Skip to content
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C

Korduma kippuvad küsimused

Eestis viibimine

Kui kaua ma võin Eestis viibida?

Alates 9. märtsist 2022 saavad sõja eest Eestisse tulnud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmetele taotleda Politsei- ja piirivalveametist ajutist kaitset.

Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega saame Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele pakkuda turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Pärast ajutise kaitse taotlemist saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel – näiteks õigus siin õppida, töötada ja seeläbi saada ka ravikindlustus.

Ajutist kaitset saavad taotleda need Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed, kes saabusid Eestisse alates 24. veebruarist. Samuti mõne teise kodakondsusega inimesed, kellel oli Ukrainas rahvusvaheline kaitse ja nende pereliikmed, kes saabusid Eestisse alates 24. veebruarist.

Ajutise kaitse taotlemine ei ole kohustuslik. Kõikidel Ukraina kodanikel on õigus Eestis edasi viibida ka ilma ajutist kaitset taotlemata.

Ajutine kaitse ei laiene Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele, kes elasid või viibisid Eestis enne 24.02.2022. Neile kodanikele kehtib endiselt PPA otsus, mis võimaldab ajutiselt Eestis viibida, isegi kui muud viibimisalused (nt viisavabadus või viisa) on lõppenud.

Kas meile väljastatakse mingid ametlikud dokumendid siin viibimiseks?

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori otsusega tohivad nüüdsest Eestisse viisavabalt siseneda kõik Ukraina kodanikud. Samuti võivad Eestis edasi viibida ka need Ukraina kodanikud, kelle viisa või muu viibimise alus lõppenud või lõpeb lähiajal. Seega on Eestis viibimise aluseks Ukraina dokument.

Kus saab ajutise kaitse taotlust esitada?

Ajutist kaitset saab taotleda Tallinnas Tammsaare (A. H. Tammsaare tee 47) ja P. Pinna teenindussaalis (P.Pinna 4), vaata täpsemalt politsei.ee/et/asukohad/teenindused. Taotluse esitamiseks tuleb eelnevalt broneerida aeg broneering.politsei.ee. Broneeringu tegemisega aitab ka infotelefon 612 3000.

Samuti planeerib PPA luua mobiliised menetluspunktid majutuskohtadesse, kus Ukrainast saabunud sõjapõgenikud viibivad. Infot selle kohta saab majutuskohtades kohapeal.

Kuidas saan taotleda Eesti isikukoodi ja milleks see vajalik on?

Isikukood on vajalik riiklike registritoimingute tegemisel, alates ka ajutise kaitse andmisest Politsei- ja Piirivalveameti poolt. Isikukood ei anna automaatselt õigust avalikele teenustele ega toetustele. Eraõiguslikud lepingud (sh pangad, Eesti Energia, teleteenused, üürilepingud jne) saab sõlmida ka ilma isikukoodita.

Isikukoodi taotlemiseks on vajalik isikut tõendav dokument (pass, isikutunnistus). Kui alaealisel passi või isikutunnistust ei ole, siis sünnitunnistus.

Isikukoodi saab taotleda Tallinna Perekonnaseisuametis, Tallinna Linnakantselei teenindusbüroos ja kaheksas linnaosavalitsuses:

