Isikuandmete muutmine ja täiendamine rahvastikuregistris
Isiku põhi- ja statistiliste andmete, perekonnaseisu ja suhete muutmine tema esitatud avalduse, kohtuotsuse ja välisriigis toimunud abielu, abielulahutuse, sünni-, surma- või nimemuutmise tunnistuse alusel.
Eesti kodanik või Eesti elanik, kes on välisriigis abiellunud või lahutanud, muutnud nime või sugu, registreerinud lapse sünni või lähedase surma, peab neist sündmustest ka Eestis teada andma. Perekonnaseisutoimingute seadus (edaspidi PKTS) kohustab inimesest, kelle perekonnaseisuandmete muudatused on kinnitatud või tuvastatud välisriigis, esitama andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks vajalikud dokumendid 30 päeva jooksul perekonnaseisuandmetes toimunud muudatusest arvates.
Millest alustada
Enda ja oma alaealiste laste või eestkostetavate andmete muutmiseks rahvastikuregistris peate kaasa võtma dokumendi, mis on andmete muutmise aluseks.
Perekonnaseisuastusele esitatakse originaaldokument või notari poolt kinnitatud koopia.
Sünnidokument
Andmete kandmiseks Eesti Rahvastikuregistrisse on vajalik esitada sünnidokument, kus on kajastatud vanemate andmed.
Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.
Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 ( Määrus 2016/1191 ) jõustumisega ei vaja alates 16. veebruarist 2019 enam mitmed avalikud dokumendid teistesse Euroopa Liidu riikidesse esitamisel apostilli.
Teise Euroopa Liidu riiki esitamisel ei ole enam tarvis apostilliga kinnitada dokumente, mis tõendavad näiteks järgnevaid asjaolusid: sünd; surm; nimi; abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis; abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine; vanemlus; lapsendamine; alaline asukoht ja/või elukoht.
Eesti ametiasutused võtavad määruses nimetatud dokumente vastu eesti, vene ja inglise keeles, seega nendes keeltes koostatud dokumentide puhul ei nõuta nende tõlkimist. Kui dokument on koostatud mõnes muus keeles, tuleb dokument tõlkida, kui sellele ei ole lisatud mitmekeelset standardvormi.
Abieludokument
Abielu kajastav välisriigi dokument peab sisaldama abiellujate isikuandmeid abielu sõlmimise kohta ja aega.
Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.
Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 ( Määrus 2016/1191 ) jõustumisega ei vaja alates 16. veebruarist 2019 enam mitmed avalikud dokumendid teistesse Euroopa Liidu riikidesse esitamisel apostilli.
Teise Euroopa Liidu riiki esitamisel ei ole enam tarvis apostilliga kinnitada dokumente, mis tõendavad näiteks järgnevaid asjaolusid: sünd; surm; nimi; abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis; abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine; vanemlus; lapsendamine; alaline asukoht ja/või elukoht.
Eesti ametiasutused võtavad määruses nimetatud dokumente vastu eesti, vene ja inglise keeles, seega nendes keeltes koostatud dokumentide puhul ei nõuta nende tõlkimist. Kui dokument on koostatud mõnes muus keeles, tuleb dokument tõlkida, kui sellele ei ole lisatud mitmekeelset standardvormi.
Lahutusdokument
Abielu lahutamist kajastav välisriigi dokument peab sisaldama abielu lahutajate isikuandmeid, lahutamise otsuse teinud asutuse andmeid, otsuse tegemise aega ja jõustumise kuupäeva ning võimalusel lahutatud abielu sõlmimise kohta ja aega.
NB! On oluline, et välisriigi kohtuotsuse väljavõtted sisaldaksid kõiki eelnõutud andmeid.
Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.
Kui on tegemist Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsusega, mis on tehtud peale 01.03.2005, peab sellele olema lisatud EL Nõukogu määruses 2201/2003EÜ sätestatud tõend (I Lisa). Määrus inglise keeles. Tõendi lisamine tagab täieliku info abielu lahutamise kohta ja, et kohtuotsus on jõustunud.
Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 ( Määrus 2016/1191 ) jõustumisega ei vaja alates 16. veebruarist 2019 enam mitmed avalikud dokumendid teistesse Euroopa Liidu riikidesse esitamisel apostilli.
