Teenuste tellimisel sõlmitakse tellija ja töövõtja (teenuse osutaja) vahel leping, milleks on enamasti töövõtuleping, kui kõige levinum lepingu liik. Töövõtulepinguga kohustub töövõtja asja valmistama või muutma või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö) ja tellija kohustub selle eest tasuma.

Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline leping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes (näiteks auto või teleri parandamine, rõivaste puhastamine jms) või tarbijale asja valmistamine (näiteks mantli õmblemine, kõrvarõngaste valmistamine jms).

Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus see üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokku lepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna selleks võimalust. Töövõtulepingus võib kokku leppida töö eelarves ja selles, kas töövõtja võib või ei või seda ületada. Kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv, mis tähendab, et töövõtja ei tohi seda ületada. Mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale teatama viivitamata, mitte tagantjärele. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes võlaõigusseaduse § 639 lõikes 2 sätestatud ulatuses. Kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu.

Tehtud töö peab vastama lepingutingimustele. Töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb 2 aasta jooksul alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et 6 kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale 2 kuu jooksul. Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. Töövõtja võib parandamise asemel teha uue töö. Töövõtja kannab puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sel juhul on tarbijal õigus ka lepingust taganeda.

NB! Teenuse tellimiskviitung on sisuliselt samuti töövõtuleping!

• Lugege hoolega, mis kviitungile on kirjutatud. Kontrollige, et seal oleksid loetletud kõik tellitud tööd ja nende hinnad, samuti tellija poolt töövõtjale antud materjal. Kui kviitungil on öeldud, et teenuse osutaja teatud asjaoludel tulemuse eest ei vastuta, täpsustage kindlasti neid asjaolusid ja kaaluge, kas soovite seda riski võtta
• Veenduge, et pakutav teenus on sisult ja kvaliteedilt see, mida soovite tellida
• Lugege läbi tellimiskohas olev informatsioon

Püüdke teha kindlaks, kas ettevõtja, kellelt töö tellite on usaldusväärne. Kuna töövõtjal on õigus küsida töö eest kuni 100% ettemaksu, on mõistlik koguda võimalike töövõtjate kohta eelinfot. Lihtsaim on teha internetis otsing, millise hinnangu teised on selle ettevõtja tööle andnud, millist teavet pakub ettevõtte veebileht jne.

Näiteks korteris remondi tegemiseks ehitajat valides pidage nõu sõprade ja tuttavatega - küsige, keda nad soovitaksid või kellega neil on negatiivseid kogemusi olnud. Koguge ehitusteenust pakkuvate ettevõtjate kohta infot internetist. Nii väldite ebameeldivaid üllatusi.