  • Tallinna Perekonnaseisuamet, Pärnu mnt 67, telefon +372 645 7481 (esmaspäeval 9–13 ja 14-17.30, teisipäeval 13–17, kolmapäeval ja neljapäeval 9–13 ja 14–17, reedel 9–13)
  • Tallinna Linnakantselei teenindusbüroo, Vabaduse väljak 7, telefon +372 640 4457 (esmaspäeval 8.15–12.30 ja 13–18; teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval 8.15–12.30 ja 13-17; reedel 8.15–14)
  • Haabersti Linnaosavalitsus, Ehitajate tee 109a, telefon +372 640 4815 (esmaspäeval 8.15–12, neljapäeval 8.15–12, 14-16.30)
  • Kristiine Linnaosa Valitsus, Metalli 5, telefon +372 6457127 (esmaspäeval 8.15–12 ja 14–17.30, kolmapäeval ja neljapäeval 8.15–12 ja 14–16.30, reedel 8.15–12)
  • Lasnamäe Linnaosa Valitsus,Pallasti 54, telefon +372 6457730 (esmaspäeval 8.15–12 ja 13–18, teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval 8.15–12 ja 13–16.30, reedel vastuvõttu ei toimu)
  • Mustamäe Linnaosa Valitsus, E. Vilde tee 118, telefon +372 6457500 (esmaspäeval 8.15–12 ja 13–17.30, teisipäeval ja neljapäeval 8.15–12 ja 13–16.30, reedel 8.15–12)
  • Nõmme Linnaosa Valitsus, Valdeku 13, telefon +372 645 7333 (esmaspäeval 8.15–18, teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval 8.15–17, reedel 8.15–16)
  • Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, telefon +372 645 7641 (esmaspäeval 8.15–12 ja 14–17.30, neljapäeval 8.15–12 ja 14–16.30, teisipäeval, kolmapäeval ja reedel on vastuvõtt kokkuleppel)
  • Põhja-Tallinna Valitsus Kari tn 13, telefon +372 645 7057 (esmaspäeval 8.15–12 ja 13–17.30, teisipäeval 8.15–12, kolmapäeval 8.15–12 ja 13–16.30, neljapäeval 8.15–12, reedel 8.15–12)
  • Tallinna Kesklinna Valitsus, Pärnu mnt 9, telefon +372 645 7855 (esmaspäeval 8.15–12 ja 13–18, teisipäeval 8.15–12 ja 13–16.30, neljapäeval 8.15–12 ja 13–16.30, reedel 8.15–12, kolmapäeval vastuvõttu ei toimu)

Kui pole dokumente, siis kust neid taotleda?

Võtke ühendust Ukraina Suursaatkonnaga Eestis, tel +372 601 5815. Kui lapsevanemal on dokument olemas, kuid dokumenti pole lapsel, siis tuleb samuti pöörduda Ukraina saatkonda. Saatkonnas kantakse lapse andmed vanema passi või väljastatakse lapse isikuandmetega sertifikaat.

Kas ma pean pikendama viisat? Kui viisavaba viibimine lõpeb, mida ma teen?

Ukraina kodanikud, kes juba on Eestis ja kelle viisa või muu viibimise alus on lõppenud või lõpeb lähiajal, saavad Eestis ajutiselt edasi viibida. Viisat ei pea taotlema ega pikendama. 

Kust saan vajadusel õigusabi rahvusvahelise kaitse küsimustes?

Eesti Inimõiguste Keskus annab abivajajatele tasuta õigusabi rahvusvahelise kaitsega seotud küsimustes. Nõustamine toimub eesti, vene ja inglise keeles. Inimesi nõustab kogenud jurist Uljana Ponomarjova, vastuvõtt toimub kell 13–17 aadressil Niine 2, Tallinn. Vajalik on eelnev registreerimine telefonil +372 5385 9033.

Nõustamised toimuvad Eesti Inimõiguste Keskuse ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti uus-sisserändajate kohanemise toetamise osakonna koostöös.

Kus saab Ukraina grivnat vahetada? Kas Eestis on võimalik kasutada Ukraina pangakaarte?

Grivna vahetust Eestis pakub hetkel vaid firma Tavid, vahetuskursi leiab tavid.ee. Paljud Ukraina pangad jätkavad vaatamata sõjaolukorrale elektroonsete makseteenuste (kaardid ja ülekanded) pakkumist. Seepärast tasub kontrollida, kas Ukrainas väljastatud kaart Eestis töötab. Kui jah, saab sellega tasuda nii poodides kui ka eurodes sularaha välja võtta. Selliste tehingute puhul määrab grivna kursi euro suhtes kaardi väljastanud Ukraina pank. 

 

Majutus

Mis saab pärast seda, kui hotellis viibimise tähtaeg (30 päeva) saab läbi?

