Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Tallinn arvudes – mõisted

Tallinn arvudes – mõisted

ENG / RUS

Tallinn arvudes

1. Rahvastik. Maakasutus Tallinnas 

Eesti, Tallinna ja Harjumaa rahvastikuarvestuse aluseks on 2011. aasta rahva ja eluruumide (ütluspõhise) loenduse tulemused, mida täiendatakse igal aastal sünni- ja surmajuhtumite ning rände andmetega. Teine Tallinna rahvastikuarvestuse allikas on rahvastikuregister (Siseministeerium).

Demograafiline tööturusurveindeks - eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5–14aastaste) ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (55–64aastaste) suhe. Kui indeks on ühest suurem, siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb.

Emakeel - keel, mis on omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja mida isik üldjuhul kõige paremini oskab. Lapse emakeele ütlevad vanemad.

Legaalselt indutseeritud abort (meditsiiniline abort). Jaguneb legaalseks ja terapeutiliseks abordiks. Legaalne abort on raseduse seaduslik katkestamine naise soovil. Terapeutiline abort on raseduse katkestamine meditsiinilistel näidustustel.

Loomulik iive - aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Positiivne loomulik iive näitab sündide, negatiivne surmade ülekaalu.

Põlisus - Eesti rahvastik on jaotatud põlis- ja välispäritolu rahvastikuks järgmiselt:

Põlisrahvastik – Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vähemalt üks vanematest ja vähemalt üks vanavanematest on sündinud Eestis;

Välispäritolu rahvastik – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ei kuulu põlisrahvastiku hulka. Välispäritolu rahvastik on omakorda jaotatud esimeseks, teiseks ja kolmandaks põlvkonnaks järgmiselt:

  • esimene põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise ja kelle vanemad on sündinud välismaal;
  • teine põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise on sündinud Eestis, aga kelle vanemad on sündinud välismaal;
  • kolmas põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vanematest vähemalt üks on sündinud Eestis, aga kelle kõik vanavanemad on sündinud välismaal.

Rahvus - andmed tuginevad isiku enesemääramisele. Lapse rahvuse määramise alus on ema rahvus.

Ränne - elukoha muutus üle asustusüksuse piiri.

Rändesaldo - sisse- ja väljarändejuhtude arvu vahe.

Siseränne - elukohavahetused Eesti ühest asustusüksusest teise.

Sisseränne - tegevus, mille käigus isik asub alaliselt elama uude asustusüksusesse perioodiks, mis on või eeldatavalt on vähemalt 12 kuud, olles eelnevalt alaliselt elanud teises asustusüksuses.

Sünni-, surma-, abielu- ja lahutusstatistika hõlmab perekonnaseisuasutustes registreeritud Eesti elanike sündmusi. Vastsündinu elukohaks on ema elukoht.

Tähtajaline elamisluba - väljastatakse kuni 5 aastaks ja pikendatakse kuni 10 aastaks.

Väljaränne - tegevus, mille käigus varem alaliselt ühes asustusüksuses elanud isik lõpetab alalise elamise selles asustusüksuses perioodiks, mis on või eeldatavalt on vähemalt 12 kuud.

Ülalpeetavate määr - näitab mittetööealiste (0–14aastaste ja üle 65aastaste) elanike suhet saja tööealise (15–64aastase) elaniku kohta.

 

2. Leibkond. IT leibkondades ja eraisikutel

Ekvivalentsissetulek - leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Kulutused (väljaminekud) - leibkonna eelarve uuringu põhinäitajaid. Jaotatakse kaheks: tarbimiskulu ja muu kulu. Siin ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu; finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringuid.

Leibkond - ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksikisik. Leibkondade hulka ei arvestata institutsioonilistes üksustes (asendus- ja hooldekodudes jms) viibijaid.

Mitterahaline sissetulek - palgatöö ja töise tegevuse eest või kingitusena saadud tarbekaubad ja teenused arvestatuna rahalisse väärtusesse.

Mitterahaline tarbimine - mitterahalise sissetuleku ja omatoodetud toiduainete tarbimine arvestatuna rahalisse väärtusesse.

Muud kulutused - annetamine, raha kinkimine ja alimentide maksmine väljapoole leibkonda, mitmesugused trahvid jms.

Muu tulu - isiklike asjade müügi tulu, tagasisaadud tulumaks, muude maksude tasaarvestus, kindlustussumma tagasimaksmine, loteriivõidud jms.

Netosissetulek (disponeeritav tulu) - rahaline ja mitterahaline netosissetulek palgatöö eest ning põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku individuaalse töise tegevuse eest, omanditulu, pension ja mitmesugused sotsiaaltoetused, abiraha, stipendium ja muu tulu (vt Muu tulu).

Siirded - ressursside ümberjaotamine. Siirded jaotatakse kaheks: riigi ja/või kohaliku omavalitsuse raha ümberjaotamine (pensionid, töötu abiraha, lastetoetus, töövõimetushüvitis jms) ja eraomandusse kuuluvate vahendite ümberjaotamine (alimendid, elatusrahad, kingitud raha jms).

Sissetulek palgatööst - töötasu (palk, avanss, preemia) põhitöökohast ja kohakaaslusest, puhkusetasu ilma tulumaksuta.

Suhtelise vaesuse määr - isikute osakaal, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam.

Tarbimiskaal - leibkonnaliikmele sõltuvalt tema vanusest määratud kaal, mis võtab arvesse leibkonna ühist tarbimist.

Tulu individuaalsest töisest tegevusest - põllu- ja metsamajanduslikust tegevusest ning mittepõllumajanduslikust individuaalsest töisest tegevusest saadud rahaline ja mitterahaline tulu, kusjuures mõlemal juhul on maha arvatud varem tehtud kulutused. Hinnang on negatiivne, kui kulutused kuus ületavad sissetuleku.

 

3. Elamumajandus. Kinnisvara

Asustatud eluruum - sinna on vähemalt üks elanik registreerinud rahvastikuregistris (RR) elukoha.

Avaliku sektori elamufond - riigi ja munitsipaalomanduses eluruumid.

Eluhoone - ühepereelamu, kahepereelamu, ridaelamu või mõni teine mitmepereelamu.

Eluruum - alaliseks elamiseks sobiv ühepereelamu, kahepere- ja ridaelamu sektsioon või korter, mis koosneb ühest või mitmest toast ja vastab sanitaartehnilistele nõuetele.

Eluruumi pind - kompaktse, funktsionaalselt ühendatud ja elamiseks vajaliku ning sobiva elamispinna (tubade pind) ja abiruumide (köök, esik, WC, pesemisruum, vannituba, hall, garderoob, panipaik, sisseehitatud seinakapp, veranda, sahver, vaheruum jm) põrandapinna summa.

Erasektori elamufond - füüsilistele isikutele ja erakapitalil põhinevatele juriidilistele isikutele (sh ka korteriühistu liikmetele ja elamuühistutele) kuuluvad eluruumid.

Kinnisvara ostu-müügileping - ostu-müügileping, mille objekt (maatükk või hoonestusõigus) on kinnistusraamatusse kantud.

Lepingute väärtus - ostu-müügilepingutega võõrandatud kinnis- ja vallasvara lepingujärgne maksumus.

Mitteeluhoone - hoone, mis ei ole mõeldud alaliseks elamiseks.

Tavaeluruumid - ehituslikult eraldatud, kindla asukohaga iseseisvad ruumid inimestele alaliseks elamiseks.

  

4. Tervis. Tervishoid

Arstiabi kättesaadavus - arstiabi mittesaanuteks loetakse need, kes viimase 12 kuu jooksul vajasid arstiabi, kuid mingil põhjusel ei saanud seda.

Diagnoos (RHK-10 järgi) - rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni (RHK-10) järgi esitatud diagnoos.

Keskmine ravikestus - voodipäevade arv ühe statsionaarselt ravilt lahkunud patsiendi kohta.

Puue - inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle.

Tervena elada jäänud aastate arv - aastate arv, mida konkreetses vanuses olev inimene tõenäoliselt veel ilma pikaajalise tegevust piirava terviseprobleemi või puudeta elab.

Voodihõive - voodikoormus protsentides, st päevade osakaal kõigist vaatluse all oleva perioodi päevadest, mille jooksul ravivoodit kasutati (kalendriaasta jooksul kasutatud voodipäevade ja kõigi võimalike voodipäevade suhe).

Voodikäive - keskmine patsientide arv ühe ravivoodi kohta.

Õendustöötaja - õde, ämmaemand ja velsker (isik, kes on läbinud vähemalt 3aastase õenduse baaskursuse).

 

5. Sotsiaalkaitse

Asenduskodu - vanemliku hooleta lastele ööpäevast hoolitsust, arengu- ja elutingimusi pakkuv asutus.

Asenduskoduteenus - teenuse osutaja poolt lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Õigus asenduskoduteenusele on lapsel kelle: vanemad on surnud, tagaotsitavaks kuulutatud või teadmata kadunud; vanematele on nende piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja; vanematelt on vanema õigused ära võetud; vanematelt on laps ära võetud ilma vanema õiguste äravõtmiseta või vanemad kannavad eelvangistust või vangistust vanglas.

Erihooldekodu - vaimuhaigete ja raske vaimupuudega isikute elamis-, hooldamis- ja rehabilitatsiooniasutus.

Rehabilitatsioonikeskus - erivajadustega isikutele ööpäevast või päevast aktiivset rehabiliteerimist osutav asutus.

Suhtelise vaesuse piir - 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.

Turvakoduteenus - kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada abivajajatele (puuduliku hooldamise tõttu abi vajav laps, kelle elu, tervis või areng on ohus, ja (või) turvalist keskkonda vajav täisealine) ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus. Isiku east ja vajadustest lähtuvalt tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

Töötuskindlustus - sundkindlustuse liik, mille eesmärk on töötuks jäänud kindlustatule kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine tööotsingute ajaks, töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.

Töötuskindlustushüvitis - sissetulek, mida kindlustatud isikul on õigus saada kogu töötuna arveloleku aja, mis on olenevalt kindlustusstaažist 180–360 kalendripäeva.

Töötutoetus (enne 2006. aastat töötu abiraha) -töötutoetust on õigus saada töötul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega ja kelle kuu sissetulek on 31kordsest töötutoetuse päevamäärast väiksem.

Töövõimetuspension - 16aastaste kuni vanaduspensioniealiste püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikute pension.

Üldhooldekodu - vanurite ja puudega isikute elamis-, hooldamis- ja rehabilitatsiooniasutus.

   

6. Haridus

Vastuvõetud ja õppijad on õppeaasta alguses, lõpetanud õppeaasta jooksul. Lõpetanute korral näitab aasta õppeaasta lõpuaastat, ülejäänud juhtudel õppeaasta algusaastat.

Bakalaureuseõpe - kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldharidusteadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sisseastumise eelduseks on keskharidus või sellega võrdsustatud kutseharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. Bakalaureuseõppe lõpetamine on omakorda eelduseks edasisele magistriõppele.

Defineerimata baasharidusega kutseõpe - kutseharidus erivajadustega noortele ja ilma põhihariduseta noortele, kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele. Õppima asumise eeltingimuseks ei ole ühegi haridustaseme varasem omandamine.

Doktoriõpe - kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused. Doktoriõppe alustamise tingimuseks on magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni olemasolu.

Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe - bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe, mis sisaldab nii alusõpet kui ka süvendatud spetsialiseerumisega õpet. Üheastmelised integreeritud õpped on arsti-, loomaarsti-, proviisori-, hambaarsti-, arhitekti-, ehitusinseneriõpe ning klassiõpetaja õpetajakoolitus. Proviisori-, arhitekti-, ehitusinseneriõppe ja klassiõpetaja õpetajakoolituse lõpetajale antakse magistrikraad. Arsti-, hambaarsti- ja loomaarstiõppe lõpetajale antakse vastavalt arstikraad, hambaarstikraad ja loomaarstikraad. Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetamisel saadud kvalifikatsioon annab õiguse kandideerida doktoriõppesse. Sisseastumise eelduseks on keskharidus või sellega võrdsustatud kutseharidus.

