Juurdepääsetavus
 °C
TurismÜritused
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Ees- ja perekonnanime muutmine

Ees- ja perekonnanime muutmine

Uut eesnime, perekonnanime või nii ees- kui perekonnanime võivad taotleda Eesti kodanikud ja Eestis elamisloa alusel viibivad kodakondsuseta inimesed. Teise riigi kodanikud peavad nime vahetamiseks pöörduma kodakondsusriigi (saatkonna) poole.

Soovitame perekonnaseisu- ja rahvastikutoimingute teostamisel vahetu kontakti asemel kasutada elektroonilist suhtlemist. Avaldused palume edastada [email protected] .

Menetlus saab alguse avalduse esitamisest ja riigilõivu tasumisest.

Vastavalt Nimeseadusele on määratletud isiku soovil uue perekonnanime taotlemise põhjused (§ 17¹) ja isiku soovil uue eesnime taotlemise põhjused (§ 19).

Kui soovitakse vabalt valitud ees – ja/ või perekonnanime, siis peab taotluses põhjendama:

  • miks olemasolev ees – ja/ või perekonnanimi edasi kandmiseks ei sobi;
  • miks ei soovita suguvõsas esinevaid nimesid uueks perekonnanimeks ja võimaluse korral nimetada suguvõsanimed;
  • millisest allikast on leitud uus ees – ja/ või perekonnanimi;
  • millest on ajendatud uue ees – ja/ või perekonnanime valik jms nimemuutmise lahendamiseks oluline info.

Vajadusel tuleb lisaks esitada sugulust ja soovitud perekonnanime tõendavat dokumendid.

Kui perekonnaseisusündmused on toimunud välisriigis, siis neid tõendavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Välisriigi dokument peab olema vajadusel legaliseeritud või kinnitatud apostillega, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Dokumentide esitamist ei nõuta, kui vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist.

Alaealisele uue nime andmine

Alaealisel on nimemuutmiseks vajalik mõlema hooldusõigusliku vanema kirjalik nõusolek.

Nõusoleku andmiseks on järgmised võimalused:

  • kohapeal;
  • saata digiallkirjastatult;
  • saata notariaalselt kinnitatult.

Nimeseaduse § 4 lg 5 alusel on ametnikul kohustus selgitada välja lapse nõusolek või arvamus.

Laps saab oma arvamust avaldada perekonnaseisuasutuses kohapeal.

Kui üks vanem ei teosta oma hooldusõigust, võib teine vanem taotleda kohtult endale hooldusõiguse üleandmist. Samuti on vanemal õigus taotleda kohtult otsustusõiguse üleandmist nime muutmiseks.