Korrakaitseseaduse kohaselt on avalik üritus avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu selline inimeste koosolemine, mis ei ole koosolek. Koos saabuva suvega algab väliürituste hooaeg. Avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded kehtestab kohalik omavalitsus ning Tallinnas on need kehtestatud linnavolikogu 29.05.2014 määrusega nr 12 „Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise kord”. Määrusega on muuhulgas sätestatud, millistel juhtudel tuleb avaliku ürituse korraldajal taotleda Tallinna Linnakantseleilt avaliku ürituse luba.

Avalikul üritusel on lubatud kaubelda ainult avaliku ürituse korraldaja nõusolekul ja tingimustel. Tulenevalt alkoholiseaduse § 23 lõikest 1¹, ei ole avalikul üritusel alkohoolse joogiga kauplemiseks vaja esitada majandustegevuse registrile majandustegevusteadet, nagu nõutakse alalises müügikohas alkohoolse joogiga kauplemisel. Tallinnas on alkoholiga kauplemine reguleeritud lisaks alkoholiseadusele ka Tallinna Linnavolikogu 18.09.2008 määrusega nr 30 „Alkohoolse joogi jaemüügi  kitsendused”. Määrus sätestab, et väljaspool siseruume toimuval avalikul üritusel ja spordiürituse loa alusel toimuval spordiüritusel on lubatud ainult lahja ja vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi jaemüük. Kange alkohoolse joogi (etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi) müük on Tallinnas toimuval avalikul üritusel keelatud. Spordiüritusel on alkohoolse joogi jaemüük lubatud üksnes selle kaubagrupi jaoks eraldi piiratud alal asuvas müügikohas või müügikohtades. Avalikul üritusel ei ole alkohoolseid jooke  lubatud müüa koos muu kaubaga.

Tulenevalt avaliku ürituse mõistest korrakaitseseaduses, ei saa  ühe  kaupleja  kauplemist kaubanduskeskuse koridoris asuvalt müügiletilt käsitleda avaliku üritusena ning ei anna õigust  avaliku ürituse nime all kaubelda alkohoolse joogiga.