Keskharidusel baseeruv kutseõpe - kutsekeskharidus keskhariduse baasil, kutseharidus keskhariduse baasil.

Kutsekeskharidusõpe põhihariduse baasil - õppima asumise eeltingimuseks on põhihariduse olemasolu. Õppe käigus omandatakse lisaks kutsele keskharidus. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid kõrghariduses.

Magistriõpe - kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja ‑oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sisseastumistingimuseks on bakalaureusekraadi või sellega võrdsustatud haridustaseme olemasolu.

Põhiharidusel baseeruv kutseõpe - põhiharidust eeldav kutseharidus. Õppe käigus ei omandata koos kutsega  keskharidust.

Rakenduskõrgharidusõpe - kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajaliku pädevuse. Rakenduskõrgharidusõppe alustamise tingimuseks on keskhariduse olemasolu või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

 

7. Kultuur. Sport

Rahvakultuur - pärimuskultuur (rahvakultuur ei ole selle andmestiku kontekstis kogu harrastuskultuur).

Trükiste arv saadakse sundeksemplaride alusel.

Usk (religioon) - vähemalt 15aastasel isikul märgiti usu nimetus siis, kui ta pidas mingit usku (usutunnistust/religiooni) omaks. Liikmeks olek kirikus või koguduses ei olnud seejuures vajalik. Samuti ei olnud tähtis, kas isik oli ristitud ja kas ta käis regulaarselt kirikus või kuulus mõne muu mittekristliku ühenduse liikmeskonda. Usu küsimusele vastamine oli vabatahtlik.

 

8. Turism. Majutus

Külastaja - isik, kes reisib tavakeskkonnast välja mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks ja kelle reisi peamine eesmärk ei ole sihtkohas tasustatav tegevus. Külastajad jagunevad turistideks ehk ööbivateks külastajateks ja ühepäevakülastajateks.

Majutusettevõte - majandusüksus, mille kaudu osutab ettevõtja oma majandus- või kutsetegevusega majutusteenust. Majutusettevõtte liigid on järgmised: hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter ning kodumajutus. Turistide majutusüksused on jaotatud kahte põhigruppi: kollektiivmajutus (teenindavad turiste äriüksustena) ja eramajutus. Statistikaameti majutusstatistika kajastab ainult kollektiivmajutuskohtade andmeid.

Turist ehk ööbiv külastaja - isik, kelle reis tavakeskkonnast välja hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas, v.a sihtriigi sadamas seisvas laevas.

 

9. Transport

Kaubavedu - kaupade brutokaal tonnides, mis hõlmab pakendite kaalu, kuid mitte konteinerite ja veeremiühikute omakaalu. Kaubad on liigitatud transpordistatistika kaubagruppide klassifikaatori järgi.

Sõitjakäive - sõitjate veol tehtud töö maht, mida mõõdetakse sõitjakilomeetrites. Ühele sõitjakilomeetrile vastab ühe sõitja vedu ühe kilomeetri kaugusele.

Veomaht - veomahtude hindamisel kasutatakse sõitjateveo näitajatena teenindatud sõitjate arvu ja sõitjakäivet. Kaubaveonäitajad on veetud kauba kogus tonnides ja veosekäive tonnkilomeetrites.

Veosekäive - kaubaveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse tonnkilomeetrites. Ühele tonnkilomeetrile vastab ühe tonni kauba vedu ühe kilomeetri kaugusele.

 

10. Energia- ja veevarustus

Energia lõpptarbimine - energia, mis on saadud ja tarbitud pärast kõiki vahepealseid muundamisi teisteks energialiikideks (elektrienergia, soojus, kütus). Lõpptarbimine ei hõlma energia kasutamist tooraineks, elektrijaamade omatarvet ega kadu.

