TALLINNA KOMMUNAALAMET

KÄSKKIRI

Tallinn

19. november 2018   nr 97

Täiendavad nõuded Tallinna linna tänavate teehoiutööde korraldamiseks ning haljasalade rajamiseks ja remondiks

1.   Kehtestan täiendavad nõuded Tallinna linna tänavate teehoiutööde korraldamiseks ning haljasalade rajamiseks ja remondiks, millega tuleb arvestada teehoiutööde ning haljasalade rajamise ja remonttööde kavandamisel, projekteerimisel, teostamisel ning tehnoloogiate ja materjalide valikul. Täiendavad nõuded seatakse tulenevalt vajadusest optimeerida hoolduskulusid.

2.  Täiendavad nõuded, millega arvestada:

2.1.            SÕIDUTEE

2.1.1.      Projektdokumentatsiooni koosseisu lisada teekatendi konstruktsiooni arvutus.

2.1.2.      Ühistranspordipeatuste katendikonstruktsiooni arvutus ja valik teostada lähtuvalt ühistranspordi liiklusintensiivsusest.

2.1.3.      Vanalinna tänavatel viia sõidutee ja kõnnitee ühte tasapinda, kui ei ole otsustatud teisiti.

2.1.4.      Magistraaltänavate rekonstrueerimise ja kapitaalremondi projektid kooskõlastada linnadisaineriga tagamaks linnatänavate ühtne arhitektuurne lahendus, et vältida eri disainiga tänavavalgustuspostide, piirete, pinkide, prügiurnide, ootepaviljonide jne kasutamist.

2.1.5.      Tardkivist sillutiste (munakivi, parkettkivi) katendites kasutada neljakandilist luugikorpust. Kaevuümbrused sillutada minimaalsetes mahtudes betoonalusele.

2.1.6.      Vanalinna tänavatel kasutatavate murtud pinnaga tardkivist sillutiskivide vahelise vuugi maksimaalne lubatud laius on 20 mm ning lõigatud pinnaga kividel mitte suurem kui 5 mm (kui projektis ei ole vuugi mõõte antud).

2.1.7.      Vee ära juhtimiseks tänavalt tagada kõigil ristprofiili elementidel põikkalle sh teepeenral.

2.1.8.      Vanalinnas juhtida vihmavesi võimalusel otse kanalisatsioonivõrku.

2.1.9.      Sõiduteega külgnevatel kergliiklusteedel paiknevatel restkaevudel ning äärekivi joonele jäävate kaevude puhul kasutada neelukaevuluuke.

2.1.10.  Sõiduteele jäävate kaevude ehitamisel kasutada kaevupäiseid, mille luugi ja rõnga servad on freesitud.

2.1.11.  Enne tööde algust vaadata koos võrguvaldajate esindajatega üle kaevude seisukord vältimaks võrguvaldajate hilisemaid pretensioone tööde käigus lõhutud kaevude osas.

2.1.12.  Tänavavalgustuse, fooride ja teiste liikluskorraldusvahendite projekteerimisel ja paigaldamisel kasutada maksimaalselt ära ühiseid poste.

 

2.2.            KERGLIIKLUS - JA KÕNNITEED:

2.2.1.      Kõnnitee kattekonstruktsiooni projekteerimisel arvestada tänavakoristusmasinate ja kõnniteel parkivate autode koormusega.

2.2.2.      Ühistranspordipeatuste ootepaviljonide projekteerimisel leida võimalus nende paigaldamiseks väljapoole kõnnitee ala, võimalusel juhtida kergliiklustee ootepaviljoni tagant läbi.

2.2.3.      Vanalinna tänavatel kasutada kõnniteede kattematerjalina tardkivi.

2.2.4.      Juhul, kui objekti töömaa piiril kõnnitee ei jätku, lõpetada kõnnitee „uputatud” äärekiviga(teekatte tasapinnas).

2.2.5.      Kergliiklusteel, kõnniteel ja sõiduteel paiknevatel kommunikatsioonikaevudel kasutada karestatud pinnaga kaevukaasi.

2.2.6.      Sadeveerennide paigaldamisel kergliiklus- ja kõnniteedele tagada ohutu läbipääs vaegliiklejatele ning paigaldada lauged rennid sügavusega kuni 2 cm.

2.2.7.      Kõnnitee alasse jäävate kasutute aknakastide, trepimademete ja astmete lammutamine näha ette projekteerimise faasis ning kooskõlastada nende omanikega.

2.2.8.      Liiklussaarte asetuse ja kõnniteede gabariidi määramisel lähtuda nende mehhaniseeritud puhastamise tagamise nõudest.

