Tallinnas muutuvad linna eluruumide kasutusse andmise kord ja ruumide haldamise põhimõtted, et tagada mõistliku aja jooksul linnalt eluruum neile inimestele, kes seda kõige enam vajavad. 

Uue korra kohaselt antakse linna eluruum kasutusse:

1. sotsiaalabi vajavale linlasele, kelle abivajaduse on eelnevalt hinnanud linnaosa sotsiaalhoolekandeosakond;
2. linnale vajalikele töötajatele;
3. ajutiseks elamiseks neile inimestele, kelle eluruum on erakorralise juhtumi tõttu muutunud elamiskõlbmatuks.

Jätkuvalt on linna eluruumi kasutamine tagatud ka sundüürnikele, kui üürilepingu tingimused on täidetud.

Tallinna eluruumide kasutusse andmise korra võttis linnavolikogu vastu 8. veebruaril ning see jõustub 1. mail 2024. Muudatuste rakendamiseks kehtib kolmeaastane üleminekuaeg kuni 30. aprillini 2027.
 

Korduma kippuvad küsimused – KKK

1. Mille poolest erinevad sotsiaaleluruum ja munitsipaaleluruum?

Sotsiaaleluruum on osa linna pakutavast sotsiaalteenusest: eluruumi saab kasutusse abivajav linlane, kes ei saa sotsiaalmajanduslikust olukorrast või puudest tingituna omale elamispinda tagada. Linnaosa sotsiaalosakond hindab taotleja abivajadust ja teeb otsuse eluruumi tagamise teenuse osas. Kui taotleja abivajadus ära langeb, siis lõpeb ka linnalt saadava eluruumi kasutamise õigus.

Munitsipaaleluruum antakse linnale vajalikele töötajatele ning ajutiseks elamiseks  inimestele, kel oma eluruum on erakordse juhtumi, tulekahju või mõne õnnetuse tagajärjel kasutuskõlbmatuks muutunud. Munitsipaaleluruumide hulka loetakse ka senised tööandja eluruumid.

2. Kuidas ma saan eluruumi taotleda?

Kui oled sattunud majanduslikesse raskustesse ega suuda endale ja oma perele eluruumi tagada, tuleb pöörduda linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole ja kirjeldada oma olukorda. Sotsiaaltöötaja hindab sinu (ja sinu pere) abivajadust terviklikult ja otsustab, millist ab on konkreetselt vaja. Kui otsustatakse, et muuhulgas on vajalik linna eluruumi kasutusse andmine, leiab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet koostöös Tallinna Linnavaraametiga sobiva eluruumi. Munitsipaaleluruumi saamiseks tuleb esitada taotlus Tallinna Linnavaraametile.

3. Kui ma elan sotsiaaleluruumis, kas pean siis peale 1. maid välja kolima?

Juba sõlmitud üürilepingud kehtivad tähtaja lõpuni. Enne 30. aprilli 2025 lõppevat üürilepingut võib pikendada, kui selleks on samad alused, mis olid eluruumi kasutusse andmisel ning vajadusel küsitakse ka linnaosa eluasemekomisjoni ettepanekut.

Alates 1. maist 2025 lõppevate üürilepingutega lõpeb leping tähtaja saabumisega ja pikendamist enam ei toimu. Kui tunned, et ei suuda siiski endale (ja oma perele) ise eluruumi tagada ja vajad linna eluruumi ka edaspidi, tuleb pöörduda linnaosa sotsiaalhoolekande osakonda tervikliku abivajaduse hindamiseks.

4. Kui elan munitsipaaleluruumis, kas siis pean peale 1. maid välja kolima?

Juba sõlmitud lepingud kehtivad tähtaja lõpuni. Enne 30. aprilli 2026 lõppevat üürilepingut saab pikendada, kui esinevad samad alused, mis eluruumi kasutusse andmisel ning vajadusel küsitakse ka linnaosa eluasemekomisjoni ettepanekut.

Alates 1. maist 2026 lõppevate üürilepingutega rakendatakse eluruumi kasutusse andmisel juba uut Tallinna eluruumi kasutusse andmise korda. Pärast seda kuupäeva lõppevate lepingute puhul saab eluruumi kasutusse anda juhul, kui ieluruumi tagamise teenuse vajadus on hindamise käigus tuvastatud või antakse eluruum kasutusse linnavalitsuse erikordade alusel ehk linnale vajalikele töötajatele.