 

11. Tallinna juhtimine ja eelarve

Füüsilise isiku tulumaks - maks, mida residendist füüsilised isikud maksavad kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist).

Kohalikud maksud - müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu.

Maamaks - maa maksustamishinnast lähtuv maks. Maa maksustamishind määratakse maa hindamise seaduse alusel. Maamaks arvutatakse kohaliku omavalitsuse andmete põhjal.

Puhastatud eelarve - laekunud maksude, kaupade ja teenuste müügi, mittesihtotstarbeliste toetuste ja muude tulude summa.

Tulumaks - maks, millega maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised.

Võlakohustused - kõik bilansilised lühi- ja pikaajalised kohustused.

Võlakoormus - võlakohustused jagatud puhastatud eelarvega väljendatuna protsentides.

  

12. Tööturg. Palk

Heitunud isik - mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida.

Hõivatu - isik, kes uuritaval perioodil töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; ajutiselt ei töötanud.

Keskmine brutokuupalk - tasu tegelikult töötatud ja mittetöötatud aja eest, mille summa on jagatud täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. Tasu mittetöötatud aja eest on puhkusetasud (kompensatsioonid) ja toetused, tööseisakutasud, streigi ja töösulu ajal makstavad tasud, osaliselt tasustatava puhkuse tasud töömahu või tellimuse ajutise vähenemise korral, taseme- või tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud. Siia kuuluvad ka lisatasud ja toetused (jõulutoetus, kvartali ja aasta lisatasu, elukalliduse kompensatsioon jms), kui nende arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg, ja mitterahaline tasu (loonustasu). Tasu tegelikult töötatud aja eest on ajatööpalgad ja tükitööpalgad, lisatasud ületundide, õhtuse töö, öötöö ja puhkepäevadel töötamise eest, samuti rasketes ja tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarselt makstavad preemiad ja lisatasud. Siia kuuluvad ka ebaregulaarsed lisatasud ja preemiad (kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus, elukalliduse kompensatsioon jms), kui nende arvestamise aluseks on töötatud aeg.

Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud - isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).

Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik - isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.

Netosissetulek - palgatöö eest ja individuaalsest töisest tegevusest saadud sissetuleku, omanditulu, sotsiaalsete siirete, teistelt leibkondadelt saadud regulaarsete rahaliste maksete ja enammakstud tulumaksu tagastuse summa, millest on maha arvatud leibkonna tehtud regulaarsed rahalised maksed teistele leibkondadele, varalt tasutud maksud ja tulumaksu juurdemaksed.

Primaarsektor - põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalapüük.

Registreeritud töötu - 16aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd. Töötu otsib tööd, kui ta täidab individuaalset tööotsimiskava ning on valmis sobiva töö vastu võtma ja kohe tööle asuma.

Sekundaarsektor - mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus.

Tertsiaarsektor - kaubandus, teenindus jms.

Tööealine rahvastik - rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks võetavas ehk tööjõu-uuringu objektiks olevas vanusevahemikus rahvastik (15–74aastased).

Tööhõive määr - hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

Tööjõud / majanduslikult aktiivsed isikud - isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).

Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) - tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.

Töötu - isik, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust:

  • on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);
  • on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;
  • otsib aktiivselt tööd.

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr - töötute osatähtsus tööjõus.

 

13. Majandus. IT ettevõtetes

Ettevõte - äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja.

Lisandväärtus - toodang arvestatuna rahalisse väärtusesse, millest on maha arvatud vahetarbimine. Lisandväärtuse arvutamisel liidetakse realiseerimise netokäive, lõpetamata ja valmistoodangu varude muutus (aruandeaasta lõpu ja alguse vahe), oma tarbeks valmistatud põhivara ja muud äritulud (v.a kasum põhivara müügist) ning lahutatakse kaupade, materjalide, ostetud toodete ja teenuste, elektri- ja soojusenergia, kütuse-, toote- ja tootmismaksude kulud, samuti muud ärikulud (v.a kahjum põhivara müügist).

