNALE

Europa rohelise pealinna aastal soovime teha rohkem koostööd teiste Tallinna linna muude organisatsioonidega, et muuta Tallinna Suur-Pae lasteaia õueala õpetlikumaks, nutikamaks ja kaasavamaks, tõsta laste ja linnaosa elanike teadlikkust loodusest ja keskkonnast.
Kultuuriministeerium on aasta 2023 kuulutanud liikumisaastaks. Selle eesmärk on tekitada ühiskonnas rohkem huvi liikumisharrastuse ja tervislikumate eluviiside vastu ning seeläbi suurendada regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arvu Eestis.
Tallinna Suur-Pae Lasteaia pere pöörab põhitähelepanu eelkõige lastele, nende vanematele ning lasteaia töötajale. Iga kuu võtame fookusesse ning tutvustame kõigile jõukohaseid ja kättesaadavaid võimalusi hea enesetunde ja tervise nimel liikumiseks ning lihtsate juhendite ja eeskujude abiga toetame inimesi regulaarse liikumisharjumuse kujunemisel.

2022/2023 õppeaasta moto: 
Loome koos rohelise maailmalinna! Püüdleme liikumisrõõmude poole! Давайте вместе создавать прекрасный зелёный мир и стремиться к радости движения!

2022/2023 õppeaasta eesmärgid:

I. Eestvedamine ja juhtimine
1.1. Organisatsiooni looduse- ja keskkonnahoiu põhimõtteid ning mitmekultuurilisust toetab süsteemne sisehindamine.
*Tulemuslikkuse kriteerium:
1.1.1. Sisehindamise tulemuslikkuse kriteeriumid toetavad väärtus- ja keskkonnakasvatust ning mitmekultuurilisust. 

II. Personalijuhtimine
2.1. Mitmekultuurilise lasteaia loov õpetaja kannab edasi lasteaia põhiväärtusi kasutades nüüdisaegseid õppemeetodeid (sh projektõpe) ning oskab analüüsida ja jagada oma kogemusi kogukonnaga.
2.2. 
Tööalase pädevuse hindamismudel on eneseanalüüsi vahendiks, professionaalse arengu toetamiseks ning hindamiseks.
*Tulemuslikkuse kriteeriumid
2.1.1. Pädev õpetaja on saavutanud 32 tundi erialast täiendamist aastas (ajavahemikul 1.05.2022-31.04.2023). 
2.1.2. Loov õpetaja kasutab aktiivselt innovaatilisi tehnoloogiaid ning kaasaegseid õpetamise meetodeid – iga õpetaja viib läbi uuendusi õppe- ja kasvatustegevuse protsessis. Õpetaja jagab oma kogemusi kolleegidega: vähemalt üks ettekanne (linnaosa, linna või riigis tasandil) õppeaasta jooksul või viib läbi avatud tegevuse.
2.2.1. Enesehindamise mudel toetab õpetaja professionaalset arengut.

III. Õppe- ja kasvatustegevus
3.1. Laps hindab inimsuhteid ja saab hakkama kakskeelses keskkonnas ning väärtustab erinevaid rahvuskultuure. 
3.2. 
Laps pöörab tähelepanu enda ja teiste inimeste tunnetele, mille kaudu laps on julgem, sallivam. 
3.3. 
Laps väärtustab loodust ja keskkonda ning õpib seda hoidma. 
3.4. Õppeprotsess avardab lapse silmaringi ja kriitilise mõtlemise oskust koostöös erinevate linna asutustega ja projektõppe, kasutades digivahendeid ja loovat mõtlemist. Lasteaia õppekava toetab HEV laste erivajadusi, looduse ja keskkonnahoiu väärtusi, projektipõhist õpet ja riigikeele omandamise kvaliteeti.    
3.5. Lapse arengu mänguline hindamise korraldus toetab lapse ja vanemate huvid.

*Tulemuslikkuse kriteeriumid
3.1.1. Laps saab hakkama kakskeelses keskkonnas kasutades eesti keelt. Laps tunneb erinevate kultuuride eripärasid ning võtab huviga üritustest osa. Aasta aruandes kuvatakse vastavad tulemused.
​​​​3.2.1. Laps pöörab tähelepanu enda ja teiste inimeste tunnetele, mille kaudu laps on julgem, sallivam ja hoolivam ümbritsevate inimeste suhtes läbi erinevate kiusamist ennetavate haridusprogrammide ja projektide, millega seoses toimuvad igas aiarühmas reedeti väärtuskasvatuse teemalised tegevused.
​​​​​3.3.1. Aruande tulemusel on saavutatud rahvusvahelise programmi „Roheline kool“ rohelise lipu märk, mis näitab, et lasteaia kogukond mõistab keskkonnahoiu reegleid ja väärtustab loodust.
3.4.1. 
Koostöös Tondiraba Huvikooliga toimib teadusliku keskkonna projekt „Tehnolabor“, mille kaudu arendatakse inseneri mõtlemisviisi ja tekitatakse huvi teaduslik-tehnilise tegevuse ja loovuse vastu.
3.4.2. 
Õppekava valdkond „Mina ja keskkond“ on täiendatud projektõppe alustega. Valdkonnas „Eesti keel kui teine keel“  on välja töötamisel lapse keelearengu hindamissüsteem.  Meeskonna süsteemne koostöö toetab hariduslike erivajadustega lapsi ja nende peresid.
3.4.3. 
Projektõpe toimub neljas aiarühmas. Igas lasteaia rühmas on õppeaasta jooksul organiseeritud kaks projekti ning selle tulemused kajastatakse lähtuvalt projekti eesmärgist ja on võimalusel leitavad lasteaia kodulehel.
​​​​​3.5.1. Täiustatud õppekava toetab uuenenud õppe- ja kasvatusprotsessi, lapse individuaalsuse kaardid väljendavad õppeprotsessi eripärasid (sh lapse eesti keele arengu hindamist HTM-i projektis „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“)

