Ööpäevane üldhooldus

Väljaspool kodu osutatava ööpäevase üldhooldusteenuse eesmärk on tagada turvaline keskkond ja toimetulek täisealisele inimesele, kes terviseseisundist, tegevusvõimest ja elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.

Teenust osutatakse:

• Inimesele, kelle rahvastikuregististri järgne aadress ja tegelik elukoht on Tallinna linn.
• Inimesele, kelle abivajaduse on Tallinna linn välja selgitanud ning leidnud, et inimesele sobivaim abimeede on ööpäevaringne üldhooldusteenus ja muud abimeetmed (nt koduteenus) ei ole tema toimetuleku tagamiseks enam piisavad.

Tallinna linn tasub:

Tallinna linn aitab hooldekodukoha eest tasumisel, kui sotsiaaltöötaja on abivajaduse hindamise käigus välja selgitanud, et inimesel on tegelik vajadus üldhooldusteenuse ehk hooldekodus elamise järgi. Tallinn katab igakuisest teenustasust hoolduskulu kehtestatud piirmäära ulatuses ehk kuni 734 euro ulatuses.

Lisaks katab Tallinna linn väiksema sissetuleku ja keskmise vanaduspensionini vahe. Inimese sissetulekuna läheb arvesse riiklik pension, kogumispension, töövõimetoetus ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Väiksema sissetuleku hüvitisele on inimesel õigus siis, kui tema sissetulek on madalam Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensionist. 2022. aasta teise kvartali keskmine vanaduspension oli 599,9 eurot kuus ja 2023. aasta lõpuni on ajutiselt kehtestatud keskmise vanaduspensioni koefitsient 1,06-kordne, mis tähendab, et kui inimese sissetulek jääb alla 635,89 euro, siis ta saab täiendavat hüvitist summas, mis jääb tema sissetuleku ja 635,89 euro vahele. 

Näiteks: kui  pension on 550 eurot, siis 2023. aastal katab Tallinna linn väiksema sissetuleku vahe summas 85,89 eurot ühes kuus. Kui pension on suurem keskmisest vanaduspensionist, siis tasub Tallinna linn hooldekodu teenustasust hoolduskulu kehtestatud piirmäära ulatuses.

Lisaks võtab Tallinna linn ülalpidamiskohustuslaselt omaosalustasu maksmise kohustuse osaliselt üle kuni 70 euro ulatuses, et vähendada nende makse- ja hoolduskoormust ning toetada tööelus püsimist. Ülalpidamiskohustuslaste omaosalustasu maksmisest vabastatakse lähedane osas, mis ületab 2022. aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni 1,06-kordset suurust vaid juhul, kui inimese sissetulek ei kata omaosalustasu. 

Näiteks: Kui inimene valib hooldekodu, mille kohatasu maksumus on 1439 eurot, sh hoolduskulud on 734 eurot ja omaosalustasu 704 eurot ja inimese enda sissetulek on väiksem kui 2022. aasta teise kvartali keskmine vanaduspension ja selle 1,06-ga korrutis, siis sellisel juhul vähendab Tallinna linn perekonnaseadusest ülalpidamiskohustuslasele tulenevat omaosalustasu maksmise kohustust, võttes kohustuse piirmäära 70 euro ulatuses üle. 

Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet tasub hooldekodule inimese hoolduskulude eest teenuse osutamisele järgneval kuul 21 päeva jooksul pärast korrektse arve ning aruande esitamist. Esmase aruande (täidetuna) edastab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet hooldekodule peale inimese abivajadusega seotud asjaolude väljaselgitamist ning haldusotsuse kajastamist, hiljemalt 2023. aasta juuli-augusti jooksul.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametil arve(l):

• esitatakse teenuse osutamise kuule järgneva kuu 5.kuupäevaks;
• esitatakse üks koondarve, milles nähtub hooldekodu nimi koos rekvisiitidega ;
• esitatakse e-Arvekeskuse kaudu (XML formaadis masintöödeldav arve).

 Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile vormikohane aruanne ( link):

• esitatakse teenuse osutamise kuule järgneva kuu 5. kuupäevaks e-postiaadressile krüpteerituna  yldhooldusteenus@tallinnlv.ee;
• esitatakse selliselt, et teenuse kasutajad on kajastatud tähestikulises järjekorras.

Inimene tasub:

Üldhooldusteenusel viibiv inimene tasub teenuskoha maksumusest majutus -ja toitlustuskulud ning teenuse osutamisega seotud muud kulud.

Kui inimesel ei ole võimalik täies ulatuses tasuda üldhooldusteenusest omaosalustasuda ja tal puudub vara mida realiseerida, tuleb inimesel esitada vastavasisuline taotlus rahvastikuregistrijärgse linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale.

Taotluses tuleb põhjendada täiendava rahastuse vajadust. Taotlusele lisaks tuleb esitada maksevõimekuse hindamiseks vajalikud dokumendid: sissetulekute ja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid, vajadusel muud dokumendid, mis on asjakohased ning mille kohta ei ole võimalik saada teavet riiklikest andmeregistritest.

Kui inimese omandis on vara, mis võimaldab tal ise tasuda teenuse eest, siis võtab linn osaliselt teenuskoha maksumuse tasumise kohustuse üle kuni inimese vara realiseerimiseni, kuid mitte kauemaks, kui kuueks kuuks.

Kui inimene ei ole võimeline puudu jäävat osa tasuma ja inimesel on ülalpidamiskohustuslasi, siis lausub puuduoleva teenustasu maksmise kohustus ülalpidamiskohustuslastel.

Ülalpidamiskohustuslane tasub: 

Kui ülalpidamiskohustuslasel ei ole võimalik täies ulatuses ülalpidamiskohustust täita, siis tuleb ülalpidamiskohustuslastel esitama sotsiaalhoolekande osakonnale andmed enda vara kohta, viimase kuue kuu sissetulekuid tõendavad dokumendid ja dokumendid, mis tõendavad eluks vajalike kulutuste tegemist (eluaseme üür või eluasemelaenu tagasimaksed, investeeringud enda tuleviku kindlustamiseks samas ulatuses, nagu neid tehti juba enne ülalpidamiskohustuse teket).

Ülalpidamiskohustuslane, kes on võimeline ülalpidamiskohustust täitma täies ulatuses või osaliselt, annab selle kohta kirjaliku nõusoleku, milles märgitakse:

• tasutava omaosalustasu suurus;
• kohustus tasuda omaosalustasu iga kuu kuni teenuse saamise lõpuni;
• kohustus tasuda omaosalustasu suuremas summas, kui paraneb suutlikkus täita ülalpidamiskohustust;
• kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
• nõusolek isikuandmete töötlemise kohta.

Kui ülalpidamiskohuslane ei suuda maksta puudujäävat osa, hindab  asjaolusid sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltöötaja ning selle tulemusena otsustab, kas ülalpidamiskohustuslane on võimeline ülalpidamiskohustust täitma.

Ülalpidamiskohustuslane ei pea osalema hoolduskulude tasumisel, kui teenuse kasutaja on varem jämedalt rikkunud ülalpidamiskohustust või on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamiskohustuslase või tema lähikondse suhtes. Seaduse järgi võib antud juhul vabastada ülalpidamiskohustusest ainult kohus.