Regionaalne sisemajanduse koguprodukt (regionaalne SKP ehk RSKP) turuhindades - regionaalne lisandväärtus pluss regionaliseeritud neto-tootemaksud (tootemaksude ja subsiidiumide vahe). Piirkondade RSKPde summa turuhindades võrdub riigi SKPga turuhindades.

Regionaalne lisandväärtus - regiooni residendist majandusüksuste (ettevõtete, asutuste, organisatsioonide või nende struktuuriüksuste) tootmisprotsessis lisandunud väärtus (toodang miinus vahetarbimine).

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) turuhindades - residentide toodetud lisandväärtuste summa kogurahvamajanduse ulatuses, millele on lisatud netotootemaksud.

Statistiline profiil - majanduslikult aktiivsete üksuste (äriühingute, füüsilisest isikust ettevõtjate, asutuste, mittetulundusühingute) kogum, mida Statistikaamet kasutab majandusstatistika üldkogumina 1994. aastast.

Tarbijahinnaindeks - indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.

Teadus- ja arendustegevus - loov süstemaatiline töö, mille eesmärk on uute teadmiste saamine, k.a inimest, kultuuri ja ühiskonda puudutavad teadmised, ning nende teadmiste rakendamine.

Tegevusala - äriühingud on jaotatud peamiste tegevusalade kaupa Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi. EMTAK on välja töötatud Euroopa Liidu tegevusalade klassifikaatori NACE Rev. 2 (Statistical Classification of Economic Activities in the European Community) alusel.

Tööga hõivatud isikud - kõigi ettevõttes töötavate isikute arv olenemata nende töönädala pikkusest. Tööga hõivatud isikute arvu mõõdetakse aastakeskmisena. Tööga hõivatud isikute hulka kuuluvad:

  • ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed;
  • täis- või osatööajaga töötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;
  • isikud, kes töötavad väljaspool ettevõtet (turustuspersonal jt), kuid kuuluvad ettevõtte töötajate koosseisu ja on töö eest tasu saajate nimekirjas;
  • ajutiselt töölt puuduvad isikud (haiguslehel, tasulisel puhkusel või õppepuhkusel olijad, streikijad jt);
  • hooajatöötajad, praktikandid (õpipoisid) ja kodustöötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;
  • töövõtulepinguga töötavad isikud.

Tasuta töötavad pereliikmed on need isikud, kes elavad koos ettevõtte omanikuga ja töötavad ettevõttes regulaarselt, kuid kellega ei ole sõlmitud töölepingut ja kes ei saa tehtud töö eest tasu. Sellesse kategooriasse kuuluvad ainult need, kes ei ole mõnes teises ettevõttes põhikohaga töö eest tasu saajate nimekirjas.

Tööga hõivatud isikute hulka ei arvata teiste ettevõtete töötajaid, kes tegutsevad kõnesolevas ettevõttes, täites selle tellimusi, samuti pikka aega töölt puuduvaid isikuid (lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijad jt).

Tööstustoodangu müük - ettevõttes valmistatud ja arvestusperioodil realiseeritud (müüdud) ning ostjale üle antud või talle lähetatud toodangu ning tööstusliku iseloomuga teenuste maksumus, sõltumata raha laekumise ajast.

Töötajad - kõik ettevõttes tööandjaga kokkuleppe (lepingu) alusel töötavad isikud, kes saavad töö eest rahalist tasu (palk, töötasu, honorar, tänuraha, tükitöötasu, kompensatsioon). Töötajate arvu mõõdetakse aastakeskmisena.

 

14. Ehitus

Ehitise kasutusluba - kohaliku omavalitsuse nõusolek selle kohta, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud otstarbele.

Ehitusluba - kohaliku omavalitsuse nõusolek:

  • püstitada ehitusloal märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikud rajatised; 
  • laiendada ehitusloal märgitud ehitist või selle osa;
  • ümber ehitada (rekonstrueerida) ehitusloal märgitud ehitist või selle osa;
  • lammutada ehitusloal märgitud ehitist või selle osa.

