Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Tallinna linna eluruumide kasutusse andmine alates 1. maist 2024

Tallinna linna eluruumide kasutusse andmine alates 1. maist 2024

Tallinnas muutuvad linna eluruumide kasutusse andmise kord ja ruumide haldamise põhimõtted, et tagada mõistliku aja jooksul linnalt eluruum neile inimestele, kes seda kõige enam vajavad. 

Uue korra kohaselt antakse linna eluruum kasutusse:

  1. sotsiaalabi vajavale linlasele, kelle abivajaduse on eelnevalt hinnanud linnaosa sotsiaalhoolekandeosakond;
  2. linnale vajalikele töötajatele;
  3. ajutiseks elamiseks neile inimestele, kelle eluruum on erakorralise juhtumi tõttu muutunud elamiskõlbmatuks.

Jätkuvalt on linna eluruumi kasutamine tagatud ka sundüürnikele, kui üürilepingu tingimused on täidetud.

Tallinna eluruumide kasutusse andmise korra võttis linnavolikogu vastu 8. veebruaril ning see jõustub 1. mail 2024. Muudatuste rakendamiseks kehtib kolmeaastane üleminekuaeg kuni 30. aprillini 2027.
 

Korduma kippuvad küsimused – KKK

1. Mille poolest erinevad sotsiaaleluruum ja munitsipaaleluruum?

Sotsiaaleluruum on osa linna pakutavast sotsiaalteenusest: eluruumi saab kasutusse abivajav linlane, kes ei saa sotsiaalmajanduslikust olukorrast või puudest tingituna omale elamispinda tagada. Linnaosa sotsiaalosakond hindab taotleja abivajadust ja teeb otsuse eluruumi tagamise teenuse osas. Kui taotleja abivajadus ära langeb, siis lõpeb ka linnalt saadava eluruumi kasutamise õigus.

Munitsipaaleluruum antakse linnale vajalikele töötajatele ning ajutiseks elamiseks  inimestele, kel oma eluruum on erakordse juhtumi, tulekahju või mõne õnnetuse tagajärjel kasutuskõlbmatuks muutunud. Munitsipaaleluruumide hulka loetakse ka senised tööandja eluruumid.

2. Kuidas ma saan eluruumi taotleda?

Kui oled sattunud majanduslikesse raskustesse ega suuda endale ja oma perele eluruumi tagada, tuleb pöörduda linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole ja kirjeldada oma olukorda. Sotsiaaltöötaja hindab sinu abivajadust terviklikult ja otsustab, millist abi sa konkreetselt vajad. Kui otsustatakse, et muuhulgas on vajalik linna eluruumi kasutusse andmine, leiab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet koostöös Tallinna Linnavaraametiga sobiva eluruumi.

Munitsipaaleluruumi saamiseks tuleb esitada taotlus Tallinna Linnavaraametile.

3. Kui ma elan sotsiaaleluruumis, kas pean siis peale 1. maid välja kolima?

Juba sõlmitud üürilepingud kehtivad tähtaja lõpuni. Enne 30. aprilli 2025 lõppevat üürilepingut võib pikendada, kui selleks on samad alused, mis olid eluruumi kasutusse andmisel ning vajadusel küsitakse ka linnaosa eluasemekomisjoni ettepanekut.

Alates 1. maist 2025 lõppevate üürilepingutega lõpeb leping tähtaja saabumisega ja pikendamist enam ei toimu. Kui tunned, et ei suuda siiski endale ise eluruumi tagada ja vajad linna eluruumi ka edaspidi, tuleb pöörduda linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna poole, kus viiakse läbi terviklik abivajaduse hindamine.

4. Kui elan munitsipaaleluruumis, kas siis pean peale 1. maid välja kolima?

Juba sõlmitud lepingud kehtivad tähtaja lõpuni. Enne 30. aprilli 2026 lõppevat üürilepingut saab pikendada, kui esinevad samad alused, mis eluruumi kasutusse andmisel ning vajadusel küsitakse ka linnaosa eluasemekomisjoni ettepanekut.

Alates 1. maist 2026 lõppevate üürilepingutega rakendatakse eluruumi kasutusse andmisel juba uut Tallinna eluruumi kasutusse andmise korda. Pärast seda kuupäeva lõppevate lepingute puhul saab eluruumi kasutusse anda juhul, kui inimese abivajadus on hinnatud või antakse eluruum kasutusse linnavalitsuse erikordade alusel ehk linnale vajalikele töötajatele.

Linnale vajalike töötajate jaoks eluruumi kasutusse andmise ja lepingute pikendamise kord hetkel ei muutu, sest nende eluruumi kasutamist reguleerivad Tallinna Linnavalitsuse määrused, mis kehtivad senises korras edasi. Alates 2027. aastast tuleb aga esitada eluruumi üürilepingu pikendamise avaldused Tallinna Linnavaraametile.

5. Mis saab, kui ma elan linna eluruumis ja lepingu lõppemisel abivajadust hinnata ei soovi?

Sel juhul leping lõpeb ja kaob õigus linna eluruumi kasutamiseks.

6. Kas sundüürnikud saavad edaspidi linna eluruume kasutada?

Sundüürnikega pikendatakse üleminekuperioodil lepinguid viieaastate tsüklitena, kui nad ei ole kaotanud omandireformi subjekti staatust ja üürilepingu tingimused on täidetud.

7. Mis juhul omandireformi subjekti staatus kaob?

Sundüürnik peab: 1) sõlmima üürilepingu 30 kalendripäeva jooksul alates eluruumi kasutusse andmise otsuse saamisest; 2) tagama, et eluruum on rahvastikuregistrisse kantud tema alalise elukohana ning seal ka alaliselt elama; 3) linna eluruumi ei tohi anda edasi kolmandate isikute kasutusse, sh allüürile. Nimetatud kohustuste rikkumise tagajärjel omandireformi subjekti staatus kaob ja seda enam taastada ei saa.

Kui aga isik vajab linna eluruumi sotsiaalmajanduslikel põhjustel, on tal seda alati võimalik saada linna sotsiaalteenusena.

8. Uues korras ei ole enam eraldi välja toodud noori peresid – kas nemad enam linnalt eluruumi ei saa?

Otseselt noore pere eluruumi üürimise taotlusi sai esitada 31. maini 2022, kehtivaid „noore pere“ üürilepinguid pikendatakse kuni kolmeks aastaks või kuni noorima lapse 16-aastaseks saamiseni. See tähendab, et kui pere noorim laps saab 16-aastaseks näiteks kahe aasta pärast, pikendatakse lepingut kaheks aastaks ja kui see juhtub nelja aasta pärast, siis pikendatakse lepingut kolmeks aastaks. Kuid linn pakub abi vajavatele noortele peredele jätkuvalt tuge, kui nende abivajadus on hinnatud ja tuvastatud.

9. Kas linna eluruumid jäävad mulle alaliseks kasutamiseks?

Linnalt saadav eluruum on ajutine toetusmeede, mis pakub tuge raskuses olevale linlasele ja tema perele teatud perioodiks. Seejärel hinnatakse abivajadust uuesti.

10.  Kui pikk on munitsipaaleluruumi taotlejate järjekord?

Linnalt eluruumi taotlejana on arvele võetud ligi 1570 inimest. Linna omandis või kasutuses on 4873 eluruumi, üürilepinguid on sõlmitud 4738 (seisuga 1. jaanuar 2024).

11.  Kust ma saan infot, kui mul tekib küsimusi üürilepingu kohta?

Üürilepingute kohta saab infot Tallinna Linnavaraametist telefonil 640 4764 (vastatakse tööpäevadel ja -ajal).

12.  Missuguseid elamist toetavaid sotsiaalteenuseid linn veel pakub ja kuidas neid saab?

Lisaks riiklikule toimetulekutoetusele on Tallinnas inimese abistamiseks välja töötatud erinevaid sotsiaalteenuseid ja -toetusi. Sealhulgas eluruumi tagamise teenuse meetmena pakub linn veel üürimisnõustamist ja -toetust, eluruumide kohandamise kulude hüvitamist, võla- ja majandusnõustamist ja mitmeid teisi teenuseid.  

Esmalt tuleb abi vajaval inimesel pöörduda oma linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda, kus sotsiaaltöötajad annavad nõu linna teenuste ja toetuste kohta. Inimene ise ei pea teadma, millist teenust ta täpselt vajab, tal tuleb üksnes kirjeldada oma olukorda ning seda, mis talle igapäevaselt raskusi valmistab.


Tallinna Linnavolikogu 8. veebruari 2024 määrus nr 1 „Tallinna eluruumide kasutusse andmise kord“ 


Vaata ka: 
eluruumid linnalt

Viimati muudetud 12.02.2024