Sõjapõgenikele tagatakse majutus, kuni neil on võimalik saada tööd ja leida pikaajaline majutusvõimalus:

  • üüritoetuse abiga iseseisev korteri üürimine;
  • kohaliku omavalitsuse abil korteri üürimine;
  • majutus vabatahtlike pakutud elamispinnal juures.

Pikaajalise majutusvõimaluse korraldamine tuhandetele põgenikele võtab aega, sest Tallinnas ei ole nii palju vabu elamispindu. Seetõttu on oluline põgenike lähedaste ja tuttavate abi ning vabatahtlike pakutavad majutuskohad.

 

Töötamine

Kuidas saab end tööle vormistada? Kuidas saan legaalselt töötada?

Ajutise kaitse saajatel on õigus töötada Eestis samadel tingimustel kui Eesti kodanikel.

Miinimumpalk täisajaga töötamise korral on 654 eurot.

Ajutise kaitse alusel on võimalik registreerida end töötuna Eesti Töötukassa esinduses. Võtke kaasa isikut tõendav dokument. Kui te olete töötuna registreeritud, on teil töötukassas oma nõustaja, kellega kohtute kokkulepitud ajal ja kes toetab teid tööotsingutel: vahendab tööpakkumisi ja osutab tööle saamiseks vajalikku abi.

Eesti Töötukassa esindused asuvad igas maakonnas. Töötukassaga seotud infot saab ka telefoni teel 15501 või +372 669 6513. Vt ka tootukassa.ee/ru/statya/estonskaya-kassa-po-bezrabotice-pomozhet-vam-nayti-rabotu

Vaata tööpakkumisi onlineexpo.com/ru/rabota-dlia-ukraintcev-v-estonii/vakansii

Kas meile pakutakse tööd? Või pean kuulutuste kaudu ise otsima? Tahaks kiiresti tööle minna.

Töötukassa juba koondab vabade töökohtade pakkumisi Ukrainast saabunud inimestele. Pakutavad ametikohad on väga erinevad. Tööpakkumisi on nii heakorratöölistele, ettekandjatele, kulleritele aga ka ostujuhtidele, IT-spetsialistidele ja raamatupidajatele.

Vaata pakkumisi onlineexpo.com/ru/rabota-dlia-ukraintcev-v-estonii/vakansii

Kui mul on tuttaval firma, kes tööd pakub, kas siis on vajalik mingi ametlik (registreerimise) protseduur?

Pärast ajutise kaitse saamist on Ukraina kodakondsusega inimestel ja nende pereliikmetel õigus Eestis töötada samadel tingimustel nagu Eesti kodanikel. Töötamist eraldi registreerima ei pea.

Mul on olemas tööpakkumine, kas ma võin kohe tööle minna?

Esmalt tuleb PPA kaudu taotleda ajutist kaitset ning selle saamisel on õigus tööle asuda Eesti kodanikega samadel tingimustel. 

  

Haridus

Kuidas saab last lasteaeda või kooli registreerida?

Kõik Ukraina sõjapõgenikud saavad lasteaiakoha või koolikoha soovist teada anda Tallinna Haridusametile. Tallinna Haridusamet viib läbi ka infotunde majutuskohas viibivatele Ukraina peredele.
 
Lasteaiakoha saamiseks tuleb saata e-kirja Tallinna Haridusametisse: ukraina@haridus.ee ja lisada kirjale lapse ja vanema isikukoodi, elukoha aadressi ja kontakttelefoni.

Koolikoha saamiseks tuleb täita elektroonilist avaldust aadressil https://ukraina.haridus.ee

Lasteaiaga ja kooliga seotud küsimuste korral palume pöörduda Tallinna Haridusameti infotelefonil +372 53007845 või meiliaadressil ukraina@haridus.ee.

Täiendav info: Ukrainast saabunud laps ja noor Eestis (hm.ee/et/ukrainast-saabunud-laps-ja-noor-eestis)

Kas lasteaias käimine on kohustuslik?

Lasteaias käimine ei ole Eestis kohustuslik. Lasteaiakoha saamiseks peab lapsevanem olema eelnevalt taotlenud ajutist kaitset.