2.3.            ÜLEKÄIGUD, TEHNILISED RIBAD JA LIIKLUSSAARED:

2.3.1.      Liiklussaartel näha ette asfaltkate. Joonisel näidata ära liiklussaare jalakäigu ja muu osa kõrgusmärgid.

2.3.2.      Ülekäigukohtade ja liiklussaarte allalastud äärekivide kõrgus näha ette vahemikus 5-15 mm ning hoovi sissesõitude allalastud äärekivide kõrgus 30-40 mm.

2.3.3.      Liiklussaarte ülekäigukoha ja sõidutee asfaltbetoonkatte vahel kasutada äärekivi. Liiklussaart läbiv vöötraja osa projekteerida ja ehitada sõidutee tasapinnast 5-15 mm kõrgem.

2.3.4.      Tehnilise riba sillutis näha ette maksimaalselt 400 mm laiuselt. Väikese raadiusega kõveratel kasutada tugevamat konstruktsiooni (näit. betoonalust) vältimaks sillutatud ala lõhkumist raskeveokite ja autorongide poolt.

2.3.5.      Sõidutee ja kõnniteede vahelised pikisuunalised haljasribad laiusega üle 2,0 m haljastada, alla 2,0 m ribad asfalteerida.

2.3.6.      Vaegnägijate tähelepanu juhtimiseks ohtlikule olukorrale või suunamuutusele paigaldada ülekäigukohtadele või kõnniteedele reljeefsed 600 mm läbimõõduga tänavakivid ülekäigukoha või kõnnitee laiuses. Reljeefsete tänavakivide asukohad ning muud liikumispuuetega inimeste liikumise tagamiseks vajalikud lahendused täpsustada projekteerimise algstaadiumis Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühinguga.

2.3.7.      Kõik teeprojektid kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühinguga.

2.3.8.      Enne objekti vastuvõtmist kutsuda kohale Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu esindaja, kes hindab teostatud tööde vastavust kehtivatele nõuetele.

2.4.            ÄÄREKIVID:

2.4.1.      Põhimagistraalidel kasutada tardkivist äärekive. Tardkivist äärekivide esiservad faasida. Äärekivide vaheline vuuk ei tohi olla suurem kui 5 mm.

2.4.2.      Tänava taastusremondi mahus paigaldada kohalt nihkunud (vajunud) äärekivid ühele sirgele ja kõrgusele, kivi otsad lõigata sirgeks ning sissesõidu ja ülekäigukohtade kõrguslikud üleminekud rajada kaldus äärekiviga.

2.4.3.      Alla 4,0 m äärekiviraadiusega kõverate puhul kasutada vastava raadiusega äärekive või lühendatud äärekive pikkusega mitte üle 0,5 m. Kõveratel ei tohi äärekivide vaheline vuuk olla suurem kui 10 mm.

2.4.4.      Linnatänavate projekteerimisel ja ehitamisel ei ole lubatud kasutada liimitavaid äärekive.

2.5.            HALJASTUS

2.5.1        Nõuded projektile

2.5.1.1.    Haljastustööde projekteerimisel näha ette olemasoleva haljastuse vertikaalplaneerimine ja rajatava ala ühtlustamine külgneva alaga selliselt, et rajatav haljastuse pind jääb sadevett suunavaks (immutavaks). Lõplikul tasandamine 0,5 % kaldega servade suunas.

2.5.1.2.   Projektis näha ette lahendus sadevee kogunemise ohu korral ümbritsevast tasapinnast madalamale jäävate puudega aladel. Lahendusega tagada juurte õhutuse säilimine ja liigse sadevee immutamine ja/või ära juhtimine.

2.5.1.3.   Projektis näha ette töömahu piiridesse jääva ja säilitatava kõrghaljastuse ja põõsaste hoolduslõikus ning kuivanud puude raie vastavalt keskkonnaameti poolt kehtestatud tingimustele.

2.5.1.4.   Haljastute, parkide ja teemaa haljasalade rekonstrueerimise, rajamise - ja taastusremondi projektdokumentatsiooni koosseisus esitada eraldi haljastuse joonis, konstruktsioonilised joonised ja lõiked, rajamise nõuded, hooldusjuhend ning kolme aasta hooldusmaksumus.

2.5.1.5.   Projekti haljastuse osa seletuskirjas esitada nõuded ja kvaliteedinäitajad kasutatava kasvumulla ja täitepinnase kohta (kihi paksus, kvaliteedi näitajad) vastavalt Maa RYL 2010 „Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd“ toodud nõuetele ja käskkirja lisa 1 „Mulla toitainete sisalduse optimaalsed piirväärtused“.