Elamu - hoone, milles kogu pind või vähemalt pool sellest on ette nähtud alaliseks elamiseks (üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu või mõni teine mitmepereelamu). Elamuks ei loeta suvilat, spordi- ja turismibaasi, motelli, kämpingut või muud hoonet, mis on ette nähtud puhkamiseks ja ajutiseks elamiseks.

Eluruum - alaliseks elamiseks sobiv ühepereelamu, kahepere- ja ridaelamu sektsioon või korter, mis koosneb ühest või mitmest toast ja vastab sanitaartehnilistele nõuetele.

Hoone - maapinnaga püsikindlalt ühendatud katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis.

Omal jõul Eestis tehtud ehitustööd - ehitustööde maksumus ilma Eestis ostetud alltöövõtu tööde ja välisriikidesse tehtud ehitustööde maksumuseta, millele on liidetud või millest on maha arvatud lõpetamata ehituse varude muutus.

Mitteelamu - hoone, mis ei ole mõeldud alaliseks elamiseks.

Rajatis - ehitis, mis ei ole hoone.

 

15. Õigusrikkumised. Õnnetusjuhtumid

Alaealine - alla 18aastane isik.

Esimese astme kuritegu - süütegu, mille eest on karistusseadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine (kriminaalkoodeksis üle kaheksa aasta).

Hukkunu - inimene, kes suri liiklusõnnetuse kohas või liiklusõnnetuses saadud vigastuse tõttu 30 päeva jooksul pärast õnnetust (v.a suitsiid).

Kuritegu - karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.

Liiklusõnnetus - juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene surma või vigastada või tekib varaline kahju.

Registreeritud kuritegu - karistusseadustiku eriosas kirjeldatud tegu, mille suhtes on alustatud kriminaalmenetlust või mis registreeritakse kriminaalmenetluses.

Teise astme kuritegu - süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus (kriminaalkoodeksis vabadusekaotus mitte üle 8 aasta).

Teenus - raha eest tehtav töö (laipade või autode äravedu, veevedu, töö kõrgustes, ukse avamine, jää kastmine, vee pumpamine, katuste puhastamine jne).

Tulekahjus hukkunu - isik, kes suri tulekahju tõttu sündmuskohal või 30 päeva jooksul pärast tulekahjusündmust. Tulekahjus hukkunuks loetakse ka inimene, kelle surma on põhjustanud sündmuskohal viibimise tõttu saadud mehhaanilised vigastused (nt kukkumine või hüppamine põlevast ehitisest või tulekahju tõttu varisenud konstruktsioonid, kukkumine treppidel, vigastused klaasikildudega, evakuatsiooni käigus teiste inimeste poolt sõtkumine, gaasiballooni plahvatus vms), tulekahju tõttu tekkinud või vallandunud terviserike (insult, infarkt vms), kui kogutud andmete alusel on põhjust eeldada, et tulekahju sai alguse enne terviseriket.

Tööõnnetus - töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Tööõnnetuses hukkunu - tööõnnetuses kannatanu, kes sureb tööõnnetuse tagajärjel ühe aasta jooksul pärast selle toimumist.

Vigasaanu - inimene, kes liiklusõnnetuse tagajärjel viibis haiglaravil üle 24 tunni (v.a suitsiidikatse).

Väljasõit liiklusõnnetuse paika - liiklusõnnetusejärgsed päästetööd (kannatanute esmaabi, sündmuskoha piiramine ja valgustamine, tagajärgede likvideerimine, liikluse taastamine).

 

16. Keskkond. Jäätmekäitlus

Saasteained linnaõhu seirejaamades

Süsinikmonooksiid CO

Lämmastikoksiid NO

Lämmastikdioksiid NO2

Osoon O3

Vääveldioksiid SO2

Osakeste fraktsioonid PM10

Saasteained sademetes, Harku seirejaam

pH

Ammooniumioon NH4+

Nitraatioon NO3-

Kloriidioon Cl -

Sulfaatioon SO42-

Viimati muudetud 06.09.2021