Lasteaiakohti Tallinna munitsipaallasteaias saame pakkuda Eesti rahvastikuregistri järgselt Tallinnas elavatele 3-7 aastastele lastele. Elukohta saab registreerida lähimas linnaosavalitsuses.

Lasteaiakoha saamiseks Tallinna munitsipaallasteaias saab lapsevanem esitada avalduse vastuvõtukeskuses Niine tn 2. Lasteaeda vanem ise valida ei saa, vaid linn teeb pakkumise lasteaeda, kus on vabu kohti.  

Kui suured on lasteaias käimise kulud ja kas on ka soodustusi?

Lasteaiateenus on Eestis tasuline. Tallinna munitsipaallasteaia kohatasu ühe Tallinna lapse kohta on 71,25 eurot kuus (ujulaga lasteaias 78,26 eurot kuus). Vähekindlustatud pered saavad lasteaias taotleda kohatasu vabastust.

Lastele pakutakse lasteaias süüa kolm korda päevas. Lapse toidupäeva maksumus on umbes 3 eurot, millest Tallinna linn tasub 2 eurot päevas ja vanem kuni 1 euro päevas.

Kas kooliharidus on kohustuslik?

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus haridusele. Põhiharidus (1.–9. klass) on kohustuslik. Esimesse klassi oodatakse lapsi, kes on enne käesoleva aasta 1. oktoobrit saanud seitsmeaastaseks. Koolis tuleb käia kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni – sama kehtib Eestis ka välisriigi kodakondsusega lastele. Riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides on haridus õppemaksuta.

Kas ja kuidas saab oma kutseharidust omandada?

Vaata kutseõppe võimalusi Tallinnas tallinn.ee/est/haridus/Kutseoppe-voimalused-Tallinnas-2.

Kuidas saab registreerida eesti keele kursustele?

Sõjapõgenikud saavad tasuta osaleda keeleõppe ja kohanemisprogrammides, kuid koheselt saab alustada iseseisvat keele õppimist ka õpikeskkonnas keeleklikk.ee.

4. aprillist 29. maini toimub Tallinna linna toel Multikey Online School’i tasuta eesti keele veebikursus „Õpi ja räägi minuga”. Kursusele saab registreeruda aadressil learn.multikey.app/A1_kodurahu_april.

Ajutise kaitse saanud inimesed on kohustatud läbima kohanemisprogrammi keeleõppe A1 taseme piires. Kursused algavad suvel 2022. Info kursuste kohta edastab Politsei- ja Piirivalveamet e-posti teel kursuste registreerimise lehele settleinestonia.ee.

Keeleõppe infot leiab veel Integratsiooni Sihtasutuse kodulehelt integratsioon.ee/eesti-keele-kursused-taiskasvanutele. Keeleõpet puudutavatele küsimustele vastavad Integratsiooni Sihtasutuse konsultandid telefonil 800 9999 ja e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee.

Eesti keele õpet on võimalik saada ka läbi Töötukassa, kui inimene on saanud ajutise kaitse ja registreerib ennast töötuna: tootukassa.ee/ru/uslugi/poisk-raboty/registraciya-v-kachestve-bezrabotnogo.

 Vaata ka: HARIDUS – lasteaed, üldharidus, huviharidus, noortekeskused ja plaanid. 
  

Toetused

Kas te annate rahalist toetust? 

Ukraina sõjapõgenikel on õigus toimetulekutoetusele samadel alustel, mis Eestis elavatel inimestel. Toimetulekutoetuse taotlemiseks ja nõu saamiseks palume pöörduda põgenikekeskuse poole aadressil Niine 2. Rohkem infot toimetulekutoetuse kohta leiab siit: https://www.sm.ee/toimetulekutoetus

Ajutise kaitse all olevatel inimestel on õigus saada muid rahalisi toetusi, näiteks peretoetusi, vt lähemalt sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/perehuvitiste-liigid.

Elame tuttava juures, aga varsti ei suuda ta meid enam üleval pidada. Kuidas tagatakse inimese baastoimetulek?

