Kindlasti tead, et kui ostetud kaup ei vasta lepingutingimustele, võib tarbija esitada selle kohta kauplejale kaebuse. Millise lepinguga on aga tegemist ja kes ning millal selle sõlmivad?

Vastus on lihtne — kaupa müües sõlmib kaupleja ostjaga müügilepingu. See on kokkulepe, milles kaupleja kohustub müüma ostjale kvaliteetse kauba ja andma tõest teavet selle omaduste, kasutamistingimuste ning hinna osas ja ostja kohustub kauba eest tasuma. Müügilepingu sõlmimist kinnitab kassatšekk, kviitung vm ostudokument.

Kui kahe aasta jooksul selgub, et kaup ei vasta lepingutingimustele, saad esitada kahe kuu jooksul alates puuduse avastamisest kauplejale kaebuse. Kaupleja on kohustatud puuduse kõrvaldama või asja asendama. Lepingust taganemise õigus tekib võlaõigusseaduse § 223-s sätestatud juhtudel.

Kauba tellimisel on oluline pöörata tähelepanu kokkuleppe sisule, sh ettemaksu tasumise tingimustele. Kui paberkviitungil või elektrooniliselt sõlmitavas kokkuleppes on kirjas, et lepingust taganemisel ettemaksu ei tagastata või tagastatakse vaid osa sellest, võid kokkuleppega pimesi nõustudes oma rahast ilma jääda.

Tutvu enne kokkuleppe sõlmimist tingimustega, millega nõustud!

Esitades individuaaltellimuse, sõlmi kauplejaga kirjalik kokkulepe (leping), mis sisaldab kõiki tellimuse täitmiseks vajalikke andmeid, sh näiteks mööbli jooniseid. Kui tulemus ei vasta tellitule, on kaebust esitades võimalik lepingule tugineda.

Kontrolli, kas tellimuses sisaldub kogu vajalik informatsioon selle nõuetekohaseks täitmiseks!

Küsimustega pöördu Tallinna Strateegiakeskuse linna ettevõtlusteenistuse tarbijakaitse osakonna poole tel 640 4232, e-posti aadressil [email protected] või tule nõustamisele Tallinna tarbijakaitse infopunkti.

Rohkem infot leiad Tallinna tarbijakaitse portaalist.