2.5.1.6.    Projekteeritud taimmaterjal (sh muruseemne liigiline koostis) esitada eesti ja ladina keeles, koos sordi nimedega.

2.5.1.7.     Parklate äärde ja teeservadesse kavandatud puude ja põõsaste osas tagada nende vastavus EVS 843:2016 nõuetele.

2.5.1.8.     Projekti haljastuse osa seletuskirjas kirjeldada üksikasjalikult nõuded projekteeritud põõsaste, hekkide, püsilillede, rooside, sibullillede, kõrreliste, konteineristutuste jt istikute osas vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 28. septembri 2011 määrusele nr 112 “Avalikule alale puude istutamise kord“ ja projektis esitatud täiendavatele nõuetele.

2.5.1.9.    Teemaale mitte projekteerida ogade ja asteldega lehtpõõsaste liike.

2.5.1.10.   Haljastustööde joonistel märkida puude võrad reaalse võra läbimõõduga.

2.5.1.11.    Tänavapuude, alleepuude, pargipuude ja üksikpuude istutuse projekteerimisel määratakse projektis istutusviis (kandev-, istutuskarkassiga-, eraldusribaga kasvualus) koos juhistega toestamise, kastmisnõo tegemise ning puiduhakkega viimistluse jms. teostamiseks vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 28. septembri 2011 määrusele nr 112 “Avalikule alale puude istutamise kord“.

2.5.1.12.    Projektis näha ette istutusalade eraldus külgnevast alast (servamaterjal, tõstetud peenrad jm), tänavate teemaale istutusalade projekteerimisel jätta puhverala tee servast ja istutusala vahele min 1 m.

2.5.1.13.    Lillemurude projekteerimisel lisada täpne hoolduskirjeldus kuni viieks (5) rajamisjärgseks aastaks.

2.5.1.14.    Projekti haljastuse osa seletuskirjas, kui nähakse ette Air spade meetodi kasutamist, tuleb kirjeldada üksikasjalikult meetodi töö protsessi ja eesmärki. Projekteerimise protsessi kaasata spetsialist.

2.5.2.      Nõuded rajamisele

2.5.2.1.      Murualune täitepinnas planeeritakse tasaseks, vastavalt projektis planeeritud lõpliku maapinna kõrgusele.

2.5.2.2.     Tallatava muru rajamisel ette näha kasvukiht 100-150 mm, aluspinna tasandamiseks võib paigaldada mullasõelumise teist fraktsiooni. Kasutada ainult mineraalset kasvumulda, kihi minimaalne paksus on 100 mm. Mulla toitainete sisalduse optimaalsed piirväärtused on fikseeritud käskkirja lisas 1 „Mulla toitainete sisalduse optimaalsed piirväärtused“. Muruseemne külvinormiks arvestada mitte vähem kui 30 g/m2- le, kui projektis ei ole ette nähtud teisti.

2.5.2.3.     Hüdrokülvi teostamise korral ei ole lubatud kasutada pabermultši.

2.5.2.4.     Projektis haljastuse osas esitada juhised ja näha ette töömahtude loendis need tööd, töömahu piiridesse kasvama jäävad põõsad, põõsarühmad, püsililled, muru, roni - ja vääntaimed ja nende korrastamine vastavalt haljastusprojektis etteantud juhistele.

2.5.2.5.     Puude hoolduslõikust tohib teostada ainult arborist, tase 4; meisterarborist, tase 5; iluaednik, tase 5 kutsetunnistust omav isik.

2.5.2.6.     Suurte puude (lehtpuud 1m kõrguselt tüve läbimõõt minimaalselt 4 cm, alleepuudel minimaalselt 6 cm ja okaspuudel juurekaela läbimõõt minimaalselt 4 cm) istutustöid tohib teostada arborist, tase 4; meisterarborist, tase 5; iluaednik, tase 5; maastikuehitaja, tase 5; maastikuehitaja, tase 4 kutsetunnistust omav isik.

2.5.2.7.     Põõsaste, püsilillede, rooside, sibullillede, kõrreliste, konteiner istutuste jt istikute istutustöid ja muru rajamist tohib teostada isik, kes on omandanud kutse - või kõrghariduse erialal mille õppeprogrammis on olnud haljasalade rajamise õpe ja kellel on vähemalt kolme (3) aastane haljastuses töötamise kogemus.

2.5.2.8.      Lausistutusaladel näha ette lehtpuu puiduhake, istutamisel vältida multši segunemist kasvumullaga. Istutamisjärgselt lehtpuu puiduhakke pind tasandada, et tagada multši laotumise ühtlus.