Ukraina sõjapõgenikel on õigus toimetulekutoetusele samadel alustel, mis Eestis elavatel inimestel. Vt p 13. Toimetulekutoetus katab ainult minimaalsed kulutused. Juba praegu on paljud Eesti tööandjad teinud ukrainlastele tööpakkumisi onlineexpo.com/ru/rabota-dlia-ukraintcev-v-estonii/vakansii/ ning Töötukassa pakub ka mitmesugust nõustamist tootukassa.ee/ru/statya/estonskaya-kassa-po-bezrabotice-pomozhet-vam-nayti-rabotu.

Ema on pensionär, kas on mingi sotsiaalabi ette nähtud?

Vt Pensionid ja toetused  
 

Tervis

Kuidas saab arstiabi?

Kõigile Eestis viibivatele inimestele on tagatud vältimatu abi raske või eluohtliku terviserikke korral, sh vältimatu hambaravi. Vältimatu abi saamiseks tuleb pöörduda lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda või helistada hädaabinumbril 112.

Tervisenõu saab inglise ja vene keeles perearsti nõuandmetelefonil 1220 (välismaa numbrilt helistades +372 634 6630). Vajadusel suunatakse inimene edasi hädaabi numbrile 112.

Perearstikeskused osutavad üldarstiabi kõigile Ukraina sõjapõgenikele sõltumata ravikindlustuse olemasolust. Perearstikeskused pakuvad abi vastavalt olukorrale ning suunavad patsiendi vajadusel edasi eriarsti juurde täiendavateks uuringuteks või protseduurideks. Sõjapõgenikele abi pakkuvasse perearstikeskusesse vastuvõtule minekuks tuleb keskusega eelnevalt ühendust võtta, nimistu koos kontaktidega leiab aadressilt bit.ly/perearstid.

Lisaks esmasele tervisekontrollile põgenikekeskuses saavad sõjapõgenikud sõltumata ravikindlustuse olemasolust minna vajadusel täiendavasse tervisekontrolli Tallinna haiglates, kui on vaja teha uuringuid, planeerida ravi või saada retsepti. Teisene tervisekontroll on tungivalt soovituslik ära teha 7 päeva jooksul alates saabumisest.

Teiseseks tervisekontrolliks tuleb eelnevalt broneerida aeg allpool toodud telefonil.

  • Lääne-Tallinna Keskhaigla (Ehitajate tee 27, tel +372 6261314).
  • Ida-Tallinna Keskhaigla (Pärnu mnt 104, Magdaleena üksus, ajutine linnak, tel +372 620 7390).
  • Põhja-Eesti Regionaalhaigla (Hiiu 44, tel +372 6171300).
  • Lapsega palume pöörduda Tallinna Lastehaigla Kesklinna Lastepolikliinikusse (Ravi 18, tel +372 697 7200).
  • Rasedatel palume pöörduda Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliinikusse (Ravi 18, B-korpus, tel +372 666 1900).

Täiendav info tervisekontrollide kohta telefonil 1247.

Kuidas saab inimene endale tervisekindlustuse?

Ajutise kaitse saanud inimesed ei ole automaatselt Eestis ravikindlustatud. Ravikindlustuse saab pärast ajutise kaitse saamist tööle asudes või end töötuna arvele võttes. Pärast ajutise kaitse saamist tekib ravikindlustuse õigus ka Eestis elavatel lastel ja pensionäridel. Vaata lähemalt haigekassa.ee.

Ravikindlustus tagab inimesele plaanilise üld- ja eriarstiabi teiste Eesti inimestega võrdsetel tingimustel.

Kust ja kuidas ma saan soetada retseptiravimeid?

Retseptiravimeid väljastatakse sõjapõgenikele Tõnismäe Südameapteegist (Tõnismägi 5), mis on avatud ööpäevaringselt.

Retseptiravimeid väljastatakse ainult retsepti alusel. Ravimite väljastamiseks sobivad järgmised retseptid:

  • Eesti paberretsept (ei pea olema Eesti isikukoodi, sobib sünniaeg)
  • Väljaprint Eesti digiretseptist (ei pea olema Eesti isikukoodi)
  • Ukraina paberretsept

Ravimite väljastamise aluseks on Ukraina pass või muu isikut tõendav dokument.