IV. Avaliku suhtlemise ja partnerluse juhtimine
4.1. Koostööprojektid piirkonna lasteaedade ja koolidega kujundavad loodushariduse kaudu keskkonnasõbralikku mõtteviisi nii laste kui ka täiskasvanute hulgas ning suurendavad rohkem huvi liikumisharrastuse ja tervislikumate eluviiside vastu. 
4.2. 
Lapsevanem on kaasatud õppe- ja kasvatustegevusse ning lapse arengu hindamise protsessi.
4.3. 
Tallinna Suur-Pae Lasteaia Metoodikakeskuse aktiivne tegevus on abiks nii eesti kui ka muu õppekeelega lasteasutustele, kus tuleb tagada muu kodukeelega lapsele eesti keele õpe.
*Tulemuslikkuse kriteeriumid
4.1.1. Toimunud on kaks koostööprojekti piirkonna lasteaedade ja koolidega: looduse- ja keskkonnahoiu koostööprojekt koos piirkonna lasteaedadega „Märkame sügise ilu“ ja liikumisaasta spordiprojekt „Püüame suvepäikest!“ ja laste kepikõnni projekt koos Tervisearengu Instituudi ja MTÜ Eesti Kepikõnni Liiduga.
4.2.1. Koolieelikute lapsevanemad jälgivad ja hindavad oma lapse koolivalmidust arengumängu kaudu. Vanemad võtavad 100%-liselt osa arenguvestlustest 2023 aasta sügisel ja on rahul arenguvestlusega 90%. Keskkonnahoiu kogukonna tegemistel ja keskkonnahoiu teemalistel koolitustel on kaasatud lapsevanemad.
4.3.1.Metoodikakeskuse aktiivne tegevus on esile tõstetud HARNO ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Õpetajatele pakutakse aasta jooksul rohkem kui 12 temaatilist nõustamist, korraldatakse koolitusi, praktilisi töötube ja õppekäike. Õpetajad on huvitatud metoodikakeskuse tegevustest (tagasiside positiivne trend).


V. Ressursside juhtimine (õpikeskkond, inforessurss, säästlik majandamine ja keskkonnahoid)
5.1. Inspireeriv ja uuenduslik õpikeskkond toetab lapse uudishimu ja aktiivset tegutsemist ning innustab õpetajaid rakendama loovaid ideid.
5.2. 
Lasteaia „roheline pööre“ toetab  säästlikku majandamist ja keskkonnahoidu.
5.3. ​​​​​​Säästlik majandamine ja läbi erinevate projektide eelarveliste lisavahendite kaasamine toetab lasteaia õppetegevuse arendamist.
*Tulemuslikkuse kriteeriumid
5.1.1. Lasteaia õpikeskkond on täiustatud uute innovaatiliste vahenditega (SMART tahvlid ja robootika komplektid) ja eesti keele omandamise toetavaid õppevahendeid. Rattamaja õues on spordiinventaari hoidmiseks. Mängumaja/varjualune põrandaga õuesõppe korraldamiseks sõimerühmade mänguväljakul. Lasteaias on loodud personaliruum, mis pakub töötajatele võimalust puhata. Personaliruumis valmistavad õpetajad ette tunde ja suhtlevad kolleegidega.
5.2.1. Prügisorteerimine on tehtud lihtsaks ja arusaadavaks, sest nii siseruumides kui ka õues on kasutusel prügisorterimisjaamad nelja kambriga erinevate prügijääke ja jäätmete sorteerimiseks. Programm “Roheline kool” toob keskkonnasäästlikku mõtteviisi lasteaia igapäevastesse tegevustesse ning aitab seda süsteemselt ja terviklikult rakendada, keskkonnaülevaatus on süsteemne (ressursikulu- ja tegevuse analüüs).
5.3.1. Lasteaia õpikeskkonna rikastamiseks ja õppetegevuse arendamiseks on saadud eelarvelisi lisavahendeid läbi erinevate projektide.

Viimati muudetud 01.04.2023

Muutja Tatjana Požogina