2.5.2.9.      Kesklinna piirkonnas istutatavatele tänavapuudele näha ette metallist tüvekaitsed ja juurekaitserestid.

2.5.3.      Rajamisaegsed ja järgsed hooldustööd

2.5.3.1.       Tööd teostada vastavalt projekti koosseisus olevale hooldustööde juhendile.

2.5.3.2.       Istutatud taimed kasta vähemalt üks kord (1 x) nädalas, arvates istutuse ajast kuni objekti üleandmiseni hooldajale. Kasta tuleb ka vihmaperioodil. Istutatud puudele antakse viie (5) aastane garantii. Istutatud põõsastele ja rajatud murule antakse kahe (2) aastane garantii.

2.5.3.3.       Haljastuse rajaja teostab haljasala esimese muru niitmise, kui muru kõrgus on minimaalselt 10 cm või vajadusel teostada kaheiduliste umbrohu tõrje. Edaspidi hoiab haljastuse rajaja muru niidukõrguse (vegetatsiooniperioodil mai - oktoober) mitte kõrgemana kui 7 cm, kuni objekti üleandmiseni.

2.5.3.4.       Haljastuse rajaja teostab vajadusel muruseemne täiendava külvi seni, kuni muru kvaliteet vastab projektis ettenähtud nõuetele.

2.5.4.      Järelevalve

2.5.4.1.       Istutustöid võib kohapeal juhendada ja selle eest vastutada arborist, tase 4; meisterarborist, tase 5; aednik, tase 4 (peab olema valitud tööosad: muru rajamine ja hooldamine; haljasalade planeerimine, rajamine ja hooldamine); iluaednik, tase 5, maastikuehitaja, tase 5; maastikuehitaja, tase 4 osakutse haljasalade hooldaja; maastikuehitaja, tase 4 kutsetunnistust omav isik.

2.5.4.2.      Puude istutamise ja hooldustööde järelevalvet võib teha ainult arborist, tase 4; meisterarborist, tase 5; iluaednik, tase 5; maastikuehitaja, tase 5 kutsetunnistust omav isik.

2.5.4.3.     Põõsaste istutamise ja hooldustööde järelevalvet võib teha ainult arborist, tase 4; meisterarborist, tase 5; iluaednik, tase 5; maastikuehitaja, tase 5 kutsetunnistust omav isik.

2.5.4.4.     Muru, püsilillede, rooside, sibullillede, kõrreliste, konteiner istutuste jt istikute

rajamise ja hooldustööde järelevalvet võib teha ainult iluaednik, tase 5; maastikuehitaja, tase 5 kutsetunnistust omav isik.

 2.6.            HEAKORD

2.6.1.      Veosed paigutada, kinnitada ja katta nii, et need ei ohustaks inimesi, ei rikuks keskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust.

2.6.2.      Ehituse töövõtja vastutab objekti ja selle lähiümbruse heakorra eest. Veokite väljasõidul töömaalt ei tohi pinnast kanduda linnatänavale.

2.7.            TEHNOLOOGIA:

2.7.1.      Projekteerijal näha ette juhised keskkonda sobiva tehnoloogia ja tehnika kasutamiseks.

2.7.2.      Tööde teostamisel tagada ümbersõiduteede ja haljastuse maksimaalne säilitamine.

2.8.            LIIKLUSKORRALDUS:

2.8.1.      Ehitusaegsete liiklusskeemide koostamisel lahendada nii mootorsõidukite kui ka jalakäijate ja jalgratturite ning puuetega inimeste ohutu läbipääs või ümbersuunamine.

2.8.2.      Teede laiust ajutiselt piiravatest takistustest, s.h. kaevetööd, teeremont jne hoiatada liikumispuudega isikuid ette vastavate märkidega ja võimalusel vaegnägijaid helisignaalidega ning tagada vaegliiklejate ohutu läbipääs või ümbersuunamine.

3.  Tunnistan kehtetuks 9. oktoobri 2015.a. käskkirja nr 1.1-15/125 „Tallinna Kommunaalameti juhataja 05.03.2012.a. käskkirja nr 1.1-15/20 „Teehoiutööde ning haljasalade rajamise ja remondi täiendavad nõuded“ muutmine“ ja 5. märtsi 2012 käskkirja nr 1.1-15/20 „Teehoiutööde ning haljasalade rajamise ja remondi täiendavad nõuded“.

4.  Käskkiri jõustub allkirjastamisel

 

Ain Valdmann

Juhataja