Kus ma saan COVID-19 vastu vaktsineerida?

Ukraina sõjapõgenikele on tagatud tasuta vaktsineerimine Covid-19 vastu esimese, teise või tõhustusdoosiga. Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik, kuid soovitame seda kindlasti teha, sest nii kaitsete nii enda kui ka oma lähedaste tervist.

Eestis soovitatakse vaktsineerida alates 12. eluaastast, vaktsiini valiku osas saab konsultatsiooni vaktsineerimispunktis.

Valida saab viie eri vaktsiini vahel:

Vanusele 12+

  • kahedoosiline Pfizer/BioNTech (COMIRNATY), I ja II doosi vahe soovituslikult 6 nädalat
  • kahedoosiline Moderna (SPIKEVAX) vaktsiin, I ja II doosi vahe soovituslikult 4 nädalat

Vanusele 18+

  • kahedoosiline Nuvaxovid (NOVAVAX), I ja II doosi vahe soovituslikult 3 nädalat
  • ühedoosiline Jansseni vaktsiin

Lastele vanuses 5–11

  • kahedoosiline Pfizer/BioNTech (COMIRNATY), I ja II doosi vahe on soovituslikult 6 nädalat

Kui olete COVID-19 viiruse läbi põdenud, on soovituslik vaktsineerida end kuuendal kuul pärast positiivset testi tulemust.

Kui olete varasemalt vaktsineeritud Pfizer, Moderna, AstraZeneka või Sputnik vaktsiiniga, on soovituslik manustada kolmas doos kolme kuu möödudes pärast viimast vaktsineerimist.

Kui olete varasemalt vaktsineeritud Janssen vaktsiiniga, on soovituslik manustada tõhustusdoos kahe kuu möödudes pärast viimast vaktsineerimist.

Tallinnas on mugav vaktsineerida Vabaduse väljakul asuvas vaktsineerimispunktis, kus spetsialistid vastavad ka vaktsineerimisega seotud küsimustele. Tasuta saab vaktsineerida ka paljudes apteekides.
 

Vaata ka: 
TERVISHOID ja ESMAABI – tervisenõu, haiglad, retseptiravimid.
COVID-19 – testimine, vaktsineerimine ja soovitused.  

  

Transport

Kuidas saan kasutada ühistransporti?

Rahvusvahelist kaitset saanud ja Tallinnas elavatele Ukraina sõjapõgenikele väljastatakse Tallinna Põgenikekeskuses (Niine 2) ühistranspordi sõidukaart ehk roheline kaart. Rohelise kaardiga saab ühistranspordis sõita tasuta, kuid kaart tuleb sõidukisse sisenemisel kindlasti valideerida. Selleks on busside, trammide ja trollide uste juurde paigaldatud validaatorid. Tasuta sõiduõigus kehtib lisaks linnatranspordile ka rongides ja maakonnaliini bussides, kuid mitte kommertsbussiliinidel (nt Tallinna-Tartu bussid). Roheline kaart kehtib koos isikut tõendava dokumendiga.

Oma sõite saab hõlpsasti planeerida reisiplaneerijas https://web.peatus.ee/, mis kehtib üle kogu Eesti.

Kui mul on tehtud autole roheline kaart, kas vajan eraldi veel kindlustust?

Igal sõidukil peab olema liikluskindlustuse leping. Sõidukil, mis ei ole registreeritud Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigis, võib selleks olla sõiduki registreerimisriigis välja antud roheline kaart või mõne Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigi piirikindlustus.

Näiteks Ukrainas registreeritud sõidukil peab Eestis liiklemiseks olema Ukrainas välja antud roheline kaart või Poola, Leedu, Läti, Eesti või muu Euroopa majanduspiirkonna riigi piirikindlustus.

Piirikindlustuse kohta vaata täpsemalt siit lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/piirikindlustus

  


 

Eesti riik pakub Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele mitmekülgset abi, mille kohta leiab täpsemat infot lehelt kriis.ee.

Viimati muudetud 04.08.2022