Teise Euroopa Liidu riiki esitamisel ei ole enam tarvis apostilliga kinnitada dokumente, mis tõendavad näiteks järgnevaid asjaolusid: sünd; surm; nimi; abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis; abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine; vanemlus; lapsendamine; alaline asukoht ja/või elukoht.
Eesti ametiasutused võtavad määruses nimetatud dokumente vastu eesti, vene ja inglise keeles, seega nendes keeltes koostatud dokumentide puhul ei nõuta nende tõlkimist. Kui dokument on koostatud mõnes muus keeles, tuleb dokument tõlkida(, kui sellele ei ole lisatud mitmekeelset standardvormi.
Kui eelmine abielu on lõppenud abikaasa surmaga, tuleb esitada abikaasa surmatunnistus (või -tõend) ning lisaks ka abielutunnistus (või –tõend). Nimetatud dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.
Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 ( Määrus 2016/1191 ) jõustumisega ei vaja alates 16. veebruarist 2019 enam mitmed avalikud dokumendid teistesse Euroopa Liidu riikidesse esitamisel apostilli.
Teise Euroopa Liidu riiki esitamisel ei ole enam tarvis apostilliga kinnitada dokumente, mis tõendavad näiteks järgnevaid asjaolusid: sünd; surm; nimi; abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis; abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine; vanemlus; lapsendamine; alaline asukoht ja/või elukoht.
Eesti ametiasutused võtavad määruses nimetatud dokumente vastu eesti, vene ja inglise keeles, seega nendes keeltes koostatud dokumentide puhul ei nõuta nende tõlkimist. Kui dokument on koostatud mõnes muus keeles, tuleb dokument tõlkida, kui sellele ei ole lisatud mitmekeelset standardvormi.
Nimemuutmisdokument
kajastab nime muutumist ning selle muutmise aega ja kohta.
Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.
Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 ( Määrus 2016/1191 ) jõustumisega ei vaja alates 16. veebruarist 2019 enam mitmed avalikud dokumendid teistesse Euroopa Liidu riikidesse esitamisel apostilli.
Teise Euroopa Liidu riiki esitamisel ei ole enam tarvis apostilliga kinnitada dokumente, mis tõendavad näiteks järgnevaid asjaolusid: sünd; surm; nimi; abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis; abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine; vanemlus; lapsendamine; alaline asukoht ja/või elukoht.
Eesti ametiasutused võtavad määruses nimetatud dokumente vastu eesti, vene ja inglise keeles, seega nendes keeltes koostatud dokumentide puhul ei nõuta nende tõlkimist. Kui dokument on koostatud mõnes muus keeles, tuleb dokument tõlkida, kui sellele ei ole lisatud mitmekeelset standardvormi.
Surmadokument
kajastab isiku surmaaega ja -kohta.
Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.
Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 ( Määrus 2016/1191 ) jõustumisega ei vaja alates 16. veebruarist 2019 enam mitmed avalikud dokumendid teistesse Euroopa Liidu riikidesse esitamisel apostilli.
Teise Euroopa Liidu riiki esitamisel ei ole enam tarvis apostilliga kinnitada dokumente, mis tõendavad näiteks järgnevaid asjaolusid: sünd; surm; nimi; abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis; abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine; vanemlus; lapsendamine; alaline asukoht ja/või elukoht.
Eesti ametiasutused võtavad määruses nimetatud dokumente vastu eesti, vene ja inglise keeles, seega nendes keeltes koostatud dokumentide puhul ei nõuta nende tõlkimist. Kui dokument on koostatud mõnes muus keeles, tuleb dokument tõlkida, kui sellele ei ole lisatud mitmekeelset standardvormi.
Isikutuvastus
Võtke kaasa oma isikut tõendav dokument.
Kuhu avaldus esitada
Esitage oma soov ja dokumendid meie ametnikule
Tulemus
Me kontrollime Teie esitatud dokumendid üle ja teeme neist koopia. Seejärel kanname registrisse dokumendi andmed ja selle alusel muudame Teie, Teie laste või eestkostetavate andmeid
Kui tulemus ei rahulda
Soovitud tulemuse saamiseks järgige meilt saadud juhiseid.
Tallinna Perekonnaseisuamet
Vastuvõtuajad
Tallinna Perekonnaseisuamet