Tallinna Tehnikagümnaasiumi tugiõppe kord
Kinnitatud
Tallinna Tehnikagümnaasiumi 27.09.2021 a.
Direktori käskkirjaga nr 13/1-2
Tallinna Tehnikagümnaasiumi 27.09.2021 a.
Direktori käskkirjaga nr 13/1-2
Tallinna Tehnikagümnaasiumi tugiõppe kord
Õpetaja kohustused
Kui õpilane saab trimestri või kursuse puuduliku hinde, siis on õpetaja kohustatud rakendama õpilasele tugiõpet järgneva kümne tööpäeva jooksul. Õpetaja esitab õpilasele individuaalse töökava lisa.
Täidab iga õpilase kohta tugiõppe kaardi ja esitab selle õppealajuhatajale tugiõppe sooritamise järel.
Kui õpetajal on tähelepanekuid mõne õpilase kohta, kes vajaksid täiendava toe rakendamist, tuleb pöörduda HEV koordinaatori poole, et arutada sobivate meetmete üle.
Tugiõppe tähtaja lõppedes parandab (ei paranda) eKoolis trimestri (kursuse) hinde ja kirjutab kommentaari „sooritas (ei sooritanud) tugiõppe“.
Õpilase kohustused
Kohustus pidada kinni õpetajatega tehtud kokkulepetest.
Kohustus osaleda tugiõppes.
HEV koordinaatori kohustused
Analüüsida õpetajatelt saadud tähelepanekuid ning korraldada edasine tegevus vastavalt konkreetse õpilase vajadustele.
Kaasata koolisiseseid tugispetsialiste, et arutada sobilike meetmete rakendamist lähtuvalt iga õpilase individuaalsest vajadusest.
Vajadusel teha koostööd kooliväliste asutuste ning spetsialistidega.
Koostada individuaalse arengu jälgimise kaart koostöös koolisiseste tugispetsialistidega. Klassijuhataja kohustused
Annab trimestri viimasel nädalal aruande õppealajuhatajale, kus näitab ära, kes ja mis aines saab tugiõpet.
Teavitab lapsevanemat tugiõppest taasesitatavas vormis (läbi eKooli või e-kirja teel ). Juhul kui õpilane ei osale tugiõppes, võtab klassijuhataja ühendust koduga ning korraldab edasise tegevuse koostöös lapsevanematega.
Kaasata koolisiseseid tugispetsialiste, et arutada sobilike meetmete rakendamist lähtuvalt iga õpilase individuaalsest vajadusest.
Vajadusel teha koostööd kooliväliste asutuste ning spetsialistidega.
Koostada individuaalse arengu jälgimise kaart koostöös koolisiseste tugispetsialistidega. Klassijuhataja kohustused
Annab trimestri viimasel nädalal aruande õppealajuhatajale, kus näitab ära, kes ja mis aines saab tugiõpet.
Teavitab lapsevanemat tugiõppest taasesitatavas vormis (läbi eKooli või e-kirja teel ). Juhul kui õpilane ei osale tugiõppes, võtab klassijuhataja ühendust koduga ning korraldab edasise tegevuse koostöös lapsevanematega.
LISAKS
Õppealajuhataja teeb ettepaneku õppenõukogule tugiõppe määramise kohta uuel trimestril, mis kinnitatakse direktori käskkirjaga.
Juhul kui tugiõpe jääb sooritamata mõjuval põhjusel (põhjuse mõjuvust hindab kool), siis pikendatakse tugiõpet kuni õppeaasta lõpuni (31.08) käesoleval õppeaastal.
Uussisserändajad
Eestis alla 3 aasta elanud ja õppekeelest erineva ema- või kodukeelega õpilasi käsitletakse kui uussisserändajaid ning neile rakendatakse õppe korraldamise Eesti haridusvaldkonna vastavaid õigusakte, vt https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2018/04/oppe-korraldamisevoimalused-oigusaktides-2018.pdf
Kool koostab välismaalt saabunud õpilasele (juhul, kui tema õppekeele oskus või eelnevad teadmised ei ole piisavad, saavutamaks põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud õpitulemusi) individuaalse õppekava.
Võimalik on individuaalse õppekava raames esialgu (perioodi pikkus määratletakse koolis lapse arengust lähtuvalt) vaid eesti keele õpetamine, kuna individuaalse õppekava rakendamise eesmärk on kompenseerida olemasolevat vahet õppekava nõudmistest lähtuvalt. Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas.
Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine, võrreldes kooli õppekavaga, või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava. PGS §18 (1) Hariduslike erivajadustega õpilasele koostatakse vastavalt vajadusele individuaalne õppekava. PRÕK, §17 (4)
Kui õpilane asub eesti õppekeelega kooli õppima alates 4. klassist, siis võib ta eesti keelt õppida teise keelena, mitte emakeelena.
Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib vanema taotlusel loobuda B-võõrkeele õppest ja selle arvelt näiteks suurendada tema eesti keele tundide arvu.
B-võõrkeeleks võib vastavalt võõrkeelte valdkonna ainekavale valida lisaks nimetatud keeltele ka muu keele, mis võib olla õpilase emakeel, kui kool selleks võimalused leiab.
Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovivad vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.
Õpilane, kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.
Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina.