Ostu tõendava dokumendiga saab ostja vajaduse korral tõendada, millisest kauplusest või teenindusettevõttest, millal ja mida on ta ostnud või tellinud. Selleks võib olla kassatšekk, kviitung, leping või mõni muu kauba müümist või teenuse osutamist tõendav dokument. Vajadus ostu tõendada võib tekkida näiteks siis, kui kaup osutub ebakvaliteetseks ja tarbija esitab kauplejale pretensiooni.

Tarbijakaitseseaduse kohaselt tuleb kauba või teenuse eest tasumisel anda ostjale alati ja küsimata ostmist tõendav dokument, kui ostusumma on 20 eurot või enam. Kui ostusumma on alla 20 euro, peab müüja ostu tõendava dokumendi andma siis, kui ostja seda küsib. Dokumendil peab olema kaupleja ärinimi või nimi, müügikoha aadress, kauba müügi või teenuse osutamise kuupäev, iga kauba või teenuse nimetus ja hind ning tasutud summa.

Kauplustes, kus arveldamine toimub kassaaparaadi kaudu, ei ole ostudokumendi saamine probleem. Kassast antakse tšekk koos tagasiantava rahaga. Ärge visake tšekki automaatselt kassa juures minema, vaid vaadake üle. Võib juhtuda, et ostsite näiteks ühe jogurti, aga maksite kahe eest. Pretensioon tuleb sellisel juhul esitada kassa juurest lahkumata. Eksimine on inimlik ja kasspidaja saab oma tõendatud vea kohe parandada. Kui ostsite aga näiteks veekeetja või mikseri, mis keeldub töötamast, saate ainult kassatšeki või ostukviitungi alusel kauplusele pretensiooni esitada.

Kahjuks on müügikohti, kus ostudokumendi väljastamist loomulikuks ei peeta. On ostja otsustada, kas ta soovib kviitungit või mitte ja ka alla 20-eurose hinnaga kinga- või püksipaari ostmisel on mõistlik seda küsida, rääkimata kallimatest ostudest, kus kviitungi andmine on kauplejale kohustuslik. Müüja võib kviitungi käsitsi täita, kuid sellel peavad olema kõik seaduses ettenähtud andmed. Kui müüja keeldub kviitungit andmast, võib tegemist olla mitte eriti usaldusväärse müügikohaga ja targem on ost mujal teha.

Kui ostetud kaup ei ole kvaliteetne, on ostjal 2 aasta jooksul õigus esitada pretensioon kauplejale, kellelt see osteti. Paljudel kauplustel on olemas pretensiooni esitamiseks spetsiaalsed blanketid. Kui blanketi täidab müüja, tuleks ostjal enne allkirja andmist kontrollida, kas pretensiooni sisu on õigesti kirja pandud. Esimesel 12 kuul peab kaupleja tõendama, et tegemist ei ole tootmisveaga või muu puudusega, mis oli kaubal juba ostjale üle andmisel. Teisel aastal peab tarbija tõendama, et puudus ei tekkinud tema süül ja tellima vajadusel ekspertiisi, kui ei lepita kokku teisiti.

Kauba ostmise kohta ja aega on pangakaardiga makstes võimalik tõendada ka pangaväljavõtte alusel, kuid vaid juhul, kui tasuti vaid ühe kauba eest. Kui ostja ei suuda tõendada, millal ja kus ta kauba ostis, ei saa ka tarbijakaitseametnikud teda aidata.