Linnale vajalike töötajate jaoks eluruumi kasutusse andmise ja lepingute pikendamise kord hetkel ei muutu, sest nende eluruumi kasutamist reguleerivad Tallinna Linnavalitsuse määrused, mis kehtivad senises korras edasi. Alates 2027. aastast tuleb aga esitada eluruumi üürilepingu pikendamise avaldused Tallinna Linnavaraametile.

5. Mis saab, kui ma elan linna eluruumis ja lepingu lõppemisel keeldun tervikliku abivajaduse hindamisest?

Sel juhul leping lõpeb ja eluruum tuleb vabastada. 

6. Kas sundüürnikud saavad edaspidi linna eluruume kasutada?

Sundüürnikega pikendatakse üleminekuperioodil lepinguid viieaastate tsüklitena, kui nad ei ole kaotanud omandireformi subjekti staatust ja üürilepingu tingimused on täidetud.

7. Mis juhul omandireformi subjekti staatus kaob?

Sundüürnik peab: 1) sõlmima üürilepingu 30 kalendripäeva jooksul alates eluruumi kasutusse andmise otsuse saamisest; 2) tagama, et eluruum on rahvastikuregistrisse kantud tema alalise elukohana ning seal ka alaliselt elama; 3) linna eluruumi ei tohi anda edasi kolmandate isikute kasutusse, sh allüürile. Nimetatud kohustuste rikkumise tagajärjel omandireformi subjekti staatus kaob ja seda enam taastada ei saa.

Kui aga isik vajab linna eluruumi sotsiaalmajanduslikel põhjustel, on tal seda alati võimalik saada linna sotsiaalteenusena.

8. Uues korras ei ole enam eraldi välja toodud noori peresid – kas nemad enam linnalt eluruumi ei saa?

Noore pere eluruumi üürimise taotlusi sai esitada 31. maini 2022 ja kehtivaid „noore pere“ üürilepinguid pikendatakse kuni kolmeks aastaks või kuni noorima lapse 16-aastaseks saamiseni. See tähendab, et kui pere noorim laps saab 16-aastaseks näiteks kahe aasta pärast, pikendatakse lepingut kaheks aastaks ja kui see juhtub nelja aasta pärast, siis pikendatakse lepingut kolmeks aastaks, kuna see on maksimaalne lepingu pikendamise periood. Kuid linn pakub abi vajavatele noortele peredele jätkuvalt tuge, kui nende abivajadus on hinnatud ja tuvastatud.

9. Kas linna eluruumid jäävad mulle alaliseks kasutamiseks?

Linnalt saadav eluruum on ajutine toetusmeede, mis pakub tuge raskuses olevale linlasele ja tema perele teatud perioodiks. Seejärel hinnatakse abivajadust uuesti.

10.  Kui pikk on eluruumi taotlejate järjekord?

Linnalt eluruumi taotlejana on arvele võetud ligi 1570 inimest. Linna omandis või kasutuses on 4873 eluruumi, üürilepinguid on sõlmitud 4738 (seisuga 1. jaanuar 2024). Vabad eluruumid ei seisa tühjalt, vaid need on kas läbimas uuenduskuuri või mõnel muul põhjusel kasutusse andmata.

11.  Kust ma saan infot, kui mul tekib küsimusi üürilepingu kohta?

Üürilepingute kohta saab infot Tallinna Linnavaraametist telefonil 640 4764 (vastatakse tööpäevadel ja -ajal).

12.  Missuguseid elamist toetavaid sotsiaalteenuseid linn veel pakub ja kuidas neid saab?

Nii nagu kõik teised kohalikud omavalitsused, maksab ka Tallinna linna abivajajatele toimetulekutoetust, mille eesmärgiks on esmavajaduste katmine ja eluruumidega seotud kulude kompenseerimine.
Lisaks on Tallinnas inimese abistamiseks välja töötatud erinevaid sotsiaalteenuseid ja -toetusi, sealhulgas eluruumi tagamise teenust, mille raames pakutakse ka üürinõustamist ja -toetust. Olemasoleva eluruumi säilitamiseks pakutakse eluruumi kohandamise kulude hüvitamist, võla- ja majandusnõustamist ja mitmeid teisi teenuseid.  

Inimene ei pea teadma, millist abi ta täpselt vajab, vaid piisab sellest kui ta pöördub oma linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda, kus sotsiaaltöötajad hindavad inimese abivajadust ja nõustavad sobivate teenuste ja toetuste osas. 

Tallinna Linnavolikogu 8. veebruari 2024 määrus nr 1 „Tallinna eluruumide kasutusse andmise kord“ 

---

Vaata ka: 